Obsah (6)

§ 423§ 657§ 3401§ 5§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-7222 Kohtu

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest avaldajal ei ole võimalik esitatud avaldusega taotletavat eesmärki saavutada. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK

1. Avaldaja esitas Harju Maakohtu
2. septembri
3. a määruse peale määruskaebuse, millega palus tühistada maakohtu määruse ning jätkata asja menetlust.
4. Avaldaja märkis, et Harju Maakohus ei lõpetanud
5. juuni
6. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-23157 avaldaja ja lapse ema ühist hooldusõigust, vaid andis lapse emale ainuotsustusõiguse mh Y elukoha, tervise ja haridusega seonduvates küsimustes. Avaldaja tõi välja, et nimetatud asjaolu ilmneb nimetatud määruse põhjendavast osast, ainuüksi resolutsiooni lugemisest ei piisa. Lisaks viitas avaldaja, et maakohus oleks pidanud tsiviilasja edasi menetlema, mh seetõttu, et kohtule oli Politsei- ja Piirivalveameti vastusest teada, et avalduse esitamise aluseks on lapse reaalsed probleemid.
7. Lapse ema, kohaliku omavalitsuse esindaja ja lapsele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ning nõustusid maakohtu seisukohaga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2
8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada täielikult ning saata asi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks. 10. Maakohus jättis avaldaja avalduse läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 alusel, mille järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldajal ei ole võimalik esitatud avaldusega taotletavat eesmärki saavutada. 11.

§ 423

lg 2 p 2 kohaldatakse sisuliselt siis, kui avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st materiaalõiguslik alus nõude rahuldamiseks puudub. Seejuures peab kohus vaatamata avaldaja õiguslikule hinnangule avalduse läbi vaatamata jätmisel hindama, kas on olemas tsiviilasjas avaldatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse avalduse rahuldamiseks. Kui avaldaja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus

§ 3401lg 1 alusel andma avaldajale tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks.

1. Maakohus jättis isa avalduse läbi vaatamata, sest leidis, et Harju Maakohtu
2. juuli
3. a määrusega on vanemate ühine hooldusõigus juba osaliselt lõpetatud. Kolleegiumi hinnangul Harju Maakohtu
4. juuli
5. a määruse resolutsioonist üheselt sellist järeldust teha ei saa, mistõttu võib selles esineda vastuolu. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et vanemale otsustusõiguse andmise nõue (PKS § 119) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (PKS § 137) on alternatiivsed nõuded, mistõttu saab kohus lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel, kuid mitte mõlema sätte alusel korraga. Otsustusõiguse saamiseks (PKS § 119) saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada. Seevastu on ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise (PKS § 137 lg 1) avalduse eesmärk üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse. Kohus ei ole PKS §-de 119 või 137 kohaldamise üle otsustamisel seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust, kuid peab menetlusosalistega õiguslikku kvalifikatsiooni arutama ja andma menetlusosalistele võimaluse avaldada selle kohta arvamust (vt Riigikohtu
6. mai
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 13 ja
8. veebruari
9. a määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-159-15, p 25).
10. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu
11. juuli
12. a määrusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse ning andis emale lõpetatud osas ainuhooldusõiguse või ainult otsustusõiguse teatud küsimustes, kohaldades samaaegselt PKS § 137 lg-t 1 ja § 119, mis ei ole Riigikohtu ülalviidatud praktika järgi lubatud.
13. Kolleegiumi hinnangul pidi maakohus praegusel juhul avaldusest ning avaldaja menetluse jooksul esitatud selgitustest aga aru saama, et lapse isa soovib kestvaid muudatusi vanemate ühises hooldusõiguses PKS § 137 tähenduses. Vanema hooldusõiguse ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise menetlus on hagita menetlus, kus kohaldub uurimispõhimõte (

§ 5lg 3 esimene lause, § 477 lg 5).

1. Seega, kui maakohus leidis, et Harju Maakohtu
2. juuli
3. a määrusega on vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetatud, mistõttu tuleb isal ainuhooldusõiguse taotlemiseks 3 teatud küsimustes esmalt taotleda ühise hooldusõiguse taastamist, pidi maakohus avaldajale seda esmalt selgitama ning andma menetluses avaldajale võimaluse avaldust täpsustada. Alles juhul, kui avaldaja ei oleks tähtajaks puudusi kõrvaldanud, saanuks juba menetlusse võetud avalduse

§ 423lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus juhib aga tähelepanu PKS § 138 lg-le 1, mis sätestab, et kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist. Seega, kui käsitada, et lapse ainuhooldusõigus on teatud valdkondades Harju Maakohtu

1. juuli
2. a määrusega ühele vanemale üle antud, võib teine vanem vastavalt PKS § 138 lg 1 taotleda alternatiivselt, kas hooldusõiguse talle üleandmist või vaidlusalustes valdkondades ühise hooldusõiguse taastamist. Seejuures eeldab esimene alternatiiv, et kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutnud. Kui isa taotlused jäävad maakohtule selles osas ebaselgeks, tuleb kohtul paluda isal ebaselgused kõrvaldada ning vajadusel korraldada kohtuistung.
3. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja tagasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Maakohtul tuleb asja lahendamisel arvestada mh käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu selgitusi ja suuniseid. 17.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 4