1-21-6950 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 18. oktoober 2021, Tallinn, kirjalik menetlus 1-21-6950
(19231501560)Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud lahend Kriminaalasja nr 19231501560 lõpetamise määrus X (ik XXXXXXXXX), kaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta X kaebus sisuliselt läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 21.07.2019 alustati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt kriminaalasja nr 19231501560 menetlust KarS § 121 lg 1 tunnustel selles, et 21.07.2019 kella 19 paiku lõi Y käega näkku X-le, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastuse mis kestis kauem kui neli nädalat. Y-le esitati kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 1 järgi.
- 02.08.2021 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja nr 19231501560 lõpetamise määruse, mille kohaselt lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
- Kannatanu X vaidlustas 13.08.2021 kriminaalmenetluse lõpetamise Riigiprokuratuuris, taotledes kriminaalmenetluse lõpetamise otsustuse tühistamist ja menetluse jätkamist.
- Riigiprokuratuur jättis 13.09.
- a määrusega kannatanu X kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuratuuri põhjendustega kriminaalmenetluse lõpetamise kohta ning leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamisel on igakülgselt käsitletud kriminaalmenetluses objektiivselt tuvastatud asjaolusid ning jõutud õigustatult järeldusele kriminaalmenetluse aluse puudumises. Lisaks märkis 1
(2)riigiprokurör, et kaebuses ei ole välja toodud ühtegi tegemata jäetud toimingut ega kogumata jäetud tõendit. Samuti selgitas riigiprokurör, et 30.09.2020 oli küll tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus KrMS § 202 (oportuniteediga lõpetamine), millega määrati kahtlustatavale rahalised kohustused, kuid 06.05.2021 kriminaalmenetlus uuendati kuna Y ei täitnud temale pandud rahalisi kohustusi. Kuivõrd 30.09.2020 määruse puhul oli tegemist põhistamata määrusega, siis ei nähtu põhjendusi, miks prokurör pidas sellel hetkel põhjendatuks inkrimineerida Y-le KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. Kuna aga kriminaalmenetlus oli uuendatud 06.05.
- a määrusega, siis ei ole kaebajal alust taotleda 30.09.
- a määrusega Y-le pandud kohustuste täitmist.
- Tallinna Ringkonnakohus registreeris 13.10.2021 X kaebuse kriminaalmenetluse lõpetamise peale. Kaebuses taotletakse 02.08.2021 prokuratuuri määrusega kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamist ja kahtlustatava vastutusele võtmist KarS § 118 lg 1 p-de 1, 2, 3 ja 5 järgi. Samuti taotleb kaebaja kahtlustatavale prokuratuuri 30.09.
- a määrusega pandud kohustuste täitmist. Lisaks taotleb kaebaja kriminaalasjas nr 19231501560 kogutud tõendite säilitamis asja lahendamiseni vajadusel kuni Euroopa Inimõiguste kohtuni. Täiendavalt edastas X 14.10.2021 Tallinna Ringkonnakohtule e-maili, milles märgib, et esitab eraldi taotluse riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega ja Riigiprokuratuuri poolt edastatuga, asub seisukohale, et puuduvad alused X kaebuse sisuliseks läbi vaatamiseks. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.
- KrMS § 208 lg 1 kohaselt juhul, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS § 207 lg-tes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Kaebuse esitamine advokaadi vahendusel tähendab selle koostamist ja allkirjastamist advokaadi poolt. Kaebust Tallinna Ringkonnakohtule ei ole esitanud advokaat, vaid selle on esitanud kannatanu X ise. Seega ei ole ringkonnakohtule esitatud kaebus esitatud advokaadi vahendusel, st õigustatud isiku poolt ning see tuleb jätta kooskõlas KrMS § 326 lg 2 p-ga 3 läbi vaatamata. Toodud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu senine praktika (RKKKm 3-1-1-81-05, 3-1-1-84-05 ja 3-1-1-10-05). Riigiprokuratuuri määruses on ka isikule selgitatud viitega KrMS vastavale sättele edasikaebekorda ning tingimusi.
- Ringkonnakohtul lasub kohustus enne kaebuse sisulist läbi vaatamata jätmist selgitada välja, kas isik soovib esindaja määramist riigi kulul ja/või kas riigi kulul esindaja määramiseks on olemas vastavad tingimused. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole X taotlenud riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kuigi X on ringkonnakohtule edastanud meili teel teate, et esitab riigi õigusabi taotluse advokaadi määramiseks eraldi, ei ole meilile lisatud vastavasisulist taotlust ega isiku majandusliku seisundi teatist, millest tema maksevõimetust hinnata. Seega puuduvad ringkonnakohtul igasugused objektiivsed alused hindamaks, kas kaebuse esitaja on maksejõuetu või mitte.
- Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 3 ja § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus X kaebuse sisuliselt läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2
(2)