KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Liis Arrak Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-15411 Tsiviilasi Amb

) § 6 lg 7 järgi on esindajakontol olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks õigustatud ja kohustuste täitmise eest vastutav esindajakonto omaja. Hagi aluseks olevatest asjaoludest ja tõenditest, s.o kostja aktsiaraamatu väljavõttest ning ING Luxembourgi

1. veebruari
2. a kinnituskirjast nähtub, et Salva 45% aktsiaid hoiab oma nimel ja hageja arvel ING Luxembourg. Seega võib hagi esitamise õigus olla ING Luxembourgil, mitte hagejal.
3. Hageja palus jätta kostja hagi läbi vaatamata jätmise taotluse rahuldamata. Aktsiate esindajakontol hoidmise fakt ei välista aktsiate tegeliku omaniku hagi esitamise õigust. Hageja on kostja tegelik aktsionär, kelle õigusi ja huve mõjutavad äriühingu organi otsused. Vaidlus puudub ka selles, et esindajakonto pidaja ING Luxembourg on andnud hagejale volikirja kõigi aktsionäriõiguste teostamiseks. Seega on

§ 6

lg-s 7 sätestatud volikiri ja sellest tulenev volitus aktsiatest tulenevate kõigi õiguste teostamiseks hagejale antud. MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Maakohus jättis
2. märtsi
3. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Maakohus leidis, et vaidlust ei ole selles, et kostja aktsiaraamatusse on aktsionäridena kantud: ING Luxembourg 450 000 aktsiat, 45%, esindajakonto; PK 50 000 aktsiat, 5%, lihtkonto; TP 450 000 aktsiat, 45%, lihtkonto ning TT 50 000 aktsiat, 5%, lihtkonto. Äriseadustiku (ÄS) § 228 lg 1 alusel on aktsiad nimelised. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite registris. ÄS § 226 kohaselt annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. ÄS § 233 lg 1 p 1 järgi kantakse aktsionäri nimi aktsiaraamatusse.

§ 11

lg 3 järgi kohaldatakse seda seadust Eesti väärtpaberite registris või Eestis teenuseid osutava keskdepositooriumi peetavas registris väärtpaberikontole registrikandena kantud väärtpaberitele.

§ 6

lg 8 järgi kantakse esindajakonto kohta registrisse märkus, et tegu on esindajakontoga. Esindajakonto puhul ei kanta registrisse andmeid esindajakonto omaja klientide kohta, kelle jaoks ja arvel hoitakse esindajakontol olevaid väärtpabereid. Esindajakonto puhul kantakse registrisse üksnes andmed esindajakonto omaja kohta ja muud käesoleva seadusega nõutud andmed.

§ 6

lg 3 kohaselt hoitakse esindajakonto vahendusel väärtpabereid teise isiku (klient) jaoks ja arvel.

§ 6

lg 7 kohaselt esindajakontol olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks on õigustatud ja kohustuste täitmise eest vastutav esindajakonto omaja. Väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude õiguste teostamisel peab esindajakonto omaja järgima kliendi juhiseid. Kliendi nõudel peab ta andma kliendile nõuetekohases vormis volituse esindajakonto omaja esindamiseks väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks. Volituse esindajakonto omaja esindamiseks aktsionäride üldkoosolekul võib esindajakonto omaja valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud korras anda klientidele ühtse nimekirjana. Klientide arvel esindajakontol hoitavatest samaliigilistest ja samaväärsete õigustega väärtpaberitest tulenevate hääleõiguste teostamisel on esindajakonto omajal õigus hääletada vastavalt kliendilt saadud juhistele. 2

§ 6

lg-le 7, mille järgi on esindajakontol olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks õigustatud ja kohustuste täitmise eest vastutav esindajakonto omaja, kuigi ta peab väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude õiguste teostamisel järgima kliendi juhiseid. Hagis vaidlustatakse kostja nõukogu otsuse kehtivust. ÄS § 326 lg-s 6 nimetatud nõukogu otsuse vaidlustamise õigus on aktsionäril. ÄS-i järgi kantakse andmed aktsionäri kohta aktsiaraamatusse. Kostja aktsionäriks on esindajakonto omaja ING Luxembourg, mistõttu on ÄS § 226 ja

§ 6

lg 7 järgi üksnes tema õigustatud aktsionärina esitama hagi kostja nõukogu otsuse vaidlustamiseks. Tulenevalt

§ 6

lg-st 7 ja Riigikohtu seisukohast asjas 3-2-1-55-14 p 18 toodust, ei ole hagejal õigust esitada enda nimel kostja vastu hagi kostja nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Seega tuleb jätta hagi läbi vaatamata. Hagi esitamise õigus on aktsionäri esindajakonto omajal, s.o ING Luxembourgil. Asjas on esitatud ING Luxembourgi volikiri hagejale kõikide kostja aktsionäri staatusest tulenevate õiguste teostamiseks ING Luxembourgi nimel. Hagi ei ole siiski esitatud volikirjale tuginedes ega ING Luxembourgi nimel. Hageja ei ole seda ka väitnud, vaid leidnud, et temal kui tegelikul aktsiate omanikul on hagemisõigus. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega (eelkõige ÄS § 226 ja

§ 6lg 7), mistõttu ei saa seda arvestada.

Samuti ei ole võimalik käsitada hagi selliselt, et see tegelikult esitati ING Luxembourgi nimel. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS 5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub selle tühistada osas, millega kohus jättis hagi läbi vaatamata, menetluskulu hageja kanda ja määras tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja palub teha uue määruse, millega jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja palub tunnistada

§ 6

lg 7 Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks osas, milles see maakohtu tõlgenduse kohaselt välistab väärtpaberite tegeliku omaniku, kellele kuulub väärtpaberite omandiõigus, õiguse pöörduda kohtusse ÄS § 322 lg-te 6 ja 7 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 alusel äriühingu organi otsuse tühisuse tuvastamiseks ja/või kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus tõlgendas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et hagejal kui aktsiate tegelikul omanikul ei ole hagi esitamise õigust

§ 6lg 7 kohaselt.

Aktsiate esindajakontol hoidmise fakt ei välista aktsiate tegeliku omaniku hagemisõigust. Aktsionäril on õigus ÄS § 322 lg-st 6 tulenevalt nõuda aktsiaseltsi nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist. Lisaks ei välistanud Riigikohus asjas 3-2-1-55-14 p 18, et tegelikul aktsionäril on õigus teostada aktsionäriõigusi. Seega tugines kohus vääralt Riigikohtu lahendile ja on sellest teinud järeldusi, mida selles ei sisaldu. Kohus ei ole tühisuse tuvastamise nõuet ka TsMS § 368 kontekstis käsitlenud ega tuvastanud, kas hageja võiks kvalifitseeruda huvitatud isikuks TsÜS § 38 lg 1 järgi. Õiguskirjanduses on leitud, et esindajakontol hoitavate väärtpaberite tegeliku omaniku õigusi tuleb tunnustada ning isikul peab olema õigus väärtpaberitest tulenevaid huvisid kohtulikult kaitsta TsMS § 368 lg 1 alusel. Ka Riigikohus on asjas 3-2-1-76-14 öelnud, et TsMS § 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada isik, kellel on tuvastamise vastu õiguslik huvi, st kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaolust sõltuda. Veelgi enam – õiguskirjanduses on leitud, et Eesti õigusnormide süstemaatilisel tõlgendamisel on võimalik jõuda järeldusele, et väärtpaber kuulub lõppinvestorile koos väärtpaberiga kaasnevate õigustega. Õiguskirjanduses on nenditud, et ÄS § 228 lg 2 on vastu võetud ajal, kui 3

§ 6

lg 7 on vastuolus PS §-ga 15 osas, milles

§ 6

lg 7 ei võimalda tegelikul äriühingu aktsionäril, kelle omandisse kuuluvad äriühingu aktsiad, kuid kes pole tulenevalt

§ 6

lg-st 8 aktsiaraamatusse aktsionärina sisse kantud (st aktsiaid hoiustatakse esindajakontol), teostada ÄS § 322 lg-st 6 tulenevat või TsÜS § 38 lg-st 1 tulenevat kohtusse pöördumise õigust.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.
2. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
3. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
5. Asja lahendamisel on keskne küsimus, kas esindajakonto omaja kliendil, kelle andmeid ei kanta

§ 6

lg 8 tähenduses registrisse, kuid kelle jaoks ja arvel hoitakse esindajakontol olevaid väärtpabereid, on iseseisev õigus vaidlustada äriühingu organi otsuseid.

1. Hagi kohaselt hoiab hageja kostja aktsiaid esindajakontol, mille omaja on ING Luxembourg. See tähendab, et aktsiaraamatusse on aktsionärina kantud ING Luxembourg. Hageja esitas hagi kostja nõukogu otsuse vaidlustamiseks enda nimel, mitte esindajakonto omaja nimel.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole hagi esitamiseks õigustatud isik. Maakohus leidis õigesti, et olukorras, kus äriühingu aktsiad hoitakse esindajakonto vahendusel, on

§ 6

lg 7 esimese lause ning ÄS § 228 lg 2 kohaselt väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks õigustatud esindajakonto omaja. Seda järeldust toetab ka maakohtu määruses viidatud Riigikohtu otsus asjas 3-2-1-55-14, mille p-des 18 ja 25 leidis Riigikohus, et aktsiaraamatusse aktsionärina kantud esindajakonto omajal on õigus teostada aktsionäriõigusi, mh vaidlustada vajadusel üldkoosoleku otsuseid. Ringkonnakohus leiab, et õigusnormid on selles osas, kes saab esindajakontol olevatest aktsiatest tulenevaid õigusi teostada, selged.

§ 6lg 7 annab selle õiguse selgelt esindajakonto omajale.

Sama tuleneb ÄS § 228 lg-st 2, kuivõrd aktsionärina on kantud aktsiaraamatusse esindajakonto omaja. Kuna hagejat ei ole aktsia omajana aktsiaraamatusse kantud, ei saa ta ise teostada aktsiatest tulenevaid õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik olukord, kus aktsionäri õigusi saaksid paralleelselt teostada ka esindajakonto omaja kliendid, kelle arvel aktsiaid hoitakse. See tooks kaasa aktsiaseltsi jaoks õigusliku ebakindluse selle osas, kes võib aktsionäriõigusi teostada ning võimaluse, et erinevad isikud teostavad samadest aktsiatest tulenevaid õigusi vastuoluliselt. Seega leidis maakohus õigesti, et hagi esitamise õigus nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamiseks võiks ÄS § 322 lg 6 järgi olla ING Luxembourgil, kuid mitte hagejal.

1. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tal võiks olla TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks. Õiguslik huvi ei ole pelgalt isiku majanduslik huvi, vaid see eeldab seda, et vaidlusalune õigussuhe puudutaks kuidagi isiku õigusi. Nagu eespool leitud, ei ole hagejal aktsiatest tulenevaid õigusi aktsiaseltsi suhtes, vaid need õigused on esindajakonto omajal. Hagejal on õigussuhe üksnes esindajakonto omajaga.
2. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et normistik, mille tulemusena hageja ei saa kostja nõukogu otsust vaidlustada, on vastuolus PS §-ga
3. Esiteks on see hageja vaba valik, kas ta hoiab aktsiaid enda nimel või esindajakontol. Teiseks on seaduses sätestatud mehhanismid 4

§ 6

lg 7 teise lause kohaselt kliendi juhiseid, st hageja saab anda aktsiatest tulenevate õiguste teostamiseks esindajakonto omajale kohustuslikke juhiseid. Teiseks on esindajakonto kliendil

§ 6

lg 7 kolmanda lause kohaselt õigus saada esindajakonto omajalt volitus aktsiatest tulenevate õiguste teostamiseks. Selle volituse alusel saab klient esitada mh ka esindajakonto omaja nimel hagi nõukogu otsuse vaidlustamiseks.

1. Praeguses asjas on hageja ka ING Luxembourgi antud volikirja kohtule esitanud, kuid mingil põhjusel ei ole ta soovinud sellele tuginedes hagi ING Luxembourgi nimel esitada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et volikiri annab esindusõiguse, mis annab hagejale õiguse esitada hagi esindatava, mitte enda nimel.
2. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et praeguses asjas on kohtusse pöördunud hagi esitamiseks õigustamatu isik, mistõttu esineb alus TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi hagi läbi vaatamata jätmiseks.
3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja arutanud maakohus pärast otsuse jõustumist. Kuivõrd maakohus määras vaidlustatud määruse resolutsioonis, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus koos menetluskulude nimekirjaga tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest, ning maakohtu määrus jääb muutmata, siis leiab ringkonnakohus, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt tuleb kostjal esitada ka määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekiri maakohtule 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest.
4. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kohtumääruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 427 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak 5