I. Asjaolude kirjeldus
) § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hagi rahuldanud. Kostja palub jätta rahuldamata hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Hageja esitas 28.09.2021 seisukoha, milles vaidles kostjale vastu. Kostja avaldas 12.10.2021 kohtule muuhulgas, et hageja menetluskulud on tasutud. Hageja muuhulgas avaldas 12.10.2021 kohtule, et kuivõrd kostja likvideeris kohtuväliselt võlgnevuse ja hüvitas hageja menetluskulud kokkulepitud ulatuses, taotleb hageja menetluse lõpetamist ja menetluskulude jaotuse määramist, kuid mitte menetluskulude suuruse kindlaksmääramist ega nende väljamõistmist. Menetluskulude väljamõistmist ei saaks enam nõuda ainuüksi seetõttu, et menetluskulud on juba hüvitatud. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.
lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumiste avaldustest nähtuvalt on hageja tervikuna hagiavaldusest loobunud. Kohus küsis kostjalt seisukohta. Kostja esitas seisukohad, milles muuhulgas avaldas, et hageja on pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutanud eesmärgi ja kostja on
lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. 5.
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagist loobunud ja taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja kontole. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku 75 eurot. Kohus määrab sellest poole (37,50 eurot) hagejale tagastamiseks vastavalt hageja 16.09.2021 esitatud taotlusele hageja esindaja arveldusarvele, mis välja toodud 16.09.2021 taotluse p-s 2.6 (hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarve nr EEXXX (Swedbank), selgitus „Tsiviilasi nr 2-21-116921, riigilõivu osaline tagastamine“). 6.
lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kindlaks määrama menetluskulud. 7.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on
Kohtu hinnangul puudub vajadus hageja nõude menetlemiseks, sest hageja eesmärk on saavutatud (hageja raha tasumise nõuded rahuldati pärast hagiavalduse esitamist). Kohus leiab, et kostja on menetluskulusid kandma kohustatud isikuks ning kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 8.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ja kostja avaldasid kohtule, et hageja menetluskulud on tasutud ja hüvitatud. Hageja taotleb menetluskulude jaotuse määramist, kuid mitte menetluskulude suuruse kindlaksmääramist ega nende väljamõistmist. Kohus jätab seetõttu hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.