← Eesti

2-21-8789/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-8789 Kohtuasi OÜ Medesto Logist

) § 15 lg 3 p-de 1 ja 4 alusel ning jättis võlgnikule ajutise halduri nimetamata. Menetluskulud jättis kohus võlausaldaja kanda. Menetluskulude suurust maakohus kindlaks ei määranud. Maakohtu hinnangul vaidles võlgnik nõudele põhjendatult vastu, mistõttu vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge. Pankrotimenetluses ei ole võimalik sarnaselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine, s.o tuvastada kokkulepete sisu ja lepingu täitmise asjaolusid. Võlgnik esitas pankrotiavalduses märgitud nõude kohta piisavalt vastuväiteid, mille tõttu nõude suuruse ja aluse hindamine kuulub hagimenetlusse. Lisaks ei ole võlgniku püsiv maksejõuetus piisavalt põhistatud. Määruskaebus 4. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega nimetada ajutine haldur või saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Määruskaebuse põhiväited olid järgmised. 2 - Võlgnik on võlausaldaja nõude olemasolu kinnitanud. Maakohtu määrusest ei selgu, miks kohus ei ole võlausaldaja esitatud asjaolusid arvestanud.

§ 15

lg 3 p 2 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui nõue on pandiga täielikult tagatud. Võlausaldaja nõue on pandiga tagatud ainult osaliselt. Kohus on ebaõigesti leidnud, et pankrotihoiatust ei ole kätte toimetatud. Võlausaldaja tõi välja võlgniku maksejõuetusele viitavad asjaolud, kuid kohus jättis need tähelepanuta. Menetluse edasine käik

  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja sellele vastamiseks. Võlgnik vaidles kaebusele vastu ja palus jätta menetluskulud võlausaldaja kanda.
  2. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
  3. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  4. Pankroti väljakuulutamine on TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt hagita asi, mille läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 475 lg-d 5 ja 7) (RKTKm 12.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-61-13, p 16).
  5. Maakohus jättis võlausaldaja avalduse alusel ajutise halduri nimetamata, sest võlgnik vaidles põhjendatult pankrotiavaldusele vastu. Vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Samuti leidis maakohus, et võlausaldaja ei ole piisavalt põhistanud võlgniku maksejõuetust. Pankrotiseaduse (

) § 15 lg 3 punkti 1 kohaselt jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

§ 15

lg 3 punkti 4 järgi jätab kohus ajutise halduri nimetamata ka siis, kui võlausaldaja ei ole kohaselt oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. 10. Pankrotiavalduse põhistamiseks või nõude olemasolu tõendamiseks

§ 10

lg 1 mõttes ei piisa ainuüksi nõude märkimisest, vaid võlausaldaja peab pankrotiavalduse esitamisel tõendama, et tal on võlgniku vastu nõue. Pankrotiavalduse aluseks peab olema selge nõue (nt RKTKo nr 3-2-1-17-02, p 10). Maakohus märkis õigesti, et

§ 15

lg 3 punkt 1 on suunatud eelkõige sellele, et pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja võlgniku vahel. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. 11. Kohtute infosüsteemi andmetel on võlausaldaja esitanud võlgniku vastu tsiviilasjas nr 2-21-6017 hagi samas nõudes, mille täitmata jätmisele on võlausaldaja tuginenud pankrotiavalduses võlgniku maksejõuetuse alusena. Viidatud hagiavalduse esitas 3 võlausaldaja enne (s.o 16.04.2021) kui pankrotiavalduse (s.o 1.06.2021). Ringkonnakohtu hinnangul välistab ainuüksi sama nõude üle toimuv hagimenetlus võlgniku vastu pankrotimenetluse algatamise. Kui võlausaldaja on esitanud võlgniku vastu hagi, siis järelikult on pooltel nõude üle vaidlus mahus, mis eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist ulatuses, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Võlausaldaja ei saa oma nõuet maksma panna paralleelselt nii hagi- kui pankrotimenetluse kaudu. Ainuüksi käimasolev hagimenetlus täidab

§ 15lg 3 punktis 1 märgitud aluse ajutise halduri nimetamata jätmiseks.

Võlausaldaja ei ole hagist loobunud ega seda tagasi võtnud, vaatamata sellele, et on pärast hagi esitamist esitanud võlgniku vastu ka pankrotiavalduse. Käimasoleva hagimenetluse tõttu ei saa kohus võtta pankrotiavalduse menetlemisel seisukohta võlausaldaja nõude selguse kohta. See väljuks pankrotimenetluse piiridest. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus on lõppjäreldusena õigesti leidnud, et võlausaldaja nõue pole selge ning jättis põhjendatult ajutise halduri

§ 15lg 3 punkti 1 alusel nimetamata.

Ringkonnakohus muudab eeltoodud osas maakohtu määruse põhjendusi. 12. Kuivõrd maakohtu hinnangul esines

§ 15

lg 3 punktis 1 märgitud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks, ei olnud maakohtul vajalik hinnata teiste

§ 15lg-s 3 nimetatud aluste esinemist ajutise halduri nimetamata jätmiseks.

Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi, jättes need maakohtu määrusest välja.

  1. Kuivõrd teised määruskaebuse väited ei ole eelnevast tulenevalt asjakohased, siis menetlusökonoomilisel kaalutlusel ringkonnakohus neid ei hinda.
  2. Võlausaldaja esitas määruskaebuse lisana täiendava tõendi (Maksu- ja Tolliameti 7.09.2021 võlapäring). Eespool esitatud põhjendustest tuleneb, et tõend ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohane. Seetõttu jääb võlausaldaja taotlus tõendi vastuvõtmiseks TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel rahuldamata. Tõendi elektroonilise esitamise tõttu ei ole vaja seda tagastada.
  3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel võlausaldaja kanda. jäävad määruskaebemenetluse kulud
  4. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 17.

§ 5

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. Kuivõrd maakohus jättis

§ 15

lg 1 alusel rahuldamata võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ning lõpetas pankrotiavalduse menetluse, ei võimalda pankrotiseadus selles osas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.