Obsah (14)

§ 436§ 230§ 238§ 445§ 468§ 331§ 162§ 138§ 144§ 146§ 477§ 175§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-20-5762 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2021, Tallinn Kohtunik Kairi Piirisild Kohtuasi XXi ja YYi hagi WWi vastu elatis

) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (

§ 436lg 6).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

4

1. Hagejad nõuavad kostjalt, kes on nende isa, perioodilise ülalpidamise andmist. Hagejate rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue võiks kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100 lg 2 ja § 101 lg 1 alusel, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud oma ülenejatelt sugulastelt saama ülalpidamist, mida lapsega koos mitteelav vanem annab eeskätt elatise maksmise teel. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on hagejate esimese või teise astme üleneja sugulane ehk lapse vanem 2) hagejad on alla 18 aasta vanad 3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – vanem ei anna hagejatele elatist või annab seda ebapiisavalt. Kohtu ette toodud asjaoludel ei vaidle pooled selle üle, et hagejad on kostja alaealised lapsed. Seda kinnitavad ka laste sünnitunnistused (kd I tl 15). Samuti nähtub poolte seisukohtadest see, et vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejatega koos. Pooled vaidlevad selle üle, kui palju peab kostja lastele elatist maksma.
2. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kohustatud isik ei saa ilma mõjuva põhjuseta nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisil, kui raha maksmisega. Kuna kostja ei ela hagejatega koos, tuleb tal eelduslikult anda lastele elatist perioodiliste rahaliste maksetega. 20.
3. Kostja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid ülalpidamise andmist muul viisil, kui raha maksmisega. Elatise maksmine lapsega koos elavale vanemale perioodilise maksena rahas on aga oluline selleks, et vanem saaks lapse kulutusi planeerida ja olemasolevate rahaliste vahenditega arvestada. Elatise vähendamiseks ei anna seetõttu alust väide, et kostja soovib osta hagejatele ise asju või teha kulusid meelelahutusele. Nimetatut saaks arvesse võtta üksnes juhul, kui selle kohta oleks vanemate kokkulepe (PKS § 100 lg 3). Kuna pooled ei ole esile toonud, et vanemate vahel oleks kokkulepe ülalpidamise andmises muul viisil, tuleb kostjal ülalpidamist anda rahas.
4. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Mitme lapse elatisenõuet ühiselt lahendades hinnatakse laste vajadusi eraldi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on sätestatud miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Seaduses sätestatud miinimummäär on PKS § 101 lg 1 kohaselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o käesoleval ajal 292 eurot. Selles ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 32-1-35-17).
5. Eeltoodust tulenevalt eeldatakse, et lapse igapäevaste vajaduste katmiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär. Kostja väited, et hagejate kulud on ülepaisutatud ja nende suurus tõendamata, ei anna seetõttu alust jätta hagi rahuldamata või rahuldada seda üksnes osaliselt. Hagejad tõid esile, et neil on igakuised kulud eluasemele, toidule, transpordile, 5 sidele, tervishoiule, hügieenitarvetele, koolikohustusele, riietele ja jalanõudele, huviringidele, raamatutele, sünnipäevade kingitustele ja taskurahale. Tegemist on laste igapäevaste vajaduste rahuldamisele suunatud kulugruppidega, mille arvamine elatise koosseisu on põhjendatud. Kuna hagejad nõuavad kostjalt elatise maksmist seaduses sätestatud määras, ei ole nad kohustatud oma vajadusi ega kulutusi tõendama ja hagejate nõuete rahuldamiseks ei tule iga üksiku kulugrupi täpset suurust kindlaks teha. Kohus selgitas kostjale, et kui ta soovib tugineda mastaabisäästule, tuleb tal selgelt esile tuua ka mastaabisäästu aluseks olevad asjaolud ja see, mil määral tema hinnangul laste kulud kooselamise tõttu vähenevad. Kostja kohtu nõudele ei vastanud. Kostja üldsõnalised ja sisustamata väited ei ole aga ülalpidamiskohustuse ulatuse vähendamiseks piisavad. Kohus ei hinda seetõttu üksikasjalikult kostja väiteid selle kohta, kui kaugel asub laste kodust nende kool, huviringid ja ema töökoht ning kui suur transpordikulu sellest võib tuleneda. Kohus märgib vastuseks kostja väidetele üksnes seda, et laste transpordikulu ei piirdu üksnes igapäevase kooli, kodu ja huviringide vahel liikumisest tuleneva kütusekuluga. Samuti ei hinda kohus kostja väidet sidekulude põhjendatud suuruse kohta. Kohus leiab, et seisukoht, nagu peaksid hagejad oma seni tehtud kulutusi tõendama, on vastuolus ka vanemate osavastutuse põhimõttega, kuna kostja ülalpidamiskohustuse ulatust ei mõjuta see, kas ja kui suuri kulutusi on hagejate ema saanud lastele üksinda teha.
6. Samuti ei ole laste vajaduste suuruse eelduse ümberlükkamiseks piisavad viited Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuringule üldiselt laste kulutuste kohta. Uuring ei kajasta konkreetselt hagejate ja kostja olukorda ning selle alusel ei ole võimalik teha järeldusi käesolevas tsiviilasjas. Samuti ei arvesta uuring seadusest ja kohtupraktikast tulenevate elatise suuruse määramise põhimõtetega. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et ka Riigikohus on selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb hoolimata RAKE uuringutest lähtuda seaduses sätestatud põhimõtetest, s.o PKS § 101 lg 1 ja PKS § 102 lg 2, mitte miinimumelatise uuringust (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 34). Kohus selgitab ka seda, et lähtub hagejate nõude lahendamisel kehtivast perekonnaseadusest ja ei saa arvestada veel vastu võtmata ja jõustumata perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Kostja väited jõustumata seaduseelnõu regulatsiooni kohta ei ole asjakohased.
7. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus eeldusest, et kummagi hageja kulud vastavad seaduses sätestatud määrale, s.o alates 2020.a ühe hageja kohta 292 eurot kuus. Kohus selgitas kostjale 13.10.2020 kirjas, et alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise erandina välja mõista PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist ei ole kinnise loeteluga ja mõjuvaks põhjuseks on kohtu praktikas loetud lisaks ka muid asjaolusid, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Kohus selgitas ka seda, et asjaolu, mis saab anda aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve ning sellised asjaolud tuleb esile tuua ja tõendada kostjal.
8. Kostja vaidleb hagejate nõudele vastu põhjendustega, mis puudutavad kostja ja hagejate ema halba läbisaamist. Kostja tõi esile, et hagejate seaduslik esindaja halvustab teda laste ees, takistab suhtlemist ja mõjutab lapsi. Kohus selgitab, et arvestades PKS § 102 lg 2 ja § 99 sätestatut ei oma vanemate omavahelised konfliktsed suhted käesolevas menetluses tähtsust, kuna see ei mõjuta vanemate kohustusi laste ees. Lahuselavalt vanemalt elatise väljamõistmise hagi menetluses ei lahendata vanemate vahelisi hooldusõiguse ega suhtluskorra küsimusi. Ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel lähtub kohus asjaolust, et 6 kostja on lahuselav vanem, kellel on seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Kohus ei hinda seetõttu poolte esitatud väiteid ega tõendeid vanemate ja vanema ning laste omavahelise läbisaamise kohta. Need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust (

§ 238lg 1 ja 5).

1. Samuti ei oma kostja ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel tähtsust see, et juunis 2020 hukkus tema elukaaslase laste isa ja kostja soovib vastutada ka elukaaslase laste vaimse ja materiaalse heaolu eest ning olla neile isa eest. Hagejate elatise suuruse määramisel ei saa arvestada kostja sooviga toetada oma elukaaslase lapsi, kes ei ole kostja lapsed. Kostja võib soovi korral oma elukaaslase lapsi küll toetada, kuid mitte seadusest tuleneva hagejate ülalpidamiskohustuse täitmise arvelt.
2. Kostja tugineb hagejate nõudele vastuväidete esitamisel ka sellele, et tal ei ole võimalik tasuda mõlemale lapsele elatist seaduses sätestatud määras, sest ta on töötu ja tema terviseprobleemid takistavad tööotsinguid. Tegemist on iseenesest asjaoludega, mis nende tõendatusse korral annaksid PKS § 102 lg 2 kohaselt aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Kohus leiab aga, et kostja nimetatud väited ei vasta tõele. 27.
3. Kostja tõi esile, et tema ainus sissetulek oli alates aprillist 2020 töötuskindlustushüvitis 1500 eurot kuus, kuid hüvitis võeti kostjalt ära ja nõutakse selle tagasimaksmist (tl 104–105 ja 173–177). Eesti Töötukassa 08.10.2020 otsuse nr xxxxxxx ja 27.10.2020 tagasinõude nr xxxxxxx kohaselt põhines kostjale makstud töötuskindlustushüvitis xxx OÜ esitatud andmetel selle kohta, et kostjale maksti aprillist detsembrini 2019 igakuist töötasu 3200 eurot. Maksu- ja Tolliameti otsusega tühistati aga kostja eest deklareeritud väljamaksed ja nendelt kinnipeetud ja arvestatud maksud ning maksed, samuti tühistati töötamise registri kanded töötamise kohta xxx OÜ-s, kuna maksumenetluse käigus tuvastati, et kostjal ei olnud xxx OÜ-ga tegelikult töösuhet. Kuna kanded töötamise registris tühistati ja kostja on xxx OÜ ja XXX OÜ juhatuse liige, ei olnud tal õigust ennast töötuna arvele võtta. Eeltoodust nähtub, et kostja esile toodud sissetulek põhines ebaõigetel andmetel ja tal tuleb ebaõigesti saadud töötuskindlustushüvitis, kokku 5016,43 eurot riigile tagastada 13 kuuks kinnitatud tagasimakse graafiku alusel (tl 137– 138). Kostja käesolevas menetluses esitatud väide, et tal on tööleping xxx OÜ-ga, kuid töötasu ei ole laekunud ja raha sissenõudmine ei ole õnnestunud ettevõtte pankroti tõttu, ei ole seega õige. Tulenevalt maksumenetluses tuvastatud asjaoludest on kostja esitanud kohtule käesolevas menetluses tõele mittevastavaid andmeid. 27.
4. Samuti tõi kostja esile, et ta on perioodil 07.10.2019–24.02.2020 teeninud lisasissetulekut pakkudes taksoteenust. Kostja arvelduskonto väljavõtte kohaselt (tl 108) teenis kostja 5 kuu jooksul taksoteenuse osutamiselt keskmiselt 552,16 eurot kuus. 27.
5. Veel märkis kostja üldsõnaliselt, et proovib arendada ettevõtlust, toomata täpselt esile, millega ta tegeleb ja kuidas tema ettevõtlusega tegelemise soov takistab lastele ülalpidamise andmist. Kostja märkis üksnes, et võttis ennast ise 12.10.2020 töötajana miinimumpalgaga enda loodud ettevõttes arvele. Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi kohaselt on kostja registreeritud töötajana XXX OÜ-s alates 12.10.2020 (tl 106).
6. Kostja väidab seega, et ta on töötu ja tema sissetulek on vähene, mistõttu tal ei ole võimalik lastele seaduses sätestatud määras ülalpidamist anda.
7. Kohus selgitas kostjale 13.10.2020 kirjas, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 7 25.04.2018 otsus nr 2-16-100215 p 20). Kohus selgitas kostjale, et ta on esitanud kohtule paljasõnalisi selgitusi ja üksikuid tõendeid, millest kohtul ei ole võimalik teha terviklikke järeldusi tema tegeliku majandusliku olukorra kohta. Kostjal tuli seetõttu esitada kohtule andmed ja dokumendid tema igakuise sissetuleku ja varalise seisundi kohta, samuti tuli kostjal esile tuua ja tõendada, mida ta on teinud tasuvama töö leidmiseks, samuti oma haridus ja kvalifikatsioon ning tõendada, et ta ei ole objektiivselt võimeline teenima piisavat sissetulekut enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Kostjal tuli kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saaks kohus jõuda järeldusele, et kostjal ei ole objektiivselt võimalik teenida piisavat sissetulekut enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Kostja ei ole seda hoolimata kohtu selgitustest teinud.
8. Kostja esitas kohtule tõendeid valikuliselt, püüdes näidata üksnes oma suuri kohustusi ja jättis esitamata andmed oma tegelike sissetulekute kohta, samuti selgitused ja tõendid töö otsimise kohta ja võimaluste kohta tööd leida. Kostja märkis üldsõnaliselt, et tal on terviseprobleemid, kuid ei esitanud selle kohta hoolimata kohtu selgitustest ühtegi tõendit. Samuti ei ole kostja selgitanud ega tõendanud, et tema terviseprobleemid takistavad tal lastele vajaliku ülalpidamise teenimist. Kostja väitis, et teenib tulu sularahas juhutöödelt, kuid ei ole hoolimata kohtu selgitustest oma väiteid sisustanud ega tõendanud. Juhutööde tegemisega seotud asjaolud, kui need vastavad tõele, oli kostjal võimalik esile tuua sõltumata sellest, et raha laekumine arvelduskontode väljavõtetelt ei nähtu. Kohus selgitas kostjale, et asjaolud, mis annavad seadusest tulenevalt aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, tuleb esile tuua ja tõendada kostjal. Samuti selgitas kohus, et üldsõnalised selgitused ei ole piisavad, kui kostja soovib, et kohus tema väidetud asjaolu tuvastaks. Kuna kostja ei ole kohtu juhiseid järginud, ei ole kohtul andmeid, mille alusel kostja soovitud asjaolusid tuvastada. Ainuüksi asjaolust, et kostja on ennast enda ettevõttes miinimumpalgaga tööle võtnud ei ole võimalik järeldada, et kostja ei ole objektiivselt võimeline laste ja enda ülalpidamiseks piisavalt tulu teenima.
9. Kuna kostja jättis hoolimata kohtu nõudest esitamata andmed oma varandusliku olukorra kohta, kogus kohus

§ 230lg 5 alusel andmed ise.

Kohtu kogutud andmetel kuulub kostjale OÜ xxx osa (kd I tl 135). Ettevõtte tegevusala on järgmine: usaldusfondide, investeerimisfondide ja sarnaste finantsüksuste investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Ettevõtte viimane majandusaasta aruanne esitati 2016.a kohta. Kostjale kuulub xxx OÜ osa ja ta on ühtlasi ettevõtte juhatuse liige (kd I tl 155). Ettevõte tegeleb sõiduautode ja väikebusside rentimisega. Viimane majandusaasta aruanne esitati samuti 2016.a kohta. Kostjale kuulub 11.09.2020 asutatud xxx OÜ (endise ärinimega XXX OÜ), mis tegeleb elektri- ja sidevõrgu ehitusega (kd I tl 156).

1. Kostjal on arvelduskonto Coop Pank AS-s (kd I tl 181–189). Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostjal on arvelduskontod ka Leedu pangas. Seda asjaolu ei ole kostja menetluses ise märkinud hoolimata kohtu selgitusest selle kohta, et kostjal tuleb esile tuua oma majanduslik olukord ja oma igakuised sissetulekud. Kohtu kogutud andmetest nähtub, et kostja on iseendale raha kandnud valdavalt selgitustega „yk“ ja yku“ järgmistelt Leedus asuvatelt kontodelt XXXXXXXXXXXXX; XXXXXXXXXXXXX; XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXX. Perioodil detsembrist 2020 kuni veebruarini on kostja teinud endale ülekandeid keskmiselt 4079,80 eurot kuus. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada oma selgitused kohtu kogutud andmete kohta, sh selle kohta, et kostjale laekub tulu välisriigist. Kostja kohtule selle kohta seisukohta või selgitusi ei esitanud. 8
2. Kostjal on AS-is SEB Pank 3 arvelduskontot, kaardikonto ja väärtpaberikonto (viimane suleti 03.02.2020).Väärtpaberi kontol perioodil 01.07.2019–04.02.2021 tehinguid ei toimunud (kd I tl 192). Kontodel nr XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXX olulist sissetulekut või arveldusi ei nähtu (kd I tl 193 ja 194). Kaardikonto XXXXXXXXXXXXX andmetel on kostja kontol broneeritud 3655,58 eurot (kd I tl 207). Konto XXXXXXXXXXXXX (kd I tl 195–206) kohaselt teeb kostja iseendale ülekandeid. Lisaks on kostjale kantud XXX OÜ poolt mais 2020 315 eurot ja juunis 480 eurot.
3. Kostjal on arvelduskonto ka Swedbank AS-s, kuid arvelduskonto jääk on 0,21 eurot ja kontol ei ole alates 01.07.2019 ühtegi tehingut tehtud (kd I tl 210). Kostjal on konto ka ASs Pocopay, kus ei ole perioodil 01.07.2019–22.03.2021 tehinguid toimunud ja konto saldo on 0 eurot (kd II tl 38).
4. Kostjal on AS LHV Pank arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX (kd II tl 42–67). Arvelduskontolt nähtub, et kostja teeb iseendale ülekandeid selgitusega „yk“, „ülekanne“ ja „Payment“. Samuti on kostjale teinud ülekandeid erinevate selgitustega temaga seotud ettevõtted XXX OÜ, XXX OÜ/xxx OÜ ja xxx OÜ järgmiselt: 2020 jaanuaris 1552 eurot, veebruaris 556,82 eurot, mais 1020 eurot, juunis 3750 eurot, juulis 10 550 eurot, augustis 8100 eurot, septembris 11 800 eurot, oktoobris 14 034,27 eurot, novembris 6158,65 eurot. Lisaks on T. ja L. L. kandnud kostjale alates 2019 novembrist 100 eurot, detsembris 600 eurot, jaanuaris 200 eurot, veebruaris 750 eurot, märtsis 550 eurot, aprillis 250 eurot, mais 50 eurot. Kostja on teinud enda kontole veel ka sularaha sissemakseid ja talle on teinud ülekandeid PayPal 2019 detsembris 224,27 eurot ja novembris 229 eurot.
5. Kostjal on AS LHV Pank arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX (kd II tl 68–71). Arvelduskontolt nähtub, et T. ja L. L. on kandnud kostjale veel 2019 juulis 300 eurot, augustis 200 eurot, septembris 200 eurot. Lisaks on XXX OÜ ja OÜ xxx kandnud sellele arvelduskontole 2020 oktoobris 749,72 eurot.
6. Ülaltoodud andmetest nähtub, et kostjal on piisavalt vahendeid, et ennast ja oma alaealisi lapsi ülal pidada. Kostja kannab endale raha endaga seotud ettevõtete arvelduskontodelt, kusjuures arvelduskontode väljavõttest nähtub, et sissekandeid tehakse siis, kui raha kontol parajasti vaja on. Arvestades pidevaid ülekandeid seotud ettevõtetelt kostja enda kontole, ei ole ilmselt õige kostja väide, et ettevõtetel majandustegevust ei ole ja kostja sealt tulu ei teeni. Perioodil jaanuarist kuni novembrini 2020 tegi kostja endale ülekandeid keskmiselt 5297,41 euro väärtuses kuus. Sellele lisanduvad ülekanded kostja Leedus asuvatelt arvelduskontodelt keskmiselt 4079,80 eurot kuus. Arvestades, et kostja kannab oma välismaa arvelduskontolt kulude tegemiseks raha Eestis asuvale kontole, ei ole välistatud, et kostjal on välismaal tegelikult rohkem vara, millest tal on võimalik lastele ülalpidamist anda. Kostja on kahe ettevõtte juhatuse liige ja talle kuulub kolm ettevõtet. Seega on kostjal olemas võimalused teenida ka ettevõtlustulu. Kostja on teeninud lisaraha ka taksoteenuseid osutades. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis takistaksid tulu teenimist ettevõtete kaudu. Ainuüksi paljasõnaline väide, et ettevõtetes majandustegevust ei toimu, ei anna alust järeldada, et kostja ei ole võimeline ise tulu teenima. Väited ettevõtte majandustegevuse puudumise kohta on vastuolus ka ulatuslike pangaülekannetega, mida ettevõtted kostjale teevad. Igal juhul ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mis takistaksid tal minna palgatööle.
7. Kohus andis kostjale võimaluse selgitada arvelduskontodelt nähtuvaid asjaolusid, sh tulu saamist välismaalt, kuid kostja ei ole esile toonud, et tegemist ei oleks tema tuluga või et tema põhjendatud vajadused ja kulud ületaksid sellises ulatuses sissetulekuid ja võimalusi. 9 Kostja selgitas vaid seda, et on LHV panga konto tänaseks sulgenud, kuid nimetatust ei saa teha järeldusi kostja majandusliku olukorra kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja väited tema halva majandusliku olukorra kohta ei vasta tõele. Kostja on oma majanduslikku olukorda kohtu eest varjanud ja esitanud ka oma kohustuste kohta sedavõrd üldsõnalisi väiteid, et nende alusel ei ole kostja väiteid võimalik tõendatuks lugeda. Kostja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mille alusel saaks kohus järeldada, et kostjal ei ole võimalik lastele seaduses sätestatud määras ülalpidamist andma kas oma sissetuleku või oma muu vara arvelt või kui selline sissetulek või vara puuduks, siis et ta ei ole objektiivsetel põhjustel võimeline piisavat sissetulekut teenima.
8. Asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale perioodil 01.07.2019–31.01.2021 tehtud väljamakseid (pärast mahaarvamisi) 4815 eurot, s.o 253,42 eurot kuus (kd II tl 5), ei oma tähtsust, kuna see ei kajasta kostja tegelikku majanduslikku olukorda ja võimalusi.
9. Kohus märgib, et arvelduskontode väljavõtete kohaselt on õiged ka hageja väited selle kohta, et kostjal on piisavalt raha, et mängida hasartmänge. Kontode väljavõtetelt nähtuvad mitmed arveldused Olympic Entertainment Group AS-ga. Kostja tegelemist hasartmänguga kinnitavad ka hagejate esitatud foto (kd I tl 85 pöördel). Konto väljavõtetelt nähtub ka teistele isikutele laenude andmine. Kostja vastupidised väited jäävad arusaamatuks. Kohus leiab, et kui kostjal on võimalik tegeleda hasartmängudega ja laenude andmisega, on tal piisavalt vahendeid, et anda lastele ülalpidamist.
10. Kostja on küll esile toonud, et tal on kohustused kohtutäiturite ees. Samas ei ole kostja tõendanud oma väidet, et ta teeb kohtutäituritele graafikujärgseid makseid 450 eurot kuus. Täiteasjas 014/2020/224–225 on kokku lepitud maksegraafik perioodiks 20.02.2020– 20.07.2020 igakuise maksega 100 eurot (kd I tl 109) Täiteasjas nr 193/2020/337–338 on kokku lepitud maksegraafik perioodiks 10.08.2020–10.05.2021 samuti 100 eurot kuus (kd I tl 110). Seega tegi kostja igakuiseid makseid alates veebruarist 2020 summas 100 eurot kuus ja kohustus lõpeb mais
11. Lisaks tuleb kostjal tagastada Töötukassale ebaõigete maksudeklaratsioonide alusel saadud töötuskindlustushüvitis igakuise maksega 385,87 eurot (kd I tl 137–138). Kostja on veel esile toonud, et tal on igakuised kulud toidule 200 eurot, sidele 30–50 eurot, kütusele, riietele, laste taskurahale 100 eurot, eluasemele 150 eurot, ravimitele 50– 100 eurot ja taasturavi trennile 30–50 eurot. Neid kulusid ei ole kostja aga hoolimata kohtu selgitustest sisustanud ega tõendanud. Kohus leiab, et isegi kui lugeda kostja esitatud kohustuste nimekiri põhjendatuks, on kostja igakuised kulud 1045–1135 eurot, millest 100 euro tasumise kohustus lõpeb maikuus ja 385 euro tasumise kohustus novembris. Arvestades aga kostja oletatavaid sissetulekuid (vt ülal p 37), on kostjal võimalik tasuda nii tema endaga seotud kulud kui ka anda lastele ülalpidamist seaduses sätestatud määras ilma enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata.
12. Kostja soovib elatise vähendamist alla seaduses sätestatud määra põhjusel, et ta tahab teha lastele kulutusi vahetult. Kohus selgitas kostjale, et mitte igasugune lapsele tehtud kulu ei ole käsitletav lapse vahetu ülalpidamisena ja tema esmavajaduste rahuldamisena. Kostjal tuli seetõttu selgitada, milliseid kulutusi ta püsivalt hagejatele teeb, mis on käsitletavad hagejate esmavajaduste rahuldamiseni PKS § 99 tähenduses. Kostja on esile toonud vaid selle, et ta veetis
13. ja
14. augustil lastega aega ja tegi kulutusi (trikoo ja ujumisvarustus, spordipääse, toitlustus, lennusadama külastus). Kohus leiab, et tegemist ei ole lapse esmavajaduste rahuldamiseks tehtud kuludega. Kohus on juba selgitanud, et elatise maksmise eesmärk on laste eluvajaduste perioodiline rahuldamine. Esmavajaduste alla kuuluvad eelkõige kulutused eluasemele, toidule, transpordile, sidekuludele, tervishoiule, hügieenitarvetele, koolikohustuse täitmisele, riietele ja jalanõudele ning muud vältimatud 10 püsikulutused. Alles siis, kui vanem on taganud lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise kooskõlas PKS § 99 ja § 101 sätestatuga, on soovi korral võimalik teha täiendavaid kulusid meelelahutusele ja kingitustele. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta kannaks lastega seotud püsikulusid, mis lastega koos elava vanema kulutusi vähendaks ja mis seega õigustaks elatise rahas maksmise kohustuse ulatuse vähendamist.
15. Kohus ei nõustu kostjaga, et lastele ülekannete tegemist tuleb arvestada ülalpidamise andmisena. Lapse arvelduskontole raha kandmist ei saa reeglina arvestada ülalpidamiskohustuse kohase täitmisena VÕS § 76 tähenduses. Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus asjas 3-2-1-159-12 p 11). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud hagejate ema nõusolekut tasuda elatist lastele endale.
16. Kostja ei ole hagejatele seaduses sätestatud ulatuses ülalpidamist andnud. Kostja tõendas, et andis lastele ülalpidamist rahas 2018.a aprillis 187,50 eurot, mais ja juunis 250 eurot ühe lapse kohta (kd I tl 135). Lisaks tasus kostja augustis, septembris, oktoobris 2018 ühe lapse kohta 250 eurot (kd I tl 130–132). Kostja tegi hagejate emale makseid ka jaanuaris ja veebruaris 2016 (kd I tl 123). Samuti tõendas kostja, et andis lastele ülalpidamist jaanuarist juunini 2019 keskmiselt 200 eurot kuus ühe hageja kohta (kd I tl 89). Nimetatu ei oma aga käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuna ei tõenda, et kostja oleks oma kohustust täitnud käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleval perioodil. Hagejad heidavad ette ülalpidamise andmata jätmist alates juulist
17. Hagejad märkisid, et kostja maksis elatist viimati ühe hageja kohta 150 eurot juunis
18. Kuni hagiavalduse esitamiseni aprillis 2020 kostja hagejatele rohkem ülalpidamist ei andnud (hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto väljavõte, tl 8). Kostja on seega rikkunud ülalpidamiskohustust ja hagejatel on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
19. Kohus märgib, et kostja ei ole asunud ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitma ka pärast hagi esitamist. Kostja maksis elatist ühe hageja kohta 2020 mais 100 eurot, ja perioodil juuni kuni november 2020 iga kuus 175 eurot lapse kohta. Täiendavalt tegi kostja juulist novembrini hagejatele elatise makseid märkides, et raha on kantud summas 100 eurot kuus ühe hageja kohta perioodi eest juuli kuni november 2019 (kd I tl 133 ja 147). Arvestades, et hagejatel on õigus ülalpidamisele seaduses sätestatud määras, s.o alates 2020.a 292 eurot kuus, ei ole ka kostja kohtumenetluse ajal tehtud maksed olnud nõuetekohased. Ka ülalpidamise ebaregulaarne ja mitte nõutavas määras andmine on käsitletav ülalpidamiskohustuse rikkumisena.
20. Kostja palub kohtul arvestada ka hagejate seaduslikule esindajale makstava peretoetusega. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada peretoetusi. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole peretoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus nr 32-1-174-16 p 14). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad 11 (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kohus saaks seega asjaoluga, et osa lapse vajadusi on kaetud peretoetustega, arvestada vaid siis, kui esile oleks toodud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks poole riikliku peretoetuse võrra.
21. Vastuseks kostja väidetele selgitab kohus veel järgmist. PKS § 105 lg 3 kohaselt on vanemad ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud. Kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema enda sissetuleku ja varalise seisundiga. Ülalpidamiskohustuse ulatus ei sõltu seega teise vanema sissetulekust või varalisest seisundist ja vanem ei vabane ülalpidamiskohustuse täitmisest põhjendusel, et teine vanem oma kohustust ei täida või ei täida seda piisavalt. Samuti ei saa vähendada teise vanema ülalpidamiskohustust üksnes põhjusel, et üks vanematest oleks suuteline pidama last üleval üksinda (vt ka Riigikohtu 17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6). Seega ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust see, millised on hagejate ema sissetulekud ja varaline seisund. Kuna hagejad elavad emaga koos, kannab ema nende vajadused vahetult. Hagejad nõuavad käesolevas menetluses ülalpidamist kostjalt, mitte oma emalt ja ema majanduslik olukord ei mõjuta seega käesoleva asja lahendust. Kohus ei hinda seetõttu kostja tõendeid ja väiteid hagejate ema majandusliku olukorra kohta, kuna see ei saa mõjutada kostja ülalpidamiskohustuse ulatust. Samuti ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust hagejate emapoolsete vanavanemate võimalused lapselapsi toetada ja kohus jätab selle kohta esitatud tõendid

§ 238lg 5 alusel arvestamata.

Samal põhjusel jääb rahuldamata kostja taotlus nõuda välja andmed hagejate seadusliku esindaja majandusliku olukorra kohta. Kostja vastutab hagejate ees iseseisvalt, lähtudes tema enda sissetulekutest ja varalisest seisundist. Väited selle kohta, nagu peaks ema kandma suurema osa laste kuludest, kuna ta on valinud lastele kõige kallima elustandardi, ei ole antud juhul asjakohane, kuna hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduses sätestatud määras, mis eelduslikult vastab laste igakuiste kulutuste väärtusele.

1. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole võimeline oma alaealistele lastele piisavat ülalpidamist andma või ülalpidamise teenimiseks tulu teenima. Kostja on oma tegelikke sissetulekuid ja võimalusi hoolimata kohtu korduvatest selgitustest varjanud ning on esitanud tõendeid valikuliselt, püüdes näidata ennast varatuna. Kohtu kogutud andmed ei kinnita kostja väidet tema halva majandusliku olukorra kohta. Vastupidi, kostja võimalused on piisavad, et pidada üleval nii ennast kui ka hagejaid. Kohus hoiatas kostjat, et asjaolud, mis saavad anda aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, tuleb esile tuua ja tõendada kostjal. Kuna kostja ei ole seda teinud, ei ole kohtul seadusest tulenevat alust elatise vähendamiseks.
2. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagejate hagid elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud määras ja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise alates 18.04.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus määrab

§ 445

lg 1 alusel hagejate taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et elatis tuleb maksta hagejate ema arvelduskontole. Kooskõlas PKS § 100 lg 4 tuleb elatis maksta iga kuu eest ette eelneva kuu 10-ks kuupäevaks. II

1. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt perioodi eest 01.07.2019 kuni 17.04.2020 summas 2661,47 eurot lapse kohta. PKS § 108 kohaselt võib 12 õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise väljamõistmise üldsätteid. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 mõttes.
2. Kostja ei vaidle tagasiulatuvale elatise nõudele vastu, kuid enda majandusliku olukorra tõttu selgitab, et tal ei ole võimalik mõlemale lapsele miinimummääras elatist maksta. Kostja väitel on tal võimalk maksta tagasiulatuva perioodi eest elatist 175 eurot kuu kohta. Kohus selgitab, et PKS § 108 mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
3. Kohus on ülal tuvastanud, et kostja ei ole avaldanud tõeseid andmeid oma majandusliku olukorra kohta ja tema majanduslikud võimalused on piisavad, et anda lastele igakuist elatist. Kuna kostja väited tema halva majandusliku olukorra kohta ei ole õiged, ei ole kohtul alust asuda seisukohale, et elatise võla väljamõistmine tagasiulatuvalt perioodi eest 01.07.2019– 17.04.2020 paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Hagejate tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõue tuleb seetõttu rahuldada ja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise võlg ühekordse maksena summas 2661,47 eurot.
4. Kostja ei ole tõendanud ka asjaolusid, mis annaksid aluse ajatada tagasiulatuva elatise nõue 12 kuule. Kohustuse maksmise ajatamisel tuleb arvestada ka hagejate õigustatud huve ja sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmine osade kaupa ei saa venida ebamõistlikult pikaks. Kohus jätab kostja taotluse elatise maksmise ajatamiseks rahuldamata.
5. Kohus märgib, et ei arvesta käesoleva asja lahendamisel kostja poolt menetluse ajal tehtud maksetega ja mõistab kostjalt elatise välja lähtudes hagiavalduses nõutust. Kohus määrab käesoleva otsusega kindlaks kostja kohustuse ulatuse ja kui kostja on ülalpidamiskohustust menetluse ajal osaliselt täitnud, võetakse see arvesse otsuse täitmisel.
6. Hagejad paluvad tunnistada kohtuotsuse kogu nõude ulatuses viivitamata täidetavaks.

§ 468

lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus selgitas hagejatele 06.04.2021 kirjas, et taotlus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks on põhistamata ja andis hagejatele võimaluse esile tuua ja tõendada, millises ulatuses on jõustumata kohtuotsuse viivitamata täitmine hagejate ülalpidamiseks hädavajalik. Kuna täitmiseks kohustuslik on reeglina üksnes jõustunud kohtulahend, tuli hagejatel otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist õigustavad asjaolud selgelt esile tuua. Kohus leiab, et hagejad ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et jõustumata kohtuotsuse täitmine on hagejate ülalpidamiseks tervikuna hädavajalik, s.t et esineb oht, et hagejate toimetulekuks ei jätku piisavalt vahendeid. Ülalpidamise hädavajalikkust ei saa järeldada üksnes asjaolust, et kostjal on hagejate ees seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Taotlus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks jääb seetõttu rahuldamata. 56. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus

§ 238

lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. 13 57. Kohus ei võtta vastu ja ei arvesta käesoleva otsusetegemisel kostja 16.04.2021 pärast selleks kohtu poolt määratud tähtaega esitatud menetlusdokumenti (

§ 331lg 1).

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 58. Seoses hagi rahuldamisega jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda (

§ 162

lg 1).

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (

§ 144

). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (

§ 146lg 1 p 3).

Hagejad paluvad määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 1688 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1638 eurot. 59. Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14). Kostja ei esitanud hagejate menetluskulude nimekirjale vastuväiteid. 60.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16). 61.

§ 175

lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218sätestatu kohaselt.

Hagejaid esindas käesolevas menetluses vandeadvokaat. Hagejate 27.05.2020 ja 15.04.2021 taotluste kohaselt osutati hagejatele õigusabi kokku 42 tundi ja 10 minutit tunnihinnaga 160 eurot (lisandub käibemaks).

1. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hagejate lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et hagejate esindaja tunnitasu määr tuleb lugeda põhjendatuks 140 euro ulatuses (lisandub käibemaks). Tegemist on elatise vaidlusega, mis ei ole tõenduslikult ega õiguslikult keerukas.
2. Hagejate taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt. - Ajakulu hagiavalduse koostamisele, nõupidamisele kliendiga ja dokumentide analüüsile 4 tundi ja 30 minutit on arvestades hagejate õigustatud huve ja menetluse staadiumit põhjendatud. - Ajakulu nõupidamisele kliendiga 1 tund ja 40 minutit ei ole põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud välja mõista esindaja ja kliendi vahelise suhtlusega seotud kulu (vt Riigikohtu 04.03.2020 määrus 2-17-12857 p 20). Kuna menetluskulude nimekirjast ei selgu, millega seoses esindaja kliendiga nõu pidas, ei ole võimalik ka järeldada, et nõupidamine oli vajalik menetlustoiming ja kulu kostjalt väljamõistmine oleks mingitel asjaoludel põhjendatud. 14 - Samuti ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja kulusid (2 tundi ja 50 minutit), mis seonduvad kompromissläbirääkimistega. Kompromissläbirääkimistega seotud kulude väljanõudmine teiselt menetlusosaliselt on vastuolus nii kompromissläbirääkimiste olemusega kui ka kohustusega pidada kompromissläbirääkimisi heas usus. - Hageja ajakulu 6 tundi ja 10 minutit hagiavalduse vastusega tutvumisele ja sellele seisukoha koostamisele oli vajalik ning arvestades kostja vastuse ja selle lisade ning hageja seisukoha ja selle lisade mahtu ja sisu, ka põhjendatud. - Hageja ajakulu kostja 04.08.2020 ja 07.09.2020 seisukohtadega tutvumisele (1 tund 50 minutit) ja nende osas seisukoha koostamisele (4 tundi ja 50 minutit) on põhjendatud. Kohus arvestab seejuures poolte esitatud dokumentide mahtu ja sisu ning nendega koos esitatud lisade mahtu. - Kohtumäärusega tutvumine, analüüs ja strateegia nõupidamine kliendiga 2 tundi ja 30 minutit ei ole põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Eelduslikult on tegemist kohtu 13.10.2020 kirjaga seotud kuluga. Kohus selgitas ülal, et põhjendatud ei ole välja mõsta esindaja ja kliendi vahelise suhtlemisega seotud kulu. Kohtumääruse analüüsimisega seotud kulu sisaldub aga eelduslikult kohtumääruse alusel esitatud menetlusdokumendiga seotud kulus (13.11.2020 menetlusdokument). - Hagejate ajakulu 5 tundi ja 40 minutit kostja 02.11.2020 seisukohaga tutvumisele ja hagi 13.11.2020 tervikteksti koostamisele on arvestades dokumentide, sh tõendite sisu ja mahtu, samuti maakohtu 13.10.2020 kirjas antud juhiseid, põhjendatud. - Kohtu poolt 01.02.2021 kogutud tõendite läbivaatamine ja analüüs 2 tundi ja 50 minutit ning 02.03.2021 seisukoha koostamine kohtu kogutud tõendite kohta 4 tundi ja 30 minutit, samuti kohtu poolt 06.04.2021 kogutud tõendite analüüs 1 tund ja 10 minutit ning tõendite osas 15.04.2021 seisukoha koostamine 3 tundi ja 40 minutit on arvestades kogutud tõendite mahtu ja sisu ning hageja esitatud seisukohtade sisu ja põhjalikkust, põhjendatud arvesse võtta täies ulatuses.
3. Hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 35 tundi ja 10 minutit (4 tundi 30 minutit + 6 tundi ja 10 minutit + 1 tund ja 50 minutit + 4 tundi ja 50 minutit + 5 tundi ja 40 minutit + 2 tundi 50 minutit + 4 tundi 30 minutit 1 tund 10 minutit + 3 tundi 40 minutit). Arvestades hagejate lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hagejate õigusabikulud kokku 5908 eurot (35 tundi 10 minutit × 140 eurot + käibemaks).
4. Eeltoodu põhjal määrab kohus hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 5908 eurot ja mõistab selle kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja. Hagejate taotlusel tuleb kostjalt välja mõistetud menetluskuludelt välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 15