Obsah (4)

§ 52§ 2§ 50§ 53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-8413 Kohtuasi X avaldus

) § 52 lg 2 ja muid õiguslikke aluseid registrist kustutatud ühingu likvideerimise korraldamiseks seadus ette ei näe. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas 30.06.2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uus lahend, millega otsustada avalduse rahuldamine ja ühingu täiendav likvideerimine ja likvideerija määramine. 5.
2. Avaldaja hinnangul ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et puudutatud isikuks võib olla ainult isik, kellel on asjas mingi varaline huvi, s.t. kes saaks täiendava likvideerimise käigus endale vara. Avaldajale on arusaamatu, mis seos on täiendava likvideerimise avalduse mittemenetlemisel ja sellel, et juhatus ei reageerinud registri ettekirjutusele viia oma tegevus kooskõlla seadusega. Maakohtu järeldus, et ühingut ei saagi registris taastada, kuna seadus ei nägevat seda ette, on avaldaja hinnangul ebaõige, sest kohus saaks lahendada õigusliku 2 probleemi vajaduse korral ka analoogiat kohaldades. Ei tohi tekkida olukorda, kus õigusvõimetu ühingu vara jääb n-ö peremehetuks.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
5. TsMS § 475 lg 1 p 10 kohaselt on registriasjad hagita asjad. Seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel (TsMS § 476 lg 2).

§ 52

lg 2 sätestab, et kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ilmneb, et mittetulundusühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Seega võib kohus algatada likvideerimismenetluse vaid huvitatud isiku nõudel. Avaldaja sisustas enda õigustatud huvi likvideerimismenetluse vastu sellega, et ta on kustutatud ühingu liikme (Q) abikaasa ja ühingu endine juhatuse liige. 9. Maakohtus asus põhjendatult seisukohale, et avaldaja ei saa olla õigusvõimetu ühingu (

§ 2

lg 1) esindajaks ega endise juhatuse liikmena huvitatud isikuks

§ 52lg 2 järgi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kuna likvideerimise menetluse eesmärgiks on kustutatud ühingu vara jagamine, siis saab huvitatuks isikuks olla eelkõige vara saamiseks õigustatud isik. Likvideerimismenetluse algatamisel ja läbiviimisel ei taastata ühingut ja ühing ei saa oma tegevust enam jätkata, vaid määratakse üksnes likvideerimiseks vajalikud abinõud (jaotamata vara korral vara jaotamine liikmete vahel –

§ 50lg 1).

Praegusel juhul ei ole avaldaja esile toonud, et ta oleks vara saamiseks õigustatud isik, sh ei ole avaldaja tuginenud asjaolule, et avaldajal võiks olla õigus jagatavale varale näiteks abikaasade ühisvara kaudu. TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 järgi võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest seetõttu, et avaldaja ei ole huvitatud isikuks, kelle avalduse alusel saaks algatada likvideerimismenetluse ja määrata likvideerija. 10. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, nagu puuduksid praegusel juhul üldse õiguslikud alused registrist kustutatud ühingu likvideerimise korraldamiseks. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi, jättes need maakohtu määrusest välja. Esiteks, kuna maakohus tuvastas, et avaldaja ei ole huvitatud isikuks, kelle avalduse alusel saaks likvideerimismenetluse algatada ja likvideerija määrata, siis ei tulnud maakohtul täiendavalt analüüsida, kas ühingu likvideerimine on õiguslikult võimalik. Teiseks, kuigi

§ 52

lg 2 reguleerib täiendavat likvideerimist ehk olukorda, kus registrist kustutamine on toimunud likvideerimise tulemusel, on sätet selle eesmärgipärasel tõlgendamisel võimalik kohaldada ka olukorras, kus ühing sundlõpetati ehk lõpetati ilma likvideerimismenetluseta. Kui selleks on vajadus (nt vara olemasolu), tuleks likvideerimismenetlus korraldada ka sundlõpetamise korral. Vastasel korral jääksid lahendamata mittetulundusühingu vara ja võimalike kohustustega seotud küsimused. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga selles, et asjaolu, et avaldajale ei ilmnenud ühingul vara 3 olemasolu pärast ühingu registrist kustutamist, ei omanud avalduse menetlusse võtmise küsimuse otsustamisel tähtsust. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et kuigi avaldaja taotles oma avalduses täiendava likvideerimismenetluse korraldamist, oli avalduse eesmärk arusaadav – avaldaja taotles likvideerimismenetlust, et ühing saaks jaotada allesjäänud vara. Seega tulnuks avalduks käsitada taotlusena korraldada ühingu likvideerimismenetlus. 11. Vastusena määruskaebuses toodud väitele, et täiendava likvideerimise korral tekib ka võimalus likvideerimisel oleva ühingu tegevuse jätkamiseks, märgib ringkonnakohus, et sundlõpetatud mittetulundusühingu tegevuse jätkamine ei ole võimalik. Mittetulundusühingu tegevuse jätkamine on võimalik üksnes

§-s 51 sätestatud tingimuste korral, mida praegusel juhul ei esine. Pärast likvideerimise lõppemist tuleb likvideerijal esitada avaldus mittetulundusühingu registrist kustutamiseks (

§ 52lg 1).

Kui mittetulundusühingu likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus mittetulundusühing registrist kustutada (

§ 53lg 2).

Samuti on Riigikohus selgitanud, et sundlõpetatud osaühingu tegevuse jätkamine ei ole kooskõlas sundlõpetamise eesmärgiga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas 3-2-1-27-08, p 10 kolmas lõik). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub sama põhimõte ka mittetulundusühingu likvideerimise ja sundlõpetamise korral.

1. Eelnevat arvestades jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsiooni muutmata.
2. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5 koostoimes § 477 lg 1 ja § 606 lg-ga 2). (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 4