← Eesti

2-21-110657/13

Obsah (8)§ 436§ 445§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-110657 Tsiviilasi N. S.i hagi V. S.i vas

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 3

(8)kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

11. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 12. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  kostja on hageja isa;  hageja elab ema juures ning on tema ülalpidamisel;  kostja ei ole hagejale alates 2021 märtsikuust elatist rahas maksnud (piisavas ulatuses). 13. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. 14. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (

  1. i)tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (
  2. ii)hageja veedab olulise osa ajast kostjaga, mil kostja kannab tema kulusid vahetult; (iii) kostja on hageja ülalpidamiskohustust täitnud; (
  3. iv)tuleb arvestada hageja eest makstavat peretoetust. 15. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kulud on 587,50 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist alla miinimummäära, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. 16. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise 4

(8)väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne).
  1. Kostja ei ole vaidlustanud hageja igakuiste kulude koosseisu ega suurust, mistõttu kohus neile aspektidele lahendis tähelepanu ei pööra.
  2. Kostja märgib, et on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (hageja veedab olulise osa ajast kostjaga, mil kostja kannab tema kulusid vahetult). Kohus märgib, et kostja väide ei pea paika. Kostja ei ole esile toonud väidetava panuse rahalist väärtust ega tõendanud selle tegemist. Kostja märgib, et täidab hageja ülalpidamiskohustust kandes temaga seotud kulusid vahetult. Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  5. märtsi
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
  7. jaanuari
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  9. juuni
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu
  11. jaanuari
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  13. juuni
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kostjal oli kohustus tõendada, et laps veedab temaga aega olulisel määral. Kostja on märkinud, et laps viidab temaga 4 päeva kuus. Hageja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Kuivõrd vahetult antavat ülalpidamist tuleb arvestada üksnes juhul, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, siis käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kostja väidet ei saa elatise väljamõistmisel arvestada. 4 päeva kalendrikuus ei ole kohtu hinnangul sedavõrd oluline aeg, et peaks hakkama mõjutama väljamõistetud elatist. 5
(8)Kostja on välja toonud, et ta on kandnud lapse kulusid vahetult. Kostja ei ole siiski detailselt esile toonud, milliseid kulusid ja millises suuruses ta kandnud on. Seega on kohus seisukohal, et kostja poolt hagejale tehtud kulutused on tõendamata. Kohus selgitas kostjale vahetu ülalpidamisega seonduvat 08.07.2021 määruses (vt p 6).
  1. Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 860 eurot (töötasu + puhkuse tasu). Lisaks on kostja saanud sissetulekut ka X OÜ-lt (nt
  2. a juunis kogusummas 235,08 eurot;
  3. a juuli esimeses pooles kogusummas 146,32 eurot). Igakuine sissetulek seega 1000 – 1100 eurot. Kostjat on aidanud majanduslikult ka tema lähedased. Kostja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi ning kostja ei ole üheski täitemenetluses sissenõudja. Kostja ei tegutse ettevõtluses. Kostjale kuulub korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx), mis on koormatud hüpoteekidega (keelumärge puudub). Kostjale kuulub sõiduk Ssangyong Kyron (reg nr XXX). Kostjal on igakuised vältimatud kulud ja kohustused: X laenujääk 4500 eurot, kuumakse 147 eurot; X laenujääk 8700 eurot, kuumakse 252 eurot; (X OÜ laen on tänaseks eelduslikult kustutatud või kustutatakse lähitulevikus); X laenujääk 53 517 eurot, kuumakse 225 eurot; X kindlustus - 26 eurot; X kindlustus - 20 eurot; X - järelmaks, kuumakse 53 eurot; X - kuumakse 15 eurot; kommunaalmaksed - suvel 45 eurot, talvel 85 eurot, lisandub söögi, majapidamistarvete jm kulu. Seega on kostja vältimatud kulud ja kohustused kokku 803 eurot kuus, millele lisandub söögikulu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostjale kuulub vallasvarana sõiduauto. Kui kostja leiab, et tema majanduslik seisukord ei võimalda hageja ülalpidamiskohustust täita, tuleb asuda vallasvara võõrandama ning saadud vahenditest lapse ülalpidamiskohustust kohaselt täita. Mistahes kostja huvi omada eelnimetatud vara ei saa ühelgi juhul kaaluda üles lapse huvi kohasele ülalpidamisele. Lisaks nähtub, et kostja mängib regulaarselt hasartmänge (loto, OlyBet: kasiino, spordipanustamine ja netipokker), külastab alkoholikauplusi ning kasutab Bolt toidukullerit. Kohus märgib, et eeltoodud harjumused nõuavad märkimisväärse summa kostja sissetulekust ega ole vältimatult vajalikud ning nende harjumuste ärajätmine võimaldab kostjal säästa märkimisväärse osa sissetulekust, mida saab omakorda kasutada hageja ülalpidamiseks. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et võimaldab hagejale elatist tasuda (küll mitte nõutavas summas).
  4. Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku toetusega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus 6
(8)tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on allpool tuvastanud, et kostja majanduslik seisukord ei ole sedavõrd hea, et võimaldaks lapsele miinimummääras elatist tasuda, leiab kohus, et lapsele riiklike toetuste maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot lapse kohta ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 527,50 eurot kuus (587,50 - 60). Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 263,75 eurot kuus (527,50/ 2). 21. Arvestades asjaolusid, et: (
  1. i)laps veedab isaga 4 päeva kuus ning sel ajal kannab tema vältimatult vajalikud kulud (toit, eluase, ajaviide jms) kostja; (
  2. ii)lapse põhjendatud kulud pärast toetuste mahaarvamist on 527,50 eurot, millest kummagi vanema osa on 263,75 eurot kuus; (iii) kostjal on pärast vältimatult vajalike kulude kandmist (välja arvatud toit ja muu esmatarbekaup) vaba raha 200 – 300 eurot; (
  3. iv)kostja on avaldanud nõusolekut elatisraha suurusega 193 eurot, määrab kohus elatisraha suuruseks 210 eurot. Selle abil on võimalik (osaliselt) rahuldada hageja vältimatud vajadused ilma, et oleks kahjustatud kostja võime end ülal pidada. 22. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 210 eurot kuus alates 17.04.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 23. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt

  1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja T. G. pangakontole nr EExxx, märkides selgitusse, millise kuu eest elatist tasutakse.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 25.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine 26.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust 7

(8)lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 27.

§ 175

lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hageja menetluskulud koosnevad esindajakuludest summas 450 eurot (4,5h; 100 eurot tund käibemaksuta). Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: nõupidamine ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 1h; hagi koostamine 1h; kostja vastusega tutvumine ja vastuse koostamine 1,5h; vastuse koostamine 1h.
  2. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasu vastab asja materjalidele ja kohtupraktikale.
  3. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 450 eurot. 31.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu tuleb viivis menetluskuludelt hageja kasuks välja mõista. 32.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.