Obsah (5)

§ 96§ 99§ 102§ 101§ 105

2-21-100490 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2021, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-100490 Tsiviilasi C

) § 96 ning § 97 p

1. Nende 2 2-21-100490 sätete kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma alaealisele lapsele täisealised esimese astme ülenejad sugulased.
2. Asjas puudub vaidlus selles, et hagejad on kostja ning hagejate ema ühised lapsed ning selles, et hagejad on alaealised. Järelikult on kostjal hagejate ülalpidamiskohustus (

§ 96ja § 97 lg 1).

Vaidlus puudub ka selles, et kostja pole hagejaid vahetult ülal pidanud ega maksnud elatist hagejate emale. Seega on kostja rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. 6.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 6.

1. Hagi kohaselt on hageja II vajaduste/kulude arvestus aasta keskmisena 422,90 eurot kuus: toiduvajadus 100 eurot, eluasemekulud 53,39 eurot (internet ja TV 9,82 eurot, elekter 23,01, brikett 3,89 eurot, küttepuud 16,67 eurot); transpordikulud 97,15 eurot; riided ja jalanõud 39 eurot; lasteaed 38,27 eurot; hügieenivahendid 10 eurot, ortopeedilised jalatsid 14,17 eurot; ravimid 10 eurot; majapidamisvahendid 26 eurot; muud kaubad, sh raamatud ja arendavad mänguasjad ja teenused 32 eurot; laste mööbel 2,92 eurot. Hageja I ülalpidamiskulud on samad, va lasteaia osas, milline kulu on 29,80 eurot ja ortopeediliste jalanõude osas, mida hageja I ei vaja. Seega on hageja I ülalpidamiskulu kokku 400,26 eurot kuus. 6.
2. Kostja pole vaidlustanud hagejate ülalpidamiskulusid. Kohtu hinnangul on hageja ülalpidamiskulud põhjendatud ning jäävad tavapärase keskmise ülalpidamiskulu suurusesse. Hagejad on esitanud nõude, et nendest ülalpidamiskuludest jääks mõlema hageja osas kostja kanda 200 eurot (so kokku mõlema hageja peale 400 eurot).
3. Kostja on osundanud, et tal pole raha hagejatele ülalpidamise andmiseks seoses kolmanda lapse tulekuga, keda ta peab toetama. Samuti viitab kostja, et tal pole tööd. Elatise vähendamine on

§ 102lg 2 järgi võimalik mõjuval põhjusel.

Nii sätestab

§ 102

lõige 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 7.

1. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, et ta saab kolmanda lapse ega põhistanud tulevase lapse võimalikke ülalpidamiskulusid. Samas selgitab kohus, et võimalik kolmanda lapse sünd ei tähenda, et kostjal kaob kohustust kahe esimese lapse ülalpidamiseks. Kostjal on kohustus kohelda kõiki lapsi võrdselt ning tagada võrdselt kõigi laste ülalpidamine talle langevas osas. 7.
2. Kohtupraktikas on leitud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike (vt Riigikohtu
3. aprill 2015 otsust asjas nr 3-2-1-21-15, p 14). 3 2-21-100490 Selgitamaks välja kostja majanduslikku olukorda, on kohus teinud päringud krediidiasutustele, endisele tööandjale ja erinevatele registritele. Kostjal puudub vara, mida võiks võõrandada elatise maksmiseks. Kostja pangakonto väljavõtetest ei nähtu, et ta saaks regulaarset sissetulekut ning et tal oleks arvestaval määral rahalisi vahendeid (dtl 131-154; 175-179). Samas on kostja endine tööandja kohtule teatanud, et kostja on töötanud nende juures jaanuarist-maini 2021 aastal ning teeninud siis keskmiselt 817,91 eurot. Kusjuures märtsist-maini 2021 aastani on kostja teeninud keskmiselt 1022 eurot (dtl 174). Kostja on eelistungil viidanud, et ta on oma käsi vigastanud, kuid pole tõendanud, et ta oleks töövõimetu (dtl 275). Asjas pole tõendatud, et kostjal esinev terviserike takistaks tal töö tegemist. Kohtu hinnangul nähtub kostja eelmise tööandja poolt esitatud tõendist, et hageja on töötamise korral võimeline teenima piisavata sissetulekut, et anda hagejatele ülalpidamist kokku 400 eurot kuus. Kohtu hinnangul pole kostja tõendanud, et esineksid sedavõrd mõjuvaid asjaolusid, et elatist oleks võimalik vähendada alla 200 euro hageja kohta. Kohus selgitab kostjale, et tal on kohustus teenida sissetulekut, et tagada enda alaealiste laste ülalpidamine. Sissetuleku teenimise korral peab kostja oma elu korraldama selliselt, et tema sissetulekust oleks võimalik tagada ka hagejate ülalpidamine kostjale langevas osas (

§ 102lg 2).

7.3.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ja ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt Riigikohtu

1. aprill 2015 otsust asjas nr 3-2-1-21-15, p 14) Asja materjalidest nähtub, et hagejate ema sissetulekuteks on erinevad toetused ning tema keskmine sissetulek on umbes 540 eurot (töötutoetus, elatisabi, peretoetused; dtl 84-98). Hagejad on osundanud, et osa peretoetusi ning töötutoetuse maksmine lõpetatakse lähiajal. Kohtule esitatud tõenditest järeldub, et hagejate ema ja kostja majanduslik olukord on sarnane. Järelikult on mõlemal vanemal kohustus anda hagejatele ülalpidamist võrdses ulatuses. Sellest olenemata kannab hagejate ema praegusel juhul oma vanemate abiga laste ülalpidamiskohustust täies ulatuses (sh kostjale langevas osas). Hagejate emal puudub aga tegelikult majanduslik võimekus kanda hagejate ülalpidamiskulusid suuremas osas, kui seadusega talle langevas osas, so pooles ulatuses kõikidest kuludest. 7.
2. Arvestades seega eelkõige mõlema vanema majanduslikku olukorda, hagejate ema praegust panust ja kostja võimalust sissetulekut teenida ning arvestades hagejate vajadust saada ülalpidamist, et oleks tagatud nende igakülgne heaolu, leiab kohus, et esitatud hagi tuleb rahuldada. Kostjal tuleb leida majanduslikud võimalused selleks, et täita talle seadusest tulenev kohustus – anda ülalpidamist oma alaealistele lastele. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 4 2-21-100490
4. TsMS § 174 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. 9.
5. Hagejad on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja
6. oktoober 2021 (dtl 282-290). Selle kohaselt on hagejate menetluskulud 420 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kulust (3,5 tundi). Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on hagejate menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning esitatud menetluskulude nimekiri on kooskõlas toimiku materjalidega. Hagejate lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ning ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu. 9.
7. Eeltoodut arvestada on hagejatele hüvitatav põhjendatud ja vajalik menetluskulu 420 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt hagejate taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 5