S § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Mati King tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2p 3 (2019 suve episood) järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. Mati King tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 (2020 septembri-oktoobri episoodid) järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. Mati King tunnistati süüdi KarS § 213 lg 2 p 1 (2019 mai, 14.09.2019, 2020 oktoobri episoodid) järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. Mati King tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
S § 65 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistus 3 aastat 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning ärakandmisele kuulus 3 aastat 3 kuud 28 päeva vingistust. Karistusaja alguseks loeti 19.11.2020 a. Mati Kingi suhtes kohaldatud tõkend –vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni. 2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagidega, menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOONID:
Mati Kingi süüdimõistmine on vastuolus süütuse presumptsiooni põhimõttega. Kahtlustatava või süüdistatava menetlusseisund seaduse silmis ei muuda tema antud ütlusi vähem usaldusväärseteks, kui seda on kannatanu ütlused, neid hinnatakse võrdväärsena teiste tõenditega. 5. KarS § 121 ja 120 episoodid. Mati Kingi süüdimõistmine põhineb kannatanute paljasõnalistel ja mitteusaldusväärsetel ütlustel ning, arvestades Mati Kingi ütlusi on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga. Kuna puuduvad kannatanute ütlusi kinnitavad tõendid, siis tuleb
lg 3 alusel tõlgendada kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Maakohus ei ole sisuliselt vastanud kaitsja vastuväidetele esitatud süüdistuse ning tõendite kohta. Kaitsja on seadnud kahtluse alla kannatanute ja tunnistajate ütlused nendes episoodides. Kannatanud ja tunnistaja O on erinevate tervise probleemidega ning alkoholi kuritarvitavad isikud. Kaitsja on viidanud politsei juhtumiregistri väljavõttele, millest nähtub, et kannatanud ja tunnistaja O on alkoholi liigtarvitavad inimesed, kes tihti tülitsevad, kaklevad omavahel ning teevad politsei juhtimiskeskusele alusetuid hädaabikõnesid. Nimetatud infosüsteemi väljavõtetest W kohta tuleneb, et naine on vaimse puudega, kuritarvitab alkoholi, on agressiivne, kasutab mh füüsilist vägivalda teiste suhtes, helistab tihti asjatult Häirekesskusesse, m.h teatab tema ja Mati Kingi varalistest vaidlustest ning sellest, et Mati King väidetavalt sõidab ilma juhtimisõiguseta. Seega ei kartnud kannatanu Häirekeskusega pidevalt ühendust võtta ning tema ütlused samas kui ka teiste kannatanute ütlused selle kohta, et nad kartsid politseisse pöörduda seoses Mati Kingi väidetava õigusvastase tegevusega ei ole eluliselt usutavad. O kohta nähtub eeltoodud juhtumiregistrist, et isik olles alkoholijoobes, näeb luulusid ning helistab joobeseisundis politseisse, esitades alusetuid kaebusi. Samas on temal olnud füüsilised konfliktid W-ga. X ning P kohta on samuti tehtud kõnesid Häirekeskusesse seoses nende ebaadekvaatse käitumisega alkoholijoobes. C-ga seotud politsei juhtumiregistri väljavõtetest nähtub, et isik oli korduvalt vägivaldne on perekonna liikmete suhtes, tarvitab alkoholi, on agressiivne, norib tüli. 5.1 Apellant juhib ka kohtu tähelepanu sellele, et kannatanu Y 13.02.2019.a ütlused on copy paste kannatanu X 13.02.2019.a ütlustest. Samas suhtlesid vaidlusalasel perioodil nimetatud isikud päris lähedalt, elasid ühel pinnal, olid elukaaslased ning nende suhted Mati Kingiga olid keerulised, seega võisid nendel olla oma motiive kahtlustatavat rõõnata kättemaksuks (nagu ka teistel kannatanutel). Samad isikud on 12.11.2020.a, andnud täiendavaid ütlusi, kuid nendes sisalduv teave Mati Kingi vägivaldse käitumise kohta ei ole samuti teiste tõenditega kinnitamist leidnud, politsei ei olnud kohale kutsutud, samas on need ütlused ebakonkreetsed ja vastuolulised. Y kinnitab, 5 et ajal, kui Mati King on väidetavalt tema suhtes füüsilist vägivalda kasutanud ning ähvardanud, olid nad kahekesi toas ning keegi seda pealt ei näinud. X aga väidab, et nägi seda juhtumit pealt. Seega on tegemist valeütlustega. Juhin ka tähelepanu sellele, et ei ole eluliselt usutav, et keegi laseb teisele isikule põhjuseta gaasi näkku nagu seda väidetakse eelmainitud isikute poolt. Toimikus puuduvad tõendid, mis kinnitaksid nende isikute ütlusi. Samuti on tõendamata 25.02.2019.a episood, kuna juhul, kui kannatanute X ja C ütlused vastaksid tõele, siis oleksid naisel tekkinud ka kehavigastused, kuid neid pole tuvastatud. 5.2 Mati King seletas mh, et 25.02.2019.a oli sunnitud kasutama C suhtes enesekaitseks füüsilise jõudu (lükkas eemale) viimase õigusvastase ründe tõrjumiseks. Nimetatud asjaolu välistab Mati Kingi teo õigusvastasust, kuna ta tegutses hädakaitseseisundis. Juhul, kui Mati King oleks kasutanud kannatanu C suhtes süüdistuses kirjeldatud vägivalda, siis oleksid viimasel tuvastatud tõsisemad tervisekahjustused. C-l fikseeritud punetus põsel ei kinnita kannatanu ütlusi. Juhul, kui Mati King oleks teda rusikaga näkku löönud, peaks löögi kohal tekkima paistetus, kuid punetus võis tekkida nt kukkumisest põsega vastu lumehange pärast seda, kui Mati King lükkas ta enesekaitseks eemale. 5.3 Kannatanu W ütlused suvel 2019.a väidetava näopiirkonda löömise kohta, ei ole samuti muude tõenditega kinnitatud. Kannatanu ei ole politseisse pöördunud, vigastused ei olnud fikseeritud, keegi ei näinud sündmust pealt. O ütlustest nähtub, et hoopis temale oli kutsutud politsei ning mh W väitis, et O lõi teda. Veel rääkis tunnistaja mingist jalaga näkku löömisest, mida talle väitis W hiljem, kuid need ütlused ei ole W ütlustega kooskõlas. Tunnistaja Š pole kunagi Mati Kingi ja W konflike näinud ning tugineb, ütluste andes, oma õelt saadud infol. Tunnistaja kinnitas, et isiklikult süüdistatavat ei tunne ning on teda näinud maksimaalselt 2 korda elus. Seega ei ole võimalik tal anda usaldusväärset iseloomustust isikule ning tema ütlustele tuginemine Mati Kingi süüdimõistmisel on põhjendamata. 5.4 W väidetav ähvardamine Mati Kingi poolt ei ole samuti millegagi tõendatud ning vastav süüdimõistmine tugineb ainult isiku ütlustele. Keegi kannatanutest ei ole politsei kohale kutsunud, mis oleks kindlasti tehtud juhul, kui nende isikute ütlused vastaksid tõele. Seda enam, et eelmainitud politsei infosüsteemist nähtub, et need isikud võtsidki ühendust Häirekeskusega ka vähemoluliste asjade puhul. Kohus ei võtnud neid asjaolusid arvesse ega hinnanud eelmainitud isikute ütluste usaldusväärsust, kusjuures põhineb süüdimõistmine ainult nende isikute ütlustel. Tegemist on sõnasõna vastu olukorraga. Kohus ei ole viidanud konkreetsetele asjaoludele, millele tuginedes, ei pea ta süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks. Süüdistatava Mati Kingi ütlused on kinnitatud kaitsja esitatud ja avaldatud tõenditega. 5.5 Kohus ei ole põhjendanud, miks kannatanute ja tunnistaja O asotsiaalne ja õigus-vastane käitumine ei ole aluseks nende ütluste kahtluse alla seadmiseks, olukorras, kus nende ütlustes esinevad ka eelmainitud vastuolud ning on tuvastatud, et isikud on teinud alusetuid politsei väljakutseid, kus edastatud info ei olnud kinnitamist leidnud, millega seoses ei alustatud mingeid menetlusi. Kannatanute ja tunnistaja O puhul on tegemist isikutega, kes saavad toetusi ja elamispindu Kuusalu Vallavalitsuse poolt ning oma tervisliku seisundi ja alkoholi tarvitamisega seotud elustiili tõttu on kergesti mõjutatavad, s.o sõltuvad nad Kuusalu Vallavalitsuse ametnikest, kes meelega käitusid Mati Kingi suhtes õigusvastaselt, mida kinnitavad halduskohtu lahendid, kuid nii kohus kui prokurör on seda fakti ignoreerinud. Kohus leidis, et Mati Kingi süüd tõendavad tunnistajate ja Kuusalu Vallavalitsuse antud iseloomustused. Kusjuures ei sisalda need tõendid tõendamiseseme asjaolusid puudutavaid andmeid. Süüdistatava ja Kuusalu Vallavalitsuse vahel peetud kohtumenetluste käigus on 6 tuvastatud väga tõsised isiku õiguste rikkumised vallavalitsuse ametnike poolt. Tegemist on väga tähtsa asjaoluga, mida ei ole võimalik jätta tähelepanuta. Arvestades vastava valla suurust, vallavalitsuse ametnike väikest arvu ning nendega kokku puutuvate isikute piiratud ringi, on põhjendatud seada Kuusalu Vallavalitsuse iseloomustuse usaldusväärsust kahtluse alla ning võtta arvesse kannatanute ja tunnistaja sõltuvust vallavalitsuse ametnikest. 5.6 Apellant juhib ka kohtu tähelepanu sellele, et kannatanul X ei olnud isiku läbivaatuse käigus tuvastatud mingeid tervisekahjustusi. Kohtu vastav järeldus ei põhine kogutud tõenditel. Asjas puuduvad ka usaldusväärsed tõendid süüdistatava poolt kannatanute ähvardamise kohta, seega tugineb Mati Kingi süüdimõistmine vaid oletustele ning isikute ebausaldusväärsetele ütlustele.
Kuna menetleja ülekuulamine lühimenetluses ei ole võimalik, siis ei ole tegelikkuses kontrollitud menetlusdokumendi sisu tegelikkusele vastavust ja usaldusväärsust. Tulenevalt sellest ei ole süüdistataval ega kaitsjal ka alus kahtluse alla seda kannatute ütlusi põhjusel, et need on vormistatud sarnaselt, kuna kannatanud ei vormista ülekuulamise protokolli, vaid seda teeb menetleja. Seejuures ei ole ütlused tegelikkuses sõna-sõnalt samad, kattuv on vaid algus, mistõttu väide, et ütlused on sõna-sõnalt kattuvad ei ole õige. 12.3 Kaitsja apellatsioonis toodule, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav, tuleb kolleegiumil märkida järgmist. Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (
lg 1) rikkumine - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega
lg 2 mõttes, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee. 12 13. Esitatud apellatsioonides taotlevad süüdistatav ja kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsioonides toodud järeldustega, et maakohus on hinnanud tõendeid kallutatult ja rikkunud
Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Kaitsja ja süüdistatav taotlevad maakohtu poolt hinnatud tõendite ümberhindamist ning õigeksmõistva otsuse tegemist. Asjaolu, et kaitsja ja süüdistatav ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel
lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-4-07). 13.1 Kolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet ning maakohtu otsusest nähtub, et kohtule esitatud tõendeid on kohus hinnanud kogumis, hinnanud esitatud tõendite usaldusväärsust ning otsuses toodud sellekohased põhjendused on piisavad (kd 4, tl 106 pöördel-110 pöördel). Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti tõendite analüüsi korrata ja leiab, et maakohus ei ole rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. 13.2 Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides toodud väidete kui maakohtu otsuses sisalduva põhjalike tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu otsuse tühistamiseks. Esitatud apellatsioonides korratakse peamiselt samu väiteid, mida esitati esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid
lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele. 14. Kolleegium ei nõustu kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides tooduga, et maakohus on süüdistatava Mati Kingi mõistnud süüdi üksnes oletuste põhjal ning et süüdistatava süüditunnistamine temale inkrimineeritud kuritegudes on põhjendamatu. Kolleegium märgib, et
Tuleb märkida, et senises kohtupraktikas on vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste puhul aktsepteeritavaks peetud seda, et tuginetakse ainult otsestele tõenditele, täpsemalt öeldes ütlustele ning paljude teiste otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. 13 Maakohus on tuginenud süüdistatava Mati Kingi süüdimõistmisel otsesele tõendile, s.o kannatanu X, Y, W, C ütlustele ja teistele tõenditele, sh tunnistajate Š, O ütlustele, mis toetavad kannatanute antud ütlusi. 14.1 Kolleegium peab põhjendamatuks apellatsioonis toodud taotlust tunnistada kannatanute X, Y, W, C ütlused ebausaldusväärseks. Maakohtu järeldused tõendi, s.o kannatanute X, Y, W, C ütluste usaldusväärsuse hindamise osas on loogilised ja jälgitavad ning ei ole vastuolus Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohtadega isikulise tõendiallika usaldusväärsuse hindamisel. Maakohtu otsuses on veenvalt põhistatud X, Y, W, C ütluste usaldusväärsust ning maakohus on analüüsinud ja hinnanud X, Y, W, C kohtueelsel uurimisel antud ning kohtuistungil avaldatud ütlusi ning leidnud, et nimetatud ütlused on usaldusväärsed ning neid ütlusi ka arvestanud tõendina. Ringkonnakohus nõustub ühtlasi kannatanute X, Y, W, C ütlustest tehtud maakohtu järeldustega süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude osas ning rõhutab, et ütluste sisu on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 14.2 Maakohus on lugenud kannatanute X, Y, W, C ütlused usaldusväärseks põhjusel, et need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtupraktika kohaselt on usaldusväärsuse hindamise kriteeriumiteks, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad (vt RKKKo nr 3-1-1-10-17, p 8). Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-89-12, p 14 on märgitud, et kohtupraktikas on mingi tõendi usaldusväärsust põhjendatud ka selle kaudu, kuidas see tõend n-ö riimub teiste tõenditega. Riimuvate tõendite kogum suurendab kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust, kuid riimumine ise ei ole siiski ühtegi tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust. 14.3 Apellatsioonides puuduvad väited, et kannatute kohtueelsel uurimisel antud ütlused ei oleks järjepidevad ning maakohtuga saab nõustuda, et riimuvate tõendite kogum suurendab kajastatava asjaolu tõenäosust, mistõttu ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. Samas jätavad apellandid tähelepanuta, et kannatanute X, Y, W, C ütlusi kinnitavad ka tunnistajate Š, O ütlused. 14.4 Kaitsja viitab
lg 1 sättele, kuid asub seisukohale, et süüdistatava ütlusi tuleb eelistada kannatanute ütlustele, kuna kannatanute näol on tegemist erinevate terviseprobleemide ja alkoholi kuritarvitavate isikutega, kes teevad alusetuid hädaabikõnesid ning tülitsevad tihti. Sisuliselt on analoogseid väited esitanud apellatsioonis ka süüdistatav. Kolleegium leiab, et kannatanute erinevad terviseprobleemid ning nende poolt alkoholi kuritarvitamine ning alusetute hädaabikõnede tegemine ja mingil määral asotsiaalne eluviis ei muuda nende ütluste sisu ebausaldusväärseks. Ekslik on apellandi arusaam, nagu tuleks kannatanute X, Y, W, C ütlused nende sellise eluviisi tõttu lugeda aprioorselt ebausaldusväärseks. Taoline apellandi käsitlus on otseses vastuolus
lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kannatanute, kes on erinevate terviseprobleemidega ja asotsiaalse või vägivallale kalduva eluviisiga ütluste hindamisel, ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdselt teiste tõenditega. Teisalt muudaks sellise arusaama jaatamine isiku kannatanuna/tunnistajana ülekuulamise üldse tarbetuks. 14.5 Asjaolu, et kannatanu W võib olla kaitsja arvates vaimse puudega ning kuritarvitab alkoholi ja on agressiivne teiste suhtes, ei sea kahtluse alla tema ütluste õigsust temaga aset 14 leidnud sündmuste osas. Ringkonnakohus leiab, et lähtudes kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlustest puudub alus arvata, et kannatanu ei tajunud tõendamiseseme asjaolusid objektiivselt, st kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi ning muid kuriteo tehiolusid adekvaatselt. Puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu ei olnud adekvaatne ja kontaktne ja ei mäletaks toas toimunud asjaolusid terviklikult. Seejuures kinnitavad kannatanu ütlusi süüdistatava käitumise osas ka asitõendi vaatlusprotokoll (kd 3, tl 20-26). Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et apellatsioonis välja toodud asjaolud ei osuta kannatanu W ütluste ebausaldusväärsusele ega kujuta endast alust nende kõrvalejätmiseks tõendikogumist. 14.6 Kolleegium nõustub kaitsja ja süüdistatavaga, et kannatanu W ei helistanud politseisse ehk häirekeskusesse ning ei fikseerinud vigastusi perearstil. Asjaolu, et kannatanu W ei pöördunud koheselt politseisse või perearsti poole, ei sea kahtluse alla kannatanu ütlusi temaga aset leidnud sündmuste osas ning ei lükka ümber kannatanu ütlust, et süüdistatava käitumine, s.o löömine lahtise käega näkku tekitas valu ja selle tegevuse tulemusel tekkis hematoom vasaku silma juurde. See, et kannatanu ei pöördunud koheselt häirekeskuse/ politsei või arsti poole ei ole kannatanule etteheidetav. Ka ei eelda kehaline väärkohtlemine seda ega tee kehalist väärkohtlemist ebausutavaks, kui kannatanu ei anna koheselt teada juhtunust või ei pöördu arsti poole. Apellandid jätavad tähelepanuta, et kannatanu on andnud ütlusi, et varasemalt ei ole politseisse pöördunud, kuna kardab süüdistatavat, mitte üldistes küsimustes, millele kaitsja viitab (varalised vaidlused, juhtimisõiguseta sõitmine jms), vaid seoses kehalise väärkohtlemisega. 14.6.1 Asjaolu, et tunnistaja Š ei ole ise sündmust vahetult pealt näinud, ei tähenda seda, et tema ütlustele ei saa tugineda. Tunnistaja Š ütlusi saab kasutada kannatanu W ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ja hindamiseks. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga (vt nt nr 3-1-1-73-15 p 11). Seega sai maakohus tunnistaja ütlustele tugineda ning kasutada tunnistaja ütlusi kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ja hindamiseks. Kolleegium asub seisukohale, et hinnates tunnistaja ütlusi selles osas ja kõrvutades neid kannatanu W ütlustega, ei esine asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kannatanu W ütlused ei ole usaldusväärsed. 14.7 Kolleegium nõustub kaitsja ja süüdistatavaga, et Y on kinnitanud, et viibis Mati Kingiga kahekesi toas kui süüdistatav tema suhtes füüsilist vägivalda kasutas ning keegi seda pealt ei näinud. X on väitnud, et nägi juhtunut pealt. Seega tuleb nõustuda, et isikute ütlustes on teatud vastuolu, kuid kuna tegemist on lühimenetlusega, siis puudus maakohtul ja puudub ka ringkonnakohtul võimalus kannatanuid täiendavalt üle kuulata. Kuigi lühimenetluses võidakse kohtus sõna anda ka kannatanule, siis ei saa nende isikute sõnavõttude tulemiks olla sellise tõendusliku teabe lisandumine, mis erineb kriminaaltoimikus sisalduvast tõendusteabest. Nii näiteks ei saa kohus kohtuotsuse tegemisel lähtuda kannatanu poolt kohtumenetluses räägitust, kui see hälbib tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (vt nt RKKKo nr 31-1-79-10, p 10.2, 3-1-1-98-13, p 11). Samas ei anna selline vastuolu alust jaatada, et tegemist on automaatselt valeütlustega, kuna pole välistatud, et Y ei märganud, et X nägi juhtunut pealt või on sellel muu loogiline selgitus. 14.8 Süüdistatav ja kaitsja soovides ristküsitleda kannatanuid teatud asjaolude täpsustamiseks ja seada kannatanu ütlused kahtluse alla pidanuks süüdistatav loobuma lühimenetlusest. Juhul kui süüdistatav ja kaitsja leidsid, et toimiku materjalid ei ole piisavad süüdistatava süüküsimuse lahendamiseks, tulnuks apellantidel taotleda maakohtult kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist ja kriminaalasja arutamist üldmenetluses. Seega pole alust apellatsioonis ka maakohtule ette heita kannatanute poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste 15 kajastamist või nendele kui usaldusväärsetele tõenditele tuginemist karistusõigusliku hinnangu andmisel. 14.9 Arusaamtuks jääb kaitsja apellatsioonis toodu, et 25.02.2019 episoodis oleks kannatanul X-l pidanud tekkima kehavigastused ja kannatanul C-l tõsisemad tervisekahjustused. Rindkere piirkonda löömine ei tekita alati kehavigastusi, vaid võib tekitada ka pelgalt valu ning see oleneb sellest, kui kõvasti lüüakse, millisesse kohta ja mis on kannatanul seljas. Seejuures täidab süüdlane KarS § 121 objektiivse koosseisu juba teisele isikule valu tekitamisega ka juhul, kui sellega ei kaasne tervisekahjustust. Ka näkku löömisel ei pruugi järgneda alati paistetust, vaid ka siin oleneb kui kõvasti lüüakse. Seega kaitsja sellised väited on ainetud. Süüdistatava väide, et C-l on pildil seljas õhuke dressipluus ja X-l õhuke kevad-suvine jope, on ainetu. Isiku läbivaatuse protokollist nähtub üheselt, et C-l on seljas jope, mitte õhuke dressipluus (kd 3, tl 8-9 pöördel) ning X-l jope, mis ei ole kindlasti õhuke nagu väidab süüdistatav (kd 3, tl 12-13). Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et apellatsioonides välja toodud asjaolud ei osuta kannatanute kohtueelsel uurimisel antud ütluste ebausaldusväärsusele ega kujuta endast alust nende kõrvalejätmiseks tõendikogumist. 15. Vastuseks apellatsiooni etteheitele, et maakohus ei ole arvestanud süüdistatava Mati Kingi ütlustega, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ütluste usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustes nr 3-1-1-19-05 ja nr 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Maakohus on süüdistatava ütluste ebausaldusväärseks tunnistamist põhjendanud ning märkinud, miks ta hindab omavahel tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kohta riimuvate kannatanute ja tunnistajate ütlused kogumis usaldusväärsemateks süüdistatava Mati Kingi poolt antud erinevatest ütlustest kohtueelsel uurimisel. Seejuures ei ole Mati King soovinud anda ütlusi temale inkrimineeritud konkreetsete kuritegude kohta, vaid on selgitanud suhteid kannatanute ja tunnistajatega. Seega ei ole asjakohased apellantide etteheited kohtule, et otsuse tegemisel ei võetud arvesse just süüdistatava ütlusi ja esitatud versiooni. Kohtuasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid just süüdistatava Mati Kingi versiooni, et ta ei ole ühegi kannatu suhtes vägivalda tarvitanud ja igasugune füüsiline kontakt puudus ning ähvardanud ta ka kannatanuid ei ole. Tõendid puuduvad ka selles, et süüdistatav oleks olnud hädakaitseseisundis ning tõrjunud kannatanu C rünnet ning gaasi laskis ka kannatanu X-le näkku, kuna kaitses end. Kuritegude osas, milles süüdistatav on sisulisi ütlusi andnud on maakohus otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil avaldatud ja uuritud tõendite kogumile ning maakohus ongi kõrvutanud ja analüüsinud süüdistatava ütlusi koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega, sh kannatanute ja tunnistajate ütlustega. 15.1 Ebaõige on kaitsja seisukoht, et Kuusalu Vallavalitsuse poolt antud iseloomustusega ei oleks maakohus saanud lugeda tõendatuks süüdistatava vägivaldsust. Asjaolu, et süüdistataval ja vallal on olnud kohtuvaidlusi, ei tee vallavalituse poolt antud iseloomustust ebausaldusväärseks. Antud juhul kinnitavad ka tunnistajate O ja Š ütlused süüdistatava vägivaldust. Kohtupraktika kohaselt (vt nt RKKKo nr 3-1-1-47-98) tuleb isikut iseloomustavate andmetena käsitleda kõiki uuritavat isikut iseloomustavaid andmeid kogumis, sh ka seda, kuidas avaldusid tema isikuomadused kuriteo toimepanemisel. Seega tuleb isikut iseloomustavate andmete all silmas pidada nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil isiku käitumist iseloomustavaid andmeid. 16 Süüdistatava ja kaitsja väide, et süüdistus on sisuliselt fabritseeritud kannatanute ja tunnistajate poolt, kes saavad vallalt toetusi ja on valla poolt kergesti mõjutatavad ning vallavalitsuse töötajate poolt, kes on kohtus kaotanud vaidlused süüdistatavaga, on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast tulenevalt oma olemuselt võrdne ükskõik millise teise kaitseteesiga – nt et isik viibis süüteo toimepanemise ajal mujal, ta oli süüteo toimepanekuks sunnitud, ta viibis hädakaitseseisundis, kuriteo on sooritanud hoopis kolmas, senises menetluses tuvastamata isik, tema suhtes on esitatud fabritseeritud valetõendeid jne. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et kõik need argumendid on suunatud nn põhjendatud kahtluse tekitamisele, mis peaks juhul, kui konkreetne argument (või argumentide kogum) on tõsiseltvõetav ning seda ei suudeta tõenduslikult kummutada, viima edasiselt in dubio pro reo põhimõtte (
lg 3) rakendamiseni ning potentsiaalselt ka õigeksmõistva otsuse tegemiseni või kriminaalmenetluse lõpetamiseni (vt RKKKo nr 3-1-177-15). Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium üheselt antud lahendis märkinud, et oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka
Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kolleegium asub seisukohale, et sellised kaitseversioonid ei ole tõendamist leidnud ning käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. 16. Maakohus ei ole kannatanute Q, G, Z, F ja Õ ütlusi lugenud usaldusväärseks ainuüksi põhjusel, et kannatanuid on hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest. Maakohus on lugenud ütlused usaldusväärseks põhjusel, et need on järjekindlad ning neid kinnitavad tunnistajate ütlused ja ka kirjalikud tõendid. Apellandid leiavad sisuliselt, et kaitseversioon tuleb lugeda süüdistusversioonist eluliselt usutavamaks. Apellatsioonides puuduvad põhjendused, miks tuleb kaitseväiteid kuriteosündmusest pidada eluliselt usutavamaks kui süüdistusversiooni. Kaitsja ja süüdistatav jätavad tähelepanuta, et ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina
Kohtuotsus saab
lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Maakohus ei ole rajanud süüdimõistvat otsust elulisele usutavusele, vaid maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile. 16.1 Apellatsioonides toodud põhjendused, mis toetuvad eranditult elulisele usutavusele (nt kannatanu Q versioon pole eluliselt usutav, kannatanud Q ja F pole esitanud tsiviilhagi, mistõttu pole ütlused usaldusväärsed, pole usutav, et pärast raha võtmist läks miskipärast süüdistatav tagasi kannatanu juurde, pole usutav, et vääriskive hoitakse nähtavas kohas, pole usutav, et pensionär hoiab ja omab briljante, miks ei ole kannatanu pangakaarti sulgenud kui teadis, et kaart on süüdistatava käes, miks ei varastanud süüdistatav Õ-lt väärtuslikke esemeid, vaid ainult alkoholi jne) ei anna kolleegiumile alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva otsuse tegemiseks, kuivõrd apellatsioonides puuduvad viited konkreetsetele tõenditele, mis kinnitaksid just kaitsja ja süüdistatava versiooni toimunust. Kohtupraktika kohaselt ei piisa süüdistusversiooni ümberlükkamiseks paljasõnaliste kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada, kuid seda apellandid teinud ei ole. Kolleegium asub seisukohale, et süüdistatava Mati Kingi versioon, et 17 kõik kannatanud palusid just temal nende jaoks arvelt raha võtta, ületab kolleegiumi hinnangul usutava juhuslikkuse määra. Veel märgib kolleegium, et ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga (vt RKKKo nr 3-1-1-32-05). Seega ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatava Mati Kingi näol on tegemist isikuga, kes on varem süüdimõistetud korduvalt, sh KarS § 213 lg 2 p 1 kvalifitseeritava teo eest. 16.2 Kaitsja nõuab sisuliselt seda, et maakohtu otsus peaks olema motiveeritud selliselt, et seal olevatele kohtu järeldustele puuduks võimalus esitada vastuväiteid ning otsus oleks ümberlükkamatu. Siseveendumus tähendab kohtuniku isiklikku seisukohta tõendamiseseme asjaolude suhtes, mis peab rajanema kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud tõenditel (
). Seejuures ei tule mõista
lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna veendumus selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu. Kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (RKKKo nr 1-20-1301, p 20). Maakohtu otsus ei tugine oletustele, vaid on kooskõlas üldiste loogikareeglite ning ka kriminoloogiliste seaduspäradega ning maakohtu poolt on jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendikogumist. 16.3 Kaitsja apellatsioonis toodu, kuidas võis Z korteriukse sulgeda või kes võis võtmed kaasa võtta või kuidas võis süüdistatav hiljem korterisse siseneda jms on pelgalt kaitsja oletused, kuid kaitsja oletused ei ole kriminaalmenetluses tõendiks, seega ei saa ka apellant ise sellistele väidetele tõsikindlalt toetuda. Kolleegium ei nõustu ka kaitsjaga, et süüdistatav seisab pangaautomaadist piisavalt kaugel ajal, mil kannatanu raha võttis. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub üheselt (kd 1, tl 119), et süüdistatav seisab kannatanu taga ja nägu on pööratud pangautomaadi poole, mistõttu kannatanu Z ütlused, et parooli võis süüdistatav näha, kui võttis sularaha pangaautomaadist, ei ole ümber lükatud. 16.4 Asjaolu, et kannatanu Õ sõiduauto ja mootorratas ei olnud varastatud, ei välista seda, et süüdistatav ei varastanud sõidukite võtmeid. Taas toetub kaitsja elulisele usutavusele, kuid kolleegium viitas juba eelnevalt, et ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina. Seega jäävad sellised väited paljasõnaliseks. 16.5 Kannatanu F-ga seotud kuriteos viitab kaitsja valikuliselt kannatanu F ja tunnistaja J ütlustele. Kaitsja jätab tähelepanuta kannatanu ütlused, et ta ei mäleta kõike juhtunut ning järgmisena mäletab, et kodus avastas, et panagakaart on kadunud ja arvas algul, et naine on selle enda kätte võtnud (kd 2, tl 18). Tulevalt kannatanu ütlusest ei mäletanud ta, et naisega koos avastasid pangakaartide kadumise. Seega mingeid vastuolusid kannatanu ja tunnistaja ütlustes ei esine. Seejuures ei pidanudki kannatanu pangakaarti blokeerima, kuna oli kindel, et pangakaart on naise käes, seega sellised väited jäävad tagajärjetuks. Ebaõige ja ainetu on ka kaitsja väide, et süüdistatav Mati King siseneb poodi kell 14:03:36, mistõttu ei saanud ta näha 18 PIN-koodi, kui kannatanu tasus alkoholi eest kell 14:03. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, siseneb Mati King tegelikkuseses poodi kell 14:02:36 (kd 2, tl 53) ehk enne ostu sooritamist kannatanu poolt (kd 2, tl 8). Lisaks vaikivad apellandid muude tõendite osas, millele maakohus on viidanud antud kuriteo osas, mis kinnitavad süüdistatava süüd. 17. Kaitsja asub seisukohale, et kuna süüdistatava Mati Kingi süü ei ole temale inkrimineeritud kuritegudes tõendamist leidnud, siis ei kuulu rahuldamisele ka kannatanute ja seda eelkõige Z ja Õ poolt esitatud tsiviilhagid. Kõigepealt peab kolleegium vajalikuks märkida, et apellandi apellatsioon on oma taotlusest ja sisust tulenevalt vastuoluline. Nii on apellant taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Samas on apellatsiooni sisus leidnud kaitsja, et tsiviilhagi tuleks jätta rahuldamata, mis on vastuolus apellandi taotlusega süüdistatav õigeks mõista. Riigikohus on varem leidnud, et juhul, kui apellandi taotlus on ebaselge või vastuoluline, tuleb taotluse sisu selgitamiseks lähtuda ka apellatsiooni motiividest (vt nt RKKKo nr 3-1-15-08, p 13.1, 3-1-1-48-10). Kaitsja apellatsiooni motiividest saab ühemõtteliselt järeldada, et kaitsja taotleb süüdistatava õigeksmõistmist ning seega tuleks apellandi taotluseks lugeda
17.1 Kolleegium asub seisukohale, et kuna Mati Kingi süü temale inkrimineeritud kuritegudes on leidnud tõendamist, siis on põhjendatud ka kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid. Maakohus on põhjendatult kannatanute kasuks välja mõistnud nende poolt esitatud tsiviilhagid ja viidanud ka tsiviilhagide rahuldamise materiaalõiguslikule alusele (kd 4 lk 110 pöördel-111). Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt lahendites nr 3-1-1-79-09; 3-1-1-106-12, 3-1-1-90-15 väljendanud seisukohta, et tsiviilhagi ei pea sisaldama neid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega (st tõendamiseseme asjaoludega
mõttes) ega tõendeid asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse, kui ka tsiviilhagi aluse hulka. Kannatanu tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud kattuvad süüdistuse alusfaktidega, mistõttu ei pea kannatanu tsiviilhagi selles osas sisaldama tõendeid nende asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka. Kuna tekitatud kahju on põhjuslikus seoses kahju tekitaja teo ja kannatanutel tekkinud kahjuliku tagajärje vahel (VÕS § 127 lg 4), siis on tsiviilhagid põhjendatud. 17.2 Ebaõige on kaitsja väide, et maakohus otsis kannatanu nõude suurust kinnitavaid andmeid e-poodidest, mis on vastuolus kohtumenetluse võistlevuse ja lühimenetluse põhimõtetega. Maakohus luges varastatud alkoholi maksumuse tõendatuks (
Ka raha olemasolu kannatanul on maakohus lugenud tõendatuks tulenevalt kannatanu ütlustest.
Maakohus luges Bauhaus e-poe andmetega (https:bauhaus.ee) üldtuntuks (
lg 3) asjaolu, et alkoholi maksumused varieeruvad ehk alkoholi hinnad võivad olla erinevad ning vastas sellega kaitsja tõstatud küsimusele ja esitatud tõenditele alkoholi erinevate hindade kohta. See, et alkoholi hinnad varieeruvad on üldtuntud asjaolu
lg 3 mõttes ning selle kohta on võimalik saada kriminaalmenetlusvälistest allikatest usaldusväärset teavet. Seega ei ole maakohus otsinud ise tõendeid seoses kannatanu Õ esitatud tsiviilhagiga ning tegemist ei ole kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega
Sõiduauto võtmete taastamise maksumus on tõendatud City Motors AS pakkumisega nr 4309156. Kaitsja argument, et pakkumine on tehtud peaaegu 1,5 kuud peale vargust, ei tee taastamiskulusid põhjendamatuks, kuna seadus ei näe ette mingit aega, millal kannatanu peaks või võiks mingeid pakkumisi küsida, mistõttu sellised väited on taas ainetud. 19 17.3 Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-1-12 p 22 on aktsepteerinud kinnisvara, sõiduki ja muu vara hinna kindlaksmääramisel lähtumist selle tavalisest turuväärtusest lahendi tegemise ajal. Maakohtule esitatud kriminaalasja materjalid sisaldavad internetiportaali andmeid, mille põhjal on võimalik tuvastada vargusega kannatanult ära võetud esemete väärtust või keskmist turuhinda. Seejuures jätab kaitsja tähelepanuta, et tänapäeval võivadki sertifikaadid ja ostutšekid- lepingud olla säilitatud elektroonilisel kujul, kas arvutis või telefonis. Kannatanu Z poolt kivide soetamist ja nende väärtust tõendab kannatanu enda ütlus, mis on
Asjaolu, et kannatanu hoidis esemeid pliidi peal on eluliselt usutav, kuna nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist hoiabki kannatanu esemeid (prillid, kalkulaator, märkmepaberid jms) pliidi peal (kd 1, tl 68, foto 12). 17.4 Tuleb märkida, et kohtupraktika kohaselt (vt RKKKo nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-79-10 p 10.1; 3-1-1-105-10) ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid lühimenetluses. Samuti puudub kannatanul lühimenetluses kohtulikul arutamisel õigus taotleda uute tõendite lisamist (RKKKo nr 3-1-1-79-10, p 10.2). Osutatud seisukohad puudutavad mõistetavalt ka täiendavate tõendite esitamist kannatanu nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Apellantide etteheited, et kannatanud ei ole esitanud täiendavad tõendeid on seega asjakohatud ja ka välistatud, kuna tegemist on lühimenetlusega. 17.5 Kolleegium märkis juba eelnevalt, et süüdistataval oli enne kohtuliku uurimise lõppu maakohtus võimalik loobuda lühimenetluse kohaldamise taotlusest, mida ta ei teinud. Seega pole alust apellatsioonides ka maakohtule ette heita kannatanute poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste kajastamist või nendele kui usaldusväärsetele tõenditele tuginemist ka tsiviilõigusliku hinnangu andmisel. Juhul kui süüdistatav ja tema kaitsja leidsid, et kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad lahendamaks kannatanute Z ja Õ tsiviilhagidega seonduvat ja soovisid kannatanute ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seada, oli süüdistataval võimalik taotleda kohtult kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist ja kriminaalasja arutamist üldmenetluses. 18. Seonduvalt kaitsja taotlusega hüvitada koos õigeksmõistva kohtuotsusega Mati Kingile süüteomenetluses tekitatud kahju, märgib kohtukolleegium järgmist. Esmalt sätestab süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 18 lg 1, et taotlus kahju hüvitamiseks esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kuivõrd kaitsja taotles juba maakohtus Mati Kingi õigeksmõistmist, siis oleks tulnud taotlus kahju hüvitamiseks esitada maakohtule ning maakohus oleks saanud kahju hüvitamise otsustada kohtuotsusega. SKHS § 21 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamise taotluse esitada pärast maakohtu lahendi kuulutamist üksnes siis, kui isik jättis maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel. Isegi, kui eeldada, et kaitsjal oli mõjuv põhjus taotluse esitamata jätmiseks maakohtus, selgitab ringkonnakohus, et SKHS § 5 lg 1 kohaselt võib nõuda kahju hüvitamist üksnes siis, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus
Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ning süüdistatavat õigeks ei mõista ega kriminaalmenetlust ei lõpeta, siis ei ole Mati Kingil õigust nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 20.1 Esiteks märgib kohtukolleegium, et kaitsja argumendid on vastuolulised. Nii viitab kaitsja, et süüdistatav on võimeline tegema üldkasulikku tööd, kuid menetluskulude riigi kanda jätmist põhjendab, et süüdistatava tervis ei ole hea, mistõttu on vanglas tööle asumine komplitseeritud. Teiseks tuleb märkida, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt nt RKKKo nr 3-1-1-90-16 p 13). Seejuures seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. 20.2 Apellant jätab tähelepanuta, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Asjaolu, et isikul puudub töökoht ning tema ainsaks sissetulekuks on toetus, ei ole aluseks jätta menetluskulu riigi kanda. Seejuures ka olukord, et isik peab kandma vangistust ja hetkel sissetulekud puuduvad, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kolleegium a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks on pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist tulenevalt
sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-11-2-12 tooduga. 20.3 Kolleegium asub seisukohale, et kaitsja taotlust menetluskulude osas ei ole jäetud maakohtu poolt tähelepanuta ja kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega vangistuse ajal kui ka arvestanud menetluskulude suurust ning andnud seetõttu süüdimõistetule võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 21. Apellatsioonimenetluse kulu osas võttis ringkonnakohus seisukoha 20. mai 2021 määruses, jättes selle kulu riigi kanda ning millises osas Riigikohus oma 1. juuli 2021 määrusega ringkonnakohtu määrust ei tühistanud. 22. Eeltoodu alusel ja juhindudes
märtsi 2021 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 23 24
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.