Obsah (8)

§ 343§ 410§ 413§ 444§ 173§ 174§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2021, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1359

) § 3141 lg 1, mille kohaselt, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks, loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks hiljemalt 13. septembril 2021. 6. Lisaks leiab kohus, et ta on järginud ka

§ 343

lõikes 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Kohus märgib, et kuna kostja pidi kohtukutse kätte saama hiljemalt

1. septembril 2021 ning istung toimus
2. oktoobril 2021, siis see ajavahe on käesoleval juhul enam kui 10 päeva. Kohtukutsega oli kostjat ka hoiatatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, mh eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi (

§ 410). 7.

Kohus märgib, et hageja esindaja taotles

1. oktoobril 2021 toimunud kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Lisaks täpsustas hageja istungil nõutava elatise suurust – 250 eurot kuus ning väljamõistmise aja osas kinnitas hageja esindaja, et elatist soovitakse alates
2. augustist 2021 (hagi esitamisest). 8.

§ 413

lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Toimiku materjalide põhjal ei ole alust arvata, et hagejal oleks hüvitatavaid menetluskulusid (lepingulise esindaja kohta info puudub ning elatishagi on riigilõivuvaba). 10. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3