Obsah (10)

§ 3892§ 344§ 3891§ 73§ 22§ 63§ 21§ 5§ 121§ 389

1-13-9332 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.märts 2015.a, Pärnu (Kuninga tn) kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-9332 (11930000226) Kohtukoosseis koh

§ 3892

lg 1 järgi ja K.K süüdistuses

§ 3892

lg 1 - § 22 lg 3 ja

§ 344

lg 1 järgi üldmenetluse korras Vanemprokurör Elle Keeman Süüdistatav Ü.J Süüdistatav Elu- või asukoht ja aadress: xxxxx Isikukood või sünniaeg: xxxxx Kodakondsus: xxxxxx Haridus: xxxxx Emakeel: xxxxx Töökoht või õppeasutus: xxxxxxx Karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: puudub K.K Kaitsjad Elu- või asukoht ja aadress: xxxxx Isikukood või sünniaeg: xxxx Kodakondsus: xxxx Haridus: xxxxxx Emakeel: xxxxx Töökoht või õppeasutus: xxxxxxxxxx Karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: puudub Kaspar Lind (kaitseb K.K) ja Paul Järve (kaitseb Ü.J), van.-adv.-d kokkuleppel. Otsuse kuulutamisel kaitsjate asenduskaitsjana oli advokaat Teet Veer 1 / 68 1-13-9332 Kannatanu, tsiviilhageja Maksu-ja Tolliamet, esindaja E.K RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 313, § 180 lg kohus otsustas: Ü.J esitatud süüdistuses

§ 3892

lg 1 (vastab kehtivale

§ 3891

lg-le 1) järgi süüdi tunnistada ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Ü.J ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. K.K esitatud süüdistustes

§ 3892

lg 1 –

§ 22

lg 1, 3 (vastab kehtivale

§ 3891

lg 1 –

§ 22

lg-tele 1, 3) ja

§ 344

lg 1 järgi süüdi tunnistada ning juhindudes

§ 63

lg-st 1 mõista karistuseks 1 (ühe) aastase vangistusega.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui K.K ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi Rahuldada täies ulatuses kannatanu tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Ü.J lt ja K.K ilt kannatanu Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) 278 119 eurot, millest on maksusumma 157 229.06 eurot ja intress 120 289.94 eurot. Jätta tsiviilhagi tagamiseks jõusse kinnistute arestimine, s.o Pärnu Maakohtu määrusega arestitud K.K ile kuuluvad kinnistud registriosa numbriga xxxxx, xxxxx ja xxxxx. Menetluskulud Välja mõista Ü.J lt ja K.K ilt riigituludesse KrMS § 180 lg 1 ja § 175 alusel menetluskulud, s.o mõlemalt: sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 585 eurot, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 0,22 eurot, tunnistaja A. T sõidukulu 189,60 (s.o 379,20 eurot/2) ja tunnistaja A. V sõidukulu 6,80 eurot (s.o 13,60 eruto/2). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 AS-s Swedbank, viitenumber

1. Selgituseks märkida „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanul on samuti õigus pärast nimetatud tähtaega anda välja mõistetud summa sissenõudmiseks täitemenetlusse. Tõkendeid ei ole kohaldatud. Asitõend CD-R plaat Pärnu OÜ X raamatupidamisdokumentide registritega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse 2 / 68 1-13-9332 pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
2. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 05.märts 2015.a kell 15:
3. Apellatsioonteate tähtaegsel laekumisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav: 31.03.2015.a kell 16:
4. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Süüdistatavad on kohtu alla antud alljärgmistes süüdistustes: Ü.J süüdistatakse selles, et tema olles 01.08.2000.a kuni 12.08.2010.a OÜ X (xxxx) juhatuse liige, kes vastutas osaühingu tegevuse eest ning kes omas õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ning võimalust suunata juriidilise isiku tahet, lasi ajavahemikul 15.01.2008.a kuni 12.08.2010.a ettevõtte juhina raamatupidamise eest vastutava isiku teadmatust ära kasutades esitada maksuhaldurile teadvalt valeandmeid OÜ X käibemaksu-deklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2008.a jaanuar kuni 2010.a juuli kohta (v.a juuni 2010.a), kasutades selleks xxxxxx nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid ning nende arvete tasumist kinnitavate dokumentidena K.K poolt võltsitud kassaordereid, mille alusel suurendati käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu eesmärgiga tekitada või suurendada sellega tagastusnõuet, mistõttu jäi Eesti Vabariigile maksudena laekumata 2 479 183 krooni. OÜ X poolt käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt: - 2008 jaanuarikuu kohta 20.02.2008.a esitatud ning 20.03.2008.a, 22.04.2008.a, 12.06.2008.a, 02.10.2008.a ja 23.10.2008.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 574 455 krooni ja käibemaksu 103 402 krooni ning sisendkäibemaksu 312 699 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 163 326 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 149 373 krooni, so (käibemaks 103402 – tuvastatud sisendkäibemaks 163326 + enammakse 209 297). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 1 15.01.2008 72 xxxx 30015 196765 2 22.01.2008 103 xxxx 30078 197178 3 25.01.2008 141 xxxx 30060 197060 4 30.01.2008 148 xxxx 30330 198830 5 30.01.2008 75 Xxx 28890 189390 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2008 jaanuarikuu kohta 20.02.2008.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 271 859 krooni, millest teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.02.2008 271 859,00 0,00 2008/1 KMD, esit 20.02.2008 21.02.2008 0,00 6 293,00 ettevõtte tulumaks 21.02.2008 0,00 71,00 ettevõtte tulumaksu intress 21.02.2008 0,00 72 786,00 Kinnipeetud tulumaks 21.02.2008 0,00 635,00 kinnipeetud tulumaksu intress 3 / 68 1-13-9332 21.02.2008 21.02.2008 21.02.2008 21.02.2008 21.02.2008 21.02.2008 21.02.2008 21.02.2008 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 4 922,00 37,00 475,00 4,00 158 934,00 1 335,00 4 036,00 33,00 kogumispensionimakse kogumispensionimakse intress raskeveokimaks raskeveokimaksu intress sotsiaalmaks sotsiaalmaksu interss töötuskindlustusmaks töötuskindlustusmakse intress Tegelikkuses oli 20.02.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 122 486,05 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2008 veebruarikuu kohta 20.03.2008.a esitatud ning 22.04.2008.a ja 12.06.2008.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 388 299 krooni ja käibemaksu 69 894 krooni ning sisendkäibemaksu 227 007 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 166572 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 60 435 krooni, so (käibemaks 388299 – tuvastatud sisendkäibemaks 166572 + enammakse 157113). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 6 6.02.2008 153 xxxx 30420 199420 7 8.02.2008 77 xxxx 30015 196765 60435 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2008 veebruarikuu kohta 20.03.2008.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 151 269 krooni, millest teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.03.2008 151 269,00 0,00 2008/2 KMD, esit 20.03.2008, 16.04.2008 0,00 34 661,00 Kinnipeetud tulumaks 16.04.2008 0,00 2 648,00 kogumispensionimakse 16.04.2008 0,00 74 511,00 sotsiaalmaks 16.04.2008 0,00 2 030,00 töötuskindlustusmaks Tegelikkuses oli 20.03.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 90 833,99 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2008 märtsikuu kohta 21.04.2008.a esitatud ning 22.04.2008.a, 26.05.2008.a ja 02.10.2008.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 656 911 krooni ja käibemaksu 118 244 krooni ning sisendkäibemaksu 199 251 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 110 448 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 88 803 krooni, so (käibemaks 118244 – tuvastatud sisendkäibemaks 110448 + enammakse 81007). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 1 10.03.2008 83 xxxxx 30213 198063 2 14.03.2008 126 xxxx 29430 192930 3 17.03.2008 159 xxx 29160 191160 88803 4 / 68 1-13-9332 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2008 märtsikuu kohta 21.04.2008.a esitatud ja 22.04.2008.a muudetud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 81 360 krooni, millest teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 21.04.2008 81 643,00 0,00 2008/3 KMD, esit 21.04.2008 22.04.2008 81 360,00 0,00 2008/3 KMD, esit 22.04.2008 14.05.2008 0,00 409,00 ettevõtte tulumaks 14.05.2008 0,00 33 120,00 Kinnipeetud tulumaks 14.05.2008 0,00 2 748,00 kogumispensionimakse 14.05.2008 0,00 475,00 raskeveokimaks 14.05.2008 0,00 76 232,00 sotsiaalmaks 14.05.2008 0,00 2 013,00 töötuskindlustusmaks Tegelikkuses tuli 22.04.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 7443,03 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2008 aprillikuu kohta 20.05.2008.a esitatud ning 26.05.2008.a, 12.06.2008.a, 18.07.2008.a ja 02.10.2008.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 626 359 krooni ja käibemaksu 112 745 krooni ning sisendkäibemaksu 204 348 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 143 778 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 60 570 krooni, so (käibemaks 112745 – tuvastatud sisendkäibemaks 143778 + enammakse 91603). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 4 18.04.2008 133 xxx 30240 198240 5 22.04.2008 171 xxxx 30330 198830 60570 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2008 aprillikuu kohta 20.05.2008.a esitatud ning 26.05.2008.a ja 12.06.2008.a muudetud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 92 043 krooni, millest teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.05.2008 119 150,00 0,00 2008/4 KMD, esit 20.05.2008 26.05.2008 121 939,00 0,00 2008/4 KMD, esit 26.05.2008 12.06.2008 92 043,00 0,00 2008/4 KMD, esit 12.06.2008 18.06.2008 0,00 201,00 ettevõtte tulumaks 18.06.2008 0,00 39 191,00 Kinnipeetud tulumaks 18.06.2008 0,00 1 774,00 kogumispensionimakse 18.06.2008 0,00 2 337,00 töötuskindlustusmak Tegelikkuses oli 12.06.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 31 473 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. 5 / 68 1-13-9332 - 2008 maikuu kohta 20.06.2008.a esitatud ning 18.07.2008.a, 02.10.2008.a ja 23.10.2008.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 415 672 krooni ja käibemaksu 74 821 krooni ning sisendkäibemaksu 207 043 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 117 043 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 90 000 krooni, so (käibemaks 74821 – tuvastatud sisendkäibemaks 117043 + enammakse 132222). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 6 8.05.2008 147 xxx 30420 199420 7 12.05.2008 183 xxxx 30420 199420 8 22.05.2008 88 xxxx 29160 191160 90000 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2008 maikuu kohta 20.04.2008.a esitatud ja 18.07.2008.a muudetud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 133 883 krooni, millest teostati ümberkanded koos juunikuu deklareeritud enammaksest järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.06.2008 103 710,00 0,00 2008/5 KMD, esit 20.06.2008 18.07.2008 133 883,00 0,00 2008/5 KMD, esit 18.07.2008 18.07.2008 97 271,00 0,00 2008/6 KMD, esit 18.07.2008 09.08.2008 0,00 208,00 ettevõtte tulumaks 09.08.2008 0,00 79 454,00 Kinnipeetud tulumaks 09.08.2008 0,00 8 008,00 kogumispensionimakse 09.08.2008 0,00 475,00 raskeveokimaks 09.08.2008 0,00 138 009,00 sotsiaalmaks 09.08.2008 0,00 4 561,00 töötuskindlustusmaks Tegelikkuses oli 18.07.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 43 883,10 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2008 juunikuu kohta 18.07.2008.a esitatud ning 02.10.2008.a ja 06.10.2008.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 365 935 krooni ja käibemaksu 65 868 krooni ning sisendkäibemaksu 163 482 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 73 320 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 90 162 krooni, so (käibemaks 65868 – tuvastatud sisendkäibemaks 73320 + enammakse 97614). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 9 3.06.2008 93 xxxx 29772 195172 10 5.06.2008 152 xxxx 30060 197060 11 9.06.2008 188 xxxx 30330 198830 90162 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2008 juunikuu kohta 18.07.2008.a käibedeklaratsioonil deklareeriti 6 / 68 1-13-9332 enammakset 97 271 krooni, millest teostati ümberkanded koos maikuu deklareeritud enammaksest järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.06.2008 103 710,00 0,00 2008/5 KMD, esit 20.06.2008 20.06.2008 133 883,00 0,00 2008/5 KMD, esit 18.07.2008 18.07.2008 97 271,00 0,00 2008/6 KMD, esit 18.07.2008 09.08.2008 0,00 208,00 ettevõtte tulumaks 09.08.2008 0,00 79 454,00 Kinnipeetud tulumaks 09.08.2008 0,00 8 008,00 kogumispensionimakse 09.08.2008 0,00 475,00 raskeveokimaks 09.08.2008 0,00 138 009,00 sotsiaalmaks 09.08.2008 0,00 4 561,00 töötuskindlustusmaks Tegelikkuses oli 18.07..2008.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 7109 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2008 juulikuu kohta 19.08.2009.a esitatud ja 02.10.2008.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 351 187 krooni ja käibemaksu 63 214 krooni ning sisendkäibemaksu 235 460 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 146 090 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 89 370 krooni, so (käibemaks 63214 – tuvastatud sisendkäibemaks 146090 + enammakse 172246). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 12 2.07.2008 98 xxx 29160 191160 13 14.07.2008 167 xxxx 29790 195290 14 23.07.2008 192 xxxxx 30420 199420 89370 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2008 juulikuu kohta 19.08.2008.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 173 088 krooni, millest teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 19.08.2008 173 088,00 0,00 2008/7 KMD, esit 19.08.2008 27.08.2008 0,00 34,00 ettevõtte tulumaksu intress 27.08.2008 0,00 492,00 kinnipeetud tulumaksu intress 27.08.2008 0,00 50,00 kogumispensionimakse intress 27.08.2008 0,00 706,00 Käibemaksu intress 27.08.2008 0,00 6,00 raskeveokimaks 27.08.2008 0,00 121 199,00 sotsiaalmaks 27.08.2008 0,00 2 522,00 sotsiaalmaksu interss 27.08.2008 0,00 26,00 töötuskindlustusmakse intress 17.09.2008 0,00 1 122,00 ettevõtte tulumaks 17.09.2008 0,00 39 475,00 Kinnipeetud tulumaks 17.09.2008 0,00 3 143,00 kogumispensionimakse 17.09.2008 0,00 6,00 raskeveokimaksu intress 17.09.2008 0,00 1 892,00 sotsiaalmaks 17.09.2008 0,00 144,00 sotsiaalmaksu interss 17.09.2008 0,00 767,00 töötuskindlustusmaks 7 / 68 1-13-9332 17.09.2008 0,00 1 504,00 töötuskindlustusmaks Tegelikkuses oli 19.08.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 83 718 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2008 augustikuu kohta 22.09.2008.a esitatud ja 02.10.2008.a, 20.10.2008.a, 21.04.2009.a.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 350 789 krooni ja käibemaksu 63 142 krooni ning sisendkäibemaksu 143 900 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 68 750 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 75 150 krooni, so (käibemaks 63142 – tuvastatud sisendkäibemaks 68750 + enammakse 80758). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 15 4.08.2008 102 xxxx 24570 161070 16 11.08.2009 173 xxxx 25470 166970 17 22.08.2008 197 xxxxxx 25110 164610 75150 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2008 augustikuu kohta 22.09.2008.a esitatud ning 02.10.2008.a ja 20.10.2008.a muudetud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 75 875 krooni, 80 452 krooni ja 80 758 krooni, millest teostati ümberkanded muuhulgas koos septembrikuu deklareeritud enammaksest järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 22.09.2008 75 875,00 0,00 2008/8 KMD, esit 22.09.2008 02.10.2008 80 452,00 0,00 2008/8 KMD, esit 02.10.2008 08.10.2008 0,00 75 875,00 sotsiaalmaks 20.10.2008 80 758,04 0,00 2008/8 KMD, esit 20.10.2008 20.10.2008 137 389,04 0,00 2008/9 KMD, esit 20.10.2008 04.11.2008 0,00 145,00 ettevõtte tulumaks 04.11.2008 0,00 1,00 ettevõtte tulumaksu intress 04.11.2008 0,00 30 826,00 Kinnipeetud tulumaks 04.11.2008 0,00 195,00 kinnipeetud tulumaksu intress 04.11.2008 0,00 2 778,00 kogumispensionimakse 04.11.2008 0,00 18,00 kogumispensionimakse intress 04.11.2008 0,00 71,00 Käibemaksu intress 04.11.2008 0,00 469,00 raskeveokimaks 04.11.2008 0,00 1,00 raskeveokimaksu intress 04.11.2008 0,00 77 250,00 sotsiaalmaks 04.11.2008 0,00 1 144,00 sotsiaalmaksu interss 04.11.2008 0,00 1 897,00 töötuskindlustusmaks 04.11.2008 0,00 11,00 töötuskindlustusmakse intress Tegelikkuses oli 22.09.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 724,90 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2008 septembrikuu kohta 20.10.2008.a esitatud ja 07.04.2009.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 354 192 krooni ja käibemaksu 63 755 krooni ning sisendkäibemaksu 200 901 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 80 274 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata 8 / 68 1-13-9332 käibemaksu 120 627 krooni, so (käibemaks 63755 – tuvastatud sisendkäibemaks 80274 + enammakse 137146). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 18 9.09.2008 107 Xxxxx 30150 197650 19 12.09.2008 179 Xxxxx 30285 198535 20 25.09.2008 203 Xxxxx 30132 197532 21 29.09.2008 111 Xxxxx 30060 197060 120627 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2008 septembrikuu kohta 20.10.2008.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 137 389 krooni, millest teostati ümberkanded muuhulgas koos augustikuu deklareeritud enammaksest järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.10.2008 80 758,04 0,00 2008/8 KMD, esit 20.10.2008 20.10.2008 137 389,04 0,00 2008/9 KMD, esit 20.10.2008 04.11.2008 0,00 145,00 ettevõtte tulumaks 04.11.2008 0,00 1,00 ettevõtte tulumaksu intress 04.11.2008 0,00 30 826,00 Kinnipeetud tulumaks 04.11.2008 0,00 195,00 kinnipeetud tulumaksu intress 04.11.2008 0,00 2 778,00 kogumispensionimakse 04.11.2008 0,00 18,00 kogumispensionimakse intress 04.11.2008 0,00 71,00 Käibemaksu intress 04.11.2008 0,00 469,00 raskeveokimaks 04.11.2008 0,00 1,00 raskeveokimaksu intress 04.11.2008 0,00 77 250,00 sotsiaalmaks 04.11.2008 0,00 1 144,00 sotsiaalmaksu interss 04.11.2008 0,00 1 897,00 töötuskindlustusmaks 04.11.2008 0,00 11,00 töötuskindlustusmakse intress Tegelikkuses oli 20.10.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 16 761,89 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2008 oktoobrikuu kohta 20.11.2008.a esitatud ja 19.12.2008.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 538 944 krooni ja käibemaksu 97 010 krooni ning sisendkäibemaksu 205 874 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 85 913 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 119 961 krooni, so (käibemaks 97010 – tuvastatud sisendkäibemaks 85913 + enammakse 108864). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve: nr 22 23 24 25 kuupäev 10.10.2008 13.10.2008 20.10.2008 27.10.2008 arve nr 117 182 207 211 müüja Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx käibemaks 30213 30420 30168 29160 119961 9 / 68 summa 198063 199420 197768 191160 1-13-9332 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2008 oktoobrikuu kohta 20.11.2008.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 105 604 krooni, millest teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.11.2008 105 604,00 0,00 2008/10 KMD, esit 20.11.2008 26.11.2008 0,00 444,00 ettevõtte tulumaks 26.11.2008 0,00 35 066,00 Kinnipeetud tulumaks 26.11.2008 0,00 168,00 kinnipeetud tulumaksu intress 26.11.2008 0,00 3 133,00 kogumispensionimakse 26.11.2008 0,00 15,00 kogumispensionimakse intress 26.11.2008 0,00 2,00 Käibemaksu intress 26.11.2008 0,00 77 575,00 sotsiaalmaks 26.11.2008 0,00 372,00 sotsiaalmaksu interss 26.11.2008 0,00 2 095,00 töötuskindlustusmaks 26.11.2008 0,00 10,00 töötuskindlustusmakse intress Tegelikkuses tuli 20.11.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 14 357 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2008 novembrikuu kohta 19.12.2008.a esitatud ja 07.04.2009.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 397 727 krooni ja käibemaksu 71 591 krooni ning sisendkäibemaksu 156 683 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 67 853 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 88 830 krooni, so (käibemaks 71291 – tuvastatud sisendkäibemaks 67853 + enammakse 85092). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 26 7.11.2008 125 Xxxxx 29790 195290 27 12.11.2008 219 Xxxxx 29160 191160 28 19.11.2008 187 Xxxxx 29880 195880 88830 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2008 novembrikuu kohta 19.12.2008.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 84 371 krooni, millest teostati ümberkanded muuhulgas koos detsembrikuu deklareeritud enammaksest järgmiselt kuupäev 19.12.2008 20.01.2009 22.01.2009 25.01.2009 enammakse 84 371,94 74 071,00 77 654,08 0,00 ümberkanne 0,00 0,00 0,00 304,01 tehingu sisu 2008/11 KMD esit 19.12.2008 2008/12 KMD esit 20.01.2009 2008/12 KMD esit 22.01.2009 ettevõtte tulumaks Tegelikkuses tuli 19.12.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 4458,06 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2008 detsembrikuu kohta 20.01.2008.a esitatud ja 22.01.2009.a, 23.02.2009.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 336 220 krooni ja 10 / 68 1-13-9332 käibemaksu 60 520 krooni ning sisendkäibemaksu 138 188 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 48 116 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 90 072 krooni, so (käibemaks 60520 – tuvastatud sisendkäibemaks 48116 + enammakse 77668). KMD-s valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 29 9.12.2008 133 Xxxxx 29970 196470 30 12.12.2008 193 Xxxxx 30132 197532 31 17.12.2008 227 Xxxxx 29970 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2008 detsembri kohta 20.01.2009.a esitatud ja 22.01.2009.a muudetud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 77 654 krooni, millest teostati ümberkanded muuhulgas koos novembrikuu deklareeritud enammaksest järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 19.12.2008 84 371,94 0,00 2008/11 KMD esit 19.12.2008 20.01.2009 74 071,00 0,00 2008/12 KMD esit 20.01.2009 22.01.2009 77 654,08 0,00 2008/12 KMD esit 22.01.2009 25.01.2009 0,00 304,01 ettevõtte tulumaks 25.01.2009 0,00 42 820,05 Kinnipeetud tulumaks 25.01.2009 0,00 3 303,00 kogumispensionimakse 25.01.2009 0,00 9 392,81 sotsiaalmaks 25.01.2009 0,00 19 524,14 sotsiaalmaks 25.01.2009 0,00 2 323,99 töötuskindlustusmaks Tegelikkuses tuli 22.01.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 12 404 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2009 jaanuarikuu kohta 20.02.2009.a esitatud ning 04.06.2009.a ja 07.06.2010.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 258 377 krooni ja käibemaksu 46 508 krooni ning sisendkäibemaksu 146 312 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 57 212 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 89 100 krooni, so (käibemaks 46508 – tuvastatud sisendkäibemaks 57212 + enammakse 99804). KMD-s valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: 32 6.01.2009 3 Xxxxx 29160 191160 33 16.01.2009 207 Xxxxx 29970 196470 34 27.01.2009 7 Xxxxx 29970 196470 89100 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 jaanuarikuu kohta 20.02.2009.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 95 461 krooni, millest teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.02.2009 95 461,00 0,00 2009/1 KMD esit 20.02.2009 22.02.2009 0,00 30,98 ettevõtte tulumaks 22.02.2009 0,00 253,94 Kinnipeetud tulumaks 22.02.2009 0,00 19 812,98 Kinnipeetud tulumaks 22.02.2009 0,00 2 027,02 kogumispensionimakse 22.02.2009 0,00 475,03 raskeveokimaks 11 / 68 1-13-9332 22.02.2009 22.02.2009 22.02.2009 22.02.2009 0,00 0,00 0,00 0,00 68 677,93 2 860,04 7,04 1 316,04 sotsiaalmaks sotsiaalmaks töötuskindlustusmaks töötuskindlustusmaks Tegelikkuses oli 20.02.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 6361 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2009 veebruarikuu kohta 20.03.2009.a esitatud ja 20.04.2009.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 287 399 krooni ja käibemaksu 51 732 krooni ning sisendkäibemaksu 138 593 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 53 543 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 85 050 krooni, so (käibemaks 51732 – tuvastatud sisendkäibemaks 53543 + enammakse 86861). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 35 10.02.2009 7 Xxxxx 29160 191160 36 17.02.2009 211 Xxxxx 28350 185850 37 26.02.2009 13 Xxxxx 27540 180540 85050 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 veebruarikuu kohta 20.03.2009.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 86 954 krooni, pärast mida teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.03.2009 86 954,00 0,00 2009/2 KMD esit 20.03.2009 22.03.2009 0,00 30,98 ettevõtte tulumaks 22.03.2009 0,00 14 743,95 Kinnipeetud tulumaks 22.03.2009 0,00 1 119,98 kogumispensionimakse 22.03.2009 0,00 46 595,89 sotsiaalmaks 22.03.2009 0,00 23 447,21 sotsiaalmaks 22.03.2009 0,00 1 015,93 töötuskindlustusmaks 8.04.2009 0,00 242,99 käibemaks 8.04.2009 0,00 633,53 sotsiaalmaks Tegelikkuses oli 20.03.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 1903,94 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2009 märtsikuu kohta 20.04.2009.a esitatud ja 24.04.2009.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 437 000 krooni ja käibemaksu 78 660 krooni ning sisendkäibemaksu 128 133 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 50 373 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 77 760 krooni, so (käibemaks 78660 – tuvastatud sisendkäibemaks 50373 + enammakse 49473). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 38 11.03.2009 11 Xxxxx 25920 169920 39 17.03.2009 219 Xxxxx 27540 180540 12 / 68 1-13-9332 40 30.03.2009 21 Xxxxx 24300 77760 159300 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 märtsikuu kohta 20.04.2009.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 49 371 krooni ja pärast muutmist 24.04.2009.a 49 473 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.04.2009 49 371,00 0,00 2009/3 KMD esit 20.04.2009 21.04.2009 0,00 153,02 ettevõtte tulumaks 21.04.2009 0,00 9 165,00 Kinnipeetud tulumaks 21.04.2009 0,00 960,08 kogumispensionimakse 21.04.2009 0,00 92,94 käibemaks 21.04.2009 0,00 16 194,86 sotsiaalmaks 21.04.2009 0,00 22 037,14 sotsiaalmaks 21.04.2009 0,00 767,94 töötuskindlustusmaks 24.04.2009 49 472,98 0,00 kehtiv 2009/3 KMD, esit 24.04.2009 25.04.2009 0,00 102,02 sotsiaalmaks Tegelikkuses tuli 20.04.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 28 389,04 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2009 aprillikuu kohta 20.05.2009.a esitatud ja 04.06.2009.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 298 398 krooni ja käibemaksu 53 712 krooni ning sisendkäibemaksu 122 831 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 43 541 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 79 290 krooni, so (käibemaks 53712 – tuvastatud sisendkäibemaks 43541 + enammakse 69119). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 41 6.04.2009 17 Xxxxx 26010 170510 42 17.04.2009 223 Xxxxx 27360 179360 43 28.04.2009 27 Xxxxx 25920 169920 79290 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 aprillikuu kohta 20.05.2009.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 68 559 krooni ja pärast muutmist 04.06.2009.a 69 119 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.05.2009 68 559,00 0,00 2009/4 KMD esit 20.05.2009 22.05.2009 0,00 194,96 ettevõtte tulumaks 22.05.2009 0,00 15 241,98 Kinnipeetud tulumaks 22.05.2009 0,00 1 464,99 kogumispensionimakse 22.05.2009 0,00 124,08 maamaks 22.05.2009 0,00 475,03 raskeveokimaks 22.05.2009 0,00 8 178,95 sotsiaalmaks 22.05.2009 0,00 38 147,04 sotsiaalmaks 22.05.2009 0,00 1 035,02 töötuskindlustusmaks 13 / 68 1-13-9332 4.06.2009 11.06.2009 11.06.2009 11.06.2009 11.06.2009 11.06.2009 69 119,01 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 559,99 1 551,99 5 880,93 1 268,00 876,99 kehtiv 2009/4 KMD, esit 04.06.2009 Kinnipeetud tulumaks Kinnipeetud tulumaks Kinnipeetud tulumaks kogumispensionimakse töötuskindlustusmaks Tegelikkuses tuli 20.05.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 10730,98 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2009 mai kohta 22.06.2009.a esitatud ja 30.07.2009.a, 04.08.2009.a, 07.06.2010.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 183 702 krooni ja käibemaksu 33 066 krooni ning sisendkäibemaksu 130 971 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 52 311 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 78 660 krooni, so (käibemaks 33066 – tuvastatud sisendkäibemaks 52311 + enammakse 97905). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 44 5.05.2009 23 Xxxxx 27540 180540 45 20.05.2009 229 Xxxxx 25920 169920 46 27.05.2009 31 Xxxxx 25200 165200 78660 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 maikuu kohta 22.06.2009.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 101 837 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 22.06.2009 101 837,00 0,00 2009/5 KMD esit 22.06.2009 24.06.2009 0,00 61,96 ettevõtte tulumaks 24.06.2009 0,00 4 987,82 Kinnipeetud tulumaks 24.06.2009 0,00 35 977,01 sotsiaalmaks 11.07.2009 0,00 92,00 ettevõtte tulumaks 11.07.2009 0,00 13 372,99 Kinnipeetud tulumaks 11.07.2009 11.07.2009 16.07.2009 16.07.2009 0,00 0,00 0,00 0,00 36 560,94 2 824,99 122,98 475,03 sotsiaalmaks töötuskindlustusmaks maamaks raskeveokimaks Tegelikkuses oli 22.06.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 23 176,99 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2009 juuni kohta 20.07.2009.a esitatud ja 30.07.2009.a, 13.11.2009.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 334 373 krooni ja käibemaksu 60 187 krooni ning sisendkäibemaksu 114 124 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 42 754 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 71 370 krooni, so (käibemaks 60187 – tuvastatud sisendkäibemaks 42754 + 14 / 68 1-13-9332 enammakse 53937). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: arve nr 47 kuupäevaga 05.06.2009 (arve nr 29), müüja Xxxxx, käibemaks 26010, summa 170510; arve nr 48, kuupäevaga 15.06.2009 (arve nr 235), müüja Xxxxx, käibemaks 23040, summa 151040; arve nr 49, kuupäevaga 25.06.2009 (arve nr 37), müüja Xxxxx, käibemaks 22320, summa 146320, kokku käibemaks
5. Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 juunikuu kohta 20.07.2009.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 53 579 krooni ja pärast muutmist 30.07.2009.a 53 937 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.07.2009 53 579,00 0,00 2009/6 KMD esit 20.07.2009 28.07.2009 0,00 41,93 sotsiaalmaks 30.07.2009 53 937,00 0,00 2009/6 KMD esit 30.07.2009 30.07.2009 0,00 344,07 Kinnipeetud tulumaks 30.07.2009 0,00 552,95 sotsiaalmaks 30.07.2009 0,00 50,07 töötuskindlustusmaks 11.08.2009 0,00 1 679,19 Kinnipeetud tulumaks 11.08.2009 0,00 22 611,84 Kinnipeetud tulumaks 11.08.2009 0,00 30 967,12 sotsiaalmaks 11.08.2009 0,00 342,97 sotsiaalmaks 11.08.2009 0,00 357,06 sotsiaalmaks 11.08.2009 0,00 404,93 sotsiaalmaks 11.08.2009 0,00 4 693,04 töötuskindlustusmaks Tegelikkuses tuli 20.07.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 17 791,04 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2009 juuli kohta 21.08.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 194 000 krooni ja käibemaksu 38 800 krooni ning sisendkäibemaksu 110 079 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 35 679 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 74 400 krooni, so (käibemaks 38800 – tuvastatud sisendkäibemaks 35679 + enammakse 71279). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks arved: nr 50, kuupäevaga 07.07.2009 (arve nr 33), müüja Xxxxx, käibemaks 272000, summa 183200; nr 51, kuupäev 14.07.2009, arve nr 241, müüja Xxxxx, käibemaks 22400, summa 134400; nr 52, kuupäev 24.07.2009, arve nr 43, müüja Xxxxx, käibemaks 24800, summa 148800; käibemaks kokku
6. Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 juulikuu kohta 21.08.2009.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 71 279,03 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 21.08.2009 71 279,03 0,00 kehtiv 2009/7 KMD, esit 21.08.2009 22.08.2009 0,00 30,98 ettevõtte tulumaks 22.08.2009 0,00 21 160,93 sotsiaalmaks 11.09.2009 0,00 11 930,06 Kinnipeetud tulumaks 11.09.2009 0,00 34 128,05 sotsiaalmaks 11.09.2009 0,00 4 029,00 töötuskindlustusmaks 15 / 68 1-13-9332 Tegelikkuses tuli 21.08.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 3121 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2009 augusti kohta 21.09.2009.a esitatud ja 24.09.2010.a, 21.10.2009.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 248 909 krooni ja käibemaksu 56 982 krooni ning sisendkäibemaksu 125 417 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 47 767 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 77 650 krooni, so (käibemaks 56982 – tuvastatud sisendkäibemaks 47767 + enammakse 68435). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr 53, kuupäev 10.08.2009, arve nr 37, müüja Xxxxx, käibemaks 28050, summa 168300; nr 54, kuupäev 18.08.2009, arve nr 249, müüja Xxxxx, käibemaks 2400, summa 144000; nr 55, kuupäev 27.08.2009, arve nr 49, müüja Xxxxx, käibemaks 25600, summa 153600; käibemaks kokku
7. Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 augustikuu kohta 24.09.2009.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 68 435 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 21.09.2009 0,00 0,00 2009/8 KMD esit 21.09.2009 24.09.2009 68 435,00 0,00 2009/8 KMD esit 24.09.2009 25.09.2009 0,00 251,91 sotsiaalmaks 26.09.2009 0,00 5 353,95 intress 13.10.2009 0,00 1 452,00 ettevõtte tulumaks Tegelikkuses tuli 24.09.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 9215,06 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2009 septembri kohta 20.10.2009.a esitatud ja 21.10.2010.a, 28.10.2009.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 400 100 krooni ja käibemaksu 80 020 krooni ning sisendkäibemaksu 130 838 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 49 938 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 80 900 krooni, so (käibemaks 80020 – tuvastatud sisendkäibemaks 49938 + enammakse 50818). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: Nr 56, kuupäev 11.09.2009, arve nr 41, müüja Xxxxx, käibemaks 28900, summa 173400; nr 57, kuupäev 21.09.2009, arve nr 255, müüja Xxxxx, käibemaks 25600, summa 153600; nr 58, kuupäev 28.09.2009, arve nr 57, müüja Xxxxx, käibemaks 26400, summa 158400; käibemaks kokku
8. Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 septembrikuu kohta 20.10.2009.a ja 21.10.2009.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 66 409 krooni ja pärast muutmist 28.10.2009.a 50 818 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.10.2009 66 409,00 0,00 2009/9 KMD esit 20.10.2009 21.10.2009 66 409,00 0,00 2009/9 KMD esit 21.10.2009 16 / 68 1-13-9332 28.10.2009 28.10.2009 28.10.2009 10.11.2009 10.11.2009 10.11.2009 11.11.2009 11.11.2009 11.11.2009 50 818,44 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3 765,98 11 824,92 2 801,05 4 409,06 40,99 24 413,08 16 241,95 6 677,97 kehtiv 2009/9 KMD, esit 28.10.2009 käibemaks käibemaks Kinnipeetud tulumaks sotsiaalmaks töötuskindlustusmaks Kinnipeetud tulumaks sotsiaalmaks töötuskindlustusmaks Tegelikkuses tuli 28.10.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 30082,04 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2009 oktoobri kohta 20.11.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 329 608 krooni ja käibemaksu 65 922 krooni ning sisendkäibemaksu 125 296 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 38 846 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 86 450 krooni, so (käibemaks 65922 – tuvastatud sisendkäibemaks 38846 + enammakse 59374). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr 59, kuupäev 27.10.2009, arve nr 47, müüja Xxxxx, käibemaks 28050, summa 168300; nr 60, kuupäev 16.10.2009, arve nr 261, müüja Xxxxx, käibemaks 29600, summa 177600; nr 61, kuupäev 26.10.2009, arve nr 63, müüja Xxxxx, käibemaks 28800, summa 172800; käibemaks kokku
9. Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 oktoobrikuu kohta 20.11.2009.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 59 374 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.11.2009 59 374,00 0,00 kehtiv 2009/10 KMD, esit 20.11.2009 22.11.2009 0,00 89,03 ettevõtte tulumaks 22.11.2009 0,00 36 422,94 sotsiaalmaks 25.11.2009 0,00 235,01 intress 11.12.2009 0,00 17 077,01 Kinnipeetud tulumaks 11.12.2009 0,00 5 550,01 töötuskindlustusmaks Tegelikkuses tuli 20.11.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 27 076 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2009 novembri kohta 21.12.2009.a esitatud ja 18.02.2010.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 215 426 krooni ja käibemaksu 43 085 krooni ning sisendkäibemaksu 165 765 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 74 365 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 91 400 krooni, so (käibemaks 43085 – tuvastatud sisendkäibemaks 74365 + enammakse 122680). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: Nr 62, kuupäev 09.11.2009, arve nr 51, müüja Xxxxx, käibemaks 30600, summa 183600; nr 63, kuupäev 14.11.2009, arve nr 67, müüja 17 / 68 1-13-9332 Xxxxx, käibemaks 30400, summa 182400; nr 64, kuupäev 18.11.2009, arve nr 269, müüja Xxxxx, käibemaks 30400, summa 182400; käibemaks kokku
10. Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 novembrikuu kohta 21.12.2009.a esitatud KMD-l deklareeriti enammakset 122 680 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 21.12.2009 122 680,00 0,00 2009/11 KMD esit 21.12.2009 23.12.2009 0,00 91,06 ettevõtte tulumaks 23.12.2009 0,00 1 901,84 Kinnipeetud tulumaks 23.12.2009 0,00 44 763,98 sotsiaalmaks 29.12.2009 0,00 309,02 intress Tegelikkuses oli 21.12.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 31 279,99 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2009 detsembrikuu kohta 20.12.2009.a esitatud ja 15.03.2010.a, 14.06.2010.a, 12.07.2010.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 313 331 krooni ja käibemaksu 62 666 krooni ning sisendkäibemaksu 148 082 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 53 382 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 94 700 krooni, so (käibemaks 62666 – tuvastatud sisendkäibemaks 53382 + enammakse 85416). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: Nr 65, kuupäev 10.12.2009, arve nr 55, müüja Xxxxx, käibemaks 32300, summa 193800; nr 66, kuupäev 15.12.2009, arve nr 71, müüja Xxxxx, käibemaks 32000, summa 192000; nr 67, kuupäev 21.12.2009, arve nr 269, müüja Xxxxx, käibemaks 30400, summa 182400; käibemaks kokku
11. Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 detsembrikuu kohta 20.01.2010.a esitatud KMD-l deklareeriti enammakset 85 178 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.01.2010 85 178,00 0,00 2009/12 KMD esit 20.01.2010 26.01.2010 0,00 122,04 ettevõtte tulumaks 26.01.2010 0,00 475,03 raskeveokimaks 26.01.2010 0,00 26 676,83 sotsiaalmaks 11.02.2010 0,00 17 204,06 Kinnipeetud tulumaks 11.02.2010 0,00 97,95 kogumispensionimakse 11.02.2010 0,00 35 731,20 sotsiaalmaks 11.02.2010 0,00 4 870,94 töötuskindlustusmaks Tegelikkuses tuli 20.01.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 9522,10 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2010 jaanuarikuu kohta 22.02.2010.a esitatud ja 11.08.2010.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 186 711 krooni ja käibemaksu 37 342 krooni ning sisendkäibemaksu 111 692 krooni. Tegelikult oli õigus 18 / 68 1-13-9332 deklareerida sisendkäibemaksu 39 792 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 71 900 krooni, so (käibemaks 37342 – tuvastatud sisendkäibemaks 39792 + enammakse 74350). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr 68, kuupäev 11.01.2010, arve nr 1, müüja Xxxxx, käibemaks 25500, summa 15300; nr 69, kuupäev 19.01.2010, arve nr 5, müüja Xxxxx, käibemaks 22400, summa 134400; nr 70, kuupäev 27.01.2010, arve nr 277, müüja Xxxxx, käibemaks 24000, summa 14400; käibemaks kokku
12. Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2010 jaanuarikuu kohta 22.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 75 119 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 22.02.2010 75 119,00 0,00 2010/1 KMD esitatud 22.02.2010 25.02.2010 0,00 6 113,91 sotsiaalmaks 11.03.2010 0,00 14 625,03 Kinnipeetud tulumaks 11.03.2010 0,00 37 286,94 sotsiaalmaks 11.03.2010 0,00 4 371,03 töötuskindlustusmaks Tegelikkuses oli 22.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 3219,01 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2010 veebruarikuu kohta 22.03.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 248 367 krooni ja käibemaksu 49 673 krooni ning sisendkäibemaksu 113 746 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 49 946 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 63 800 krooni, so (käibemaks 49673 – tuvastatud sisendkäibemaks 49946 + enammakse 64073). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 71 5.02.2010 5 Xxxxx 23800 142800 72 15.02.2010 9 Xxxxx 19200 115200 73 25.02.2010 283 Xxxxx 20800 124800 63800 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2010 veebruarikuu kohta 22.03.2010.a esitatud KMD-l deklareeriti enammakset 64 072 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 22.03.2010 64 072,98 0,00 kehtiv 2010/2 KMD, esit 22.03.2010 31.03.2010 0,00 183,07 intress 1.04.2010 0,00 370,04 maamaks 13.04.2010 0,00 48,97 ettevõtte tulumaks 13.04.2010 0,00 3 430,05 Kinnipeetud tulumaks 13.04.2010 0,00 41,93 kogumispensionimakse 13.04.2010 0,00 6 887,95 sotsiaalmaks 13.04.2010 0,00 978,07 sotsiaalmaks 13.04.2010 0,00 17 202,81 sotsiaalmaks 13.04.2010 0,00 1 809,06 töötuskindlustusmaks 19 / 68 1-13-9332 16.04.2010 0,00 475,03 raskeveokimaks Tegelikkuses oli 22.03.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 273 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2010 märtsikuu kohta 19.04.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 345 918 krooni ja käibemaksu 69 184 krooni ning sisendkäibemaksu 93 098 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 43 598 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 49 500 krooni, so (käibemaks 69184 – tuvastatud sisendkäibemaks 43598 + enammakse 23914). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 74 10.03.2010 9 Xxxxx 25500 153000 75 18.03.2010 13 Xxxxx 24000 49500 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2010 märtsikuu kohta 19.04.2010.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 23 913 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 19.04.2010 23 913,95 0,00 kehtiv 2010/3 KMD esit 19.04.2010 11.05.2010 0,00 79,02 ettevõtte tulumaks 11.05.2010 0,00 4 113,02 Kinnipeetud tulumaks 11.05.2010 0,00 56,01 kogumispensionimakse 11.05.2010 0,00 24 756,05 sotsiaalmaks 11.05.2010 0,00 1 728,01 töötuskindlustusmaks Tegelikkuses tuli 19.04.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 25 586 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2010 aprillikuu kohta 20.05.2010.a esitatud ja 11.08.2010.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 256 027 krooni ja käibemaksu 51 205 krooni ning sisendkäibemaksu 81 503 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 36 903 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 44 600 krooni, so (käibemaks 51205 – tuvastatud sisendkäibemaks 36903 + enammakse 30298). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 76 15.04.2010 15 Xxxxx 23800 142800 77 19.04.2010 21 Xxxxx 20800 124800 44600 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2010 aprillikuu kohta 20.05.2010.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 30 375 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.05.2010 30 375,00 0,00 2010/4 KMD esitatud 20.05.2010, 7.06.2010 0,00 1 538,06 käibemaks 7.06.2010 0,00 4 680,05 käibemaks 20 / 68 1-13-9332 10.06.2010 11.06.2010 11.06.2010 11.06.2010 0,00 0,00 0,00 0,00 362,06 3 994,11 15 812,92 158,03 intress Kinnipeetud tulumaks Kinnipeetud tulumaks kogumispensionimakse Tegelikkuses tuli 20.05.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 14 224,93 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2010 maikuu kohta 18.06.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena - 7460 krooni ja käibemaksu - 1492 krooni ning sisendkäibemaksu 90 776 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 41 276 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 49 500 krooni, so (käibemaks -1492 – tuvastatud sisendkäibemaks 41276+enammakse 92268). KMD-l valeandmete esitamisel olid aluseks: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 78 10.05.2010 21 Xxxxx 25500 153000 79 31.05.2010 27 Xxxxx 24000 144000 49500 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2010 maikuu kohta 18.06.2010.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 92 268 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 18.06.2010 92 268,00 0,00 kehtiv 2010/5 KMD esit 18.06.2010 21.06.2010 0,00 3 174,85 sotsiaalmaks 12.07.2010 0,00 922,99 käibemaks 13.07.2010 0,00 96,07 ettevõtte tulumaks 13.07.2010 0,00 27 625,95 Kinnipeetud tulumaks 13.07.2010 0,00 125,02 Kinnipeetud tulumaks 13.07.2010 0,00 117,98 kogumispensionimakse 13.07.2010 0,00 41 918,02 sotsiaalmaks 13.07.2010 0,00 202,94 sotsiaalmaks 13.07.2010 0,00 5 077,01 töötuskindlustusmaks 13.07.2010 0,00 25,97 töötuskindlustusmaks 14.07.2010 0,00 344,07 Kinnipeetud tulumaks 16.07.2010 0,00 475,03 raskeveokimaks Tegelikkuses oli 18.06.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 42 768 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2010 juulikuu kohta 23.08.2010.a esitatud ja 23.09.2010.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 188 330 krooni ja käibemaksu 37 666 krooni ning sisendkäibemaksu 130 163 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 40 363 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 89 800 krooni, so (käibemaks 376665 – tuvastatud sisendkäibemaks 40363 + enammakse 92497). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks summa 21 / 68 1-13-9332 80 81 82 2.07.2010 7.07.2010 15.07.2010 33 43 313 Xxxxx Xxxxx Xxxxx 30600 30400 28800 89800 183600 182400 172800 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2010 juulikuu kohta 23.08.2010.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 92 497 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 23.08.2010 92 497,00 0,00 2010/7 KMD esitatud 23.08.2010 30.11.2010 0,00 56,95 töötuskindlus tusmaks 10.12.2010 0,00 56,64 töötuskindlus tusmaks Tegelikkuses oli 23.08.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 2696,91 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. Lähtudes eeltoodust, ei ole kinni peetud maksukorralduse seaduse §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Samuti rikuti käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 24 sätestatud kohustust, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sh arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras ning esitama § 37 nõuete kohaseid arveid. Samuti on rikutud nõuet, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli kuni 01.07.2009.a käibemaksumäär 18 protsenti ja pärast seda 20 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu
13. kuupäevaks. Arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2, mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju suures ulatuses, hinnata kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2010.a 4350 krooni. Seega riigile laekumata maksusumma 2 479 183 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Kuivõrd Ü.J edastas maksudeklaratsioone koostavale raamatupidajale tegelikkusele mittevastavaid arveid maksuhaldurile valeandmete esitamiseks teadlikult ning eesmärgil selliselt tekitada või suurendada tagastusnõuet, on maksukelmus toime pandud tahtlikult. Seega Ü.J OÜ X majandustegevust juhtiva isikuna teadvalt maksuhaldurile valeandmete esitamisega eesmärgil nii tekitada kui ka suurendada tagastusnõuet, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 2 479 183 krooni (so 158 448,68 eurot), pani toime

§ 3892lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

22 / 68 1-13-9332 K.K ´i süüdistatakse selles, et tema olles OÜ X osanik ja töötades OÜ-s X jaemüügi juhina ehk olles OÜ X majandustegevusega kokkupuudet omav isik, aitas ajavahemikul 15.01.2008.a kuni 12.08.2010.a kaasa OÜ X juhatuse liikme Ü.J poolt OÜ X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2008.a jaanuar kuni 2010.a juuli, v.a juuni 2010.a kohta (vt süüdistusakti lisa 2 ja 3) valeandmete esitamisele, täites ning allkirjastades OÜ Xxxxx, OÜ Xxxxx ja OÜ Xxxxx nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete (vt lisa 4) tasumist kinnitavad kassa väljamineku orderid tõendamaks OÜ X kaasast summade liikumist ja milliste andete alusel suurendati käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu eesmärgiga tekitada või suurendada sellega tagastusnõuet, mistõttu jäi Eesti Vabariigile maksudena laekumata 2 479 183 krooni. OÜ X raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised K.K poolt täidetud ja allkirjastatud kassaorderid, millega vormistati raha liikumine OÜ X kassast välja: 14.10.09.a nr 51, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 600 krooni andmist, 26.10.09.a nr 52, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 158 400 krooni andmist, 27.10.09.a nr 53, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 173 400 krooni andmist, 24.11.09.a nr 10, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 168 300 krooni andmist, 25.11.09.a nr 11, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 172 800 krooni andmist, 30.11.09.a nr 12, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 177 600 krooni andmist, 09.12.09.a nr 13, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 183 600 krooni andmist, 14.12.09.a nr 14, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 182 400 krooni andmist, 11.01.10.a nr 1, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 193 800 krooni andmist, 19.01.10.a nr 2, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 192 000 krooni andmist, 29.01.10.a nr 3, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 182 400 krooni andmist, 05.02.10.a nr 4, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 000 krooni andmist, 16.02.10.a nr 5, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 134 400 krooni andmist, 26.02.10.a nr 6, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 144 000 krooni andmist, 08.03.10.a nr 8, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 142 800 krooni andmist, 25.03.10.a nr 9, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 124 800 krooni andmist, 30.03.10.a nr 10, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 115 200 krooni andmist, 09.04.10.a nr 13, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 144 000 krooni andmist, 14.04.10.a nr 14, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 000 krooni andmist, 06.05.10.a nr 14, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 142 800 krooni andmist, 31.05.10.a nr 19, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 124 800 krooni andmist, 07.06.10.a nr 21, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 000 krooni andmist, 21.06.10.a nr 22, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 144 000 krooni andmist, 04.08.10.a nr 26, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 172 800 krooni andmist, 09.08.10.a nr 27, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 182 400 krooni andmist, 02.08.10.a nr 25, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 183 600 krooni andmist. Tegelikkuses OÜ Xxxxx, OÜ Xxxxx ja OÜ Xxxxx nimelt esitatud arvete alusel kauba soetamine ning tasumine selle eest puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil kuni 01.07.2009.a käibemaksumäär 18 protsenti ja pärast seda 20 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. 23 / 68 1-13-9332 Seega oli K.K i tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X maksukohustust. K.K on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus, sh kohustus dokumenteerida kõik oma majandustehingud. Sellest lähtuvalt on K.K poolt täidetud ja allkirjastatud näilikud kassaorderid kui makandustehingu toimumist kinnitavad tõendid käsitletavad kuriteovahendina, so tema poolt ainelise kaasabi osutamisena. Arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2, mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju suures ulatuses, hinnata kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2010.a 4350 krooni. Seega riigile laekumata maksusumma 2 479 183 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Kuivõrd K.K täitis ja allkirjastas OÜ X raamatupidamise jaoks tegelikkusele mittevastavate arvetega seotud näilikke kassaordereid, mis olid maksuhaldurile esitatud valeandmete aluseks eesmärgiga tekitada või suurendada tagastusnõuet, on tema käitumises tuvastatud koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega K.K aidates kaasa OÜ X juhatuse liikme Ü.J poolt teadvalt maksuhaldurile valeandmete esitamisele eesmärgil nii tekitada kui ka suurendada tagastusnõuet, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 2 479 183 krooni (so 158 448,68 eurot), pani toime

§ 3892lg 1- § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo.

Samuti süüdistatakse K.K ´i selles, et tema olles OÜ X osanik ja töötades OÜ-s X jaemüügi juhina ehk olles OÜ X majandustegevusega kokkupuudet omav isik, koostas OÜ X raamatupidamisse tegelikkusele mittevastavate arvete tasumist kinnitavate dokumentidena järgmised ettevõtte kassa väljamineku orderid: 14.10.09.a nr 51, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 600 krooni andmist, 26.10.09.a nr 52, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 158 400 krooni andmist, 27.10.09.a nr 53, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 173 400 krooni andmist, 24.11.09.a nr 10, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 168 300 krooni andmist, 25.11.09.a nr 11, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 172 800 krooni andmist, 30.11.09.a nr 12, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 177 600 krooni andmist, 09.12.09.a nr 13, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 183 600 krooni andmist, 14.12.09.a nr 14, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 182 400 krooni andmist, 11.01.10.a nr 1, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 193 800 krooni andmist, 19.01.10.a nr 2, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 192 000 krooni andmist, 29.01.10.a nr 3, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 182 400 krooni andmist, 05.02.10.a nr 4, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 000 krooni andmist, 16.02.10.a nr 5, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 134 400 krooni andmist, 26.02.10.a nr 6, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 144 000 krooni andmist, 08.03.10.a nr 8, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 142 800 krooni andmist, 25.03.10.a nr 9, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 124 800 krooni andmist, 30.03.10.a nr 10, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 115 200 krooni andmist, 09.04.10.a nr 13, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 144 000 krooni andmist, 14.04.10.a nr 14, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 000 krooni andmist, 06.05.10.a nr 14, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 142 800 krooni andmist, 31.05.10.a nr 19, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 124 800 krooni andmist, 07.06.10.a nr 21, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 000 krooni andmist, 21.06.10.a nr 22, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 144 000 krooni andmist, 04.08.10.a nr 26, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 172 800 krooni andmist, 24 / 68 1-13-9332 09.08.10.a nr 27, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 182 400 krooni andmist, 02.08.10.a nr 25, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 183 600 krooni andmist. Nimetatud dokumentidel on K.K i poolt kirjutatud käsikirjalised tekstid ja allkirjad jaotuses Võttis vastu /Allkiri. Selliselt kajastati raamatupidamises ebaõigesti andmeid selle kohta, et ettevõtete Xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx esindajad on vastu võtnud sularahas arve alusel tasumisele kuulunud summad ning OÜ X kassast on summad välja makstud äriühingule soetatud kauba eest. Selliselt on kantud dokumentidesse tegelikkusele mittevastavad andmed ning järeltehtud vastuvõtja nimelt allkirja. Kõigi eelloetletud dokumentide näol on tegemist raamatupidamise algdokumentidega, millega vormistati raha liikumine kassast välja ning mis oli vajalik korrektse raamatupidamise jaoks. Nimelt on raamatupidamine igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks, kus on kohustus dokumenteerida kõik oma majandustehingud. Sellest lähtuvalt kinnitatigi kassaorderitega tehingu toimimist ja selle õiguslikkust, mistõttu sellise õiguste omandamiseks ja kohustustest vabanemiseks kohase dokumendi võltsimisega kahjustati selle puutumatust. Seega K.K õiguste omandamiseks ja kohustustest vabanemiseks kohase dokumendi võltsimisega pani toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistung Prokurör nõudis kohtuistungil Ü.J süüdi tunnistamist

§ 3892

lg 1 järgi ning karistamis kahe aastase vangistusega, kuid vastavalt

§-le 73 lg 1 ja 3 mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Ü.J ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; K.K süüdi tunnistamist

§ 344

lg 1 ja

§ 3892

lg 1 - § 22 lg 3 järgi ning

§ 63

lg 1 järgi karistamist ühe aastase vangistusega, kuid vastavalt

§-le 73 lg 1 ja 3 mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui K.K ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kannatanu esindaja jäi esitatud tsiviilhagi juurde ning nõudis Eesti Vabariigile tekitatud kahju summas 278 119 eurot välja mõistmist solidaatselt Ü.J lt ja K.K ilt. K. K-i kaitsja K. Lind oli seisukohal, et K. K tuleks talle esitatud süüdistustes õigeks mõista ning tsiviilhagi tuleks tagastada või kohaldada aegumist. Ü. J kaitsja P. Järve oli seisukohal, et et Ü. J tuleks temale esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna tema süü on tõendamata ja tsiviilhagi tema õigeksmõistmisel jätta läbi vaatamata, vastasel juhul rakendada tsiviilhagi puhul aegumist ja ning jätta hagi rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on seisukohal, et esitatud süüdistused on kohtulikul uurimisel täielikult tõendamist leidnud ja sellega on igati vastavuses prokuröri õiguslikult motiveeritud seisukohad. Kohus on seisukohal, et paljustki kaitsja poolt esitatud vastuväited süüdistustele jäid siiski paljasõnalisteks aktiivse kaitse väideteks. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus maksukelmuse toimepanemises Ü.J le ja selle kaasaaitamises K.K ile, kes võltsis erinevaid kassaordereid raamatupidamise jaoks. Maksupettuse teod on süüdistusaktis kvalifitseeritud

§ 3892

järgi maksukelmusena ning jäävad ajavahemikku jaanuar 2008.a kuni august 2010.a, mil Ü.J lasi tahtlikult 25 / 68 1-13-9332 raamatupidamise eest vastutavate isikute teadmatust ära kasutades esitada maksuhaldurile valeandmeid OÜ X (hilisema nimega X OÜ, edaspidi tekstis nimetatud eeskätt X OÜ) 2008.a jaanuari kuni 2010.a juuli (v.a juuni 2010) käibedeklaratsioonides, mille tulemusel jäi Eesti Vabariigil maksudena laekumata kokku 2 479 183 krooni. Tegemist on vahendliku täideviimisega

§ 21

lg 1 mõttes.

§ 5lg 1 mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.

Alates 01.01.2015.a muutus

§ 3892

kehtetuks, kuid nimetatud tegu ei ole dekriminaliseerunud, kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva

redaktsiooni §-le 3891 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele ning seega on teo karistusväärsus säilinud. Kuni 01.01.2015.a tuli karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2010.a 4350 krooni. Seega süüdistuse kohaselt riigile laekumata maksusumma 2 479 183 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. 01.01.2015.a kehtima hakanud

§ 121

p 2 kohaselt on suure kahjuga või süüteo ulatusega tegemist siis, kui see ületab 40 000 eurot. Kuivõrd 2 479 183 krooni puhul on tegemist 158 448.67 euroga, siis ka alates 01.01.2015.a vastab maksudena laekumata summa suurele kahjule. Vaidlus puudub selles, et Ü.J oli alates 01.08.2000.a kuni 12.08.2010.a OÜ X juhatuse liige ning seega juriidilise isiku esindaja kõikides õigustoimingutes TsÜS § 34 lg 1 järgi. Samuti oli temal kohustus ÄS § 180 lg 1 kohaselt juhtida ja esindada osaühingut, omades vastavalt ÄS § 181 lg-le 1 esindusõigust kõigis õigustoimingutes, sh korraldades ÄS § 183 järgi osaühingu raamatupidamist ning vastutades ÄS § 187 lg 1 alusel osaühingu juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitanud kahju eest. Maksukuritegu ei eelda täideviijalt erilist isikutunnust. Maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui süüteo eest võib täideviijana vastutada isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos. Näiteks võib selline kaalukas teopanus seisneda maksudeklaratsiooni koostavale raamatupidajale võltsitud arvete edastamises, kui nende arvetel kajastatud andmete alusel väheneb põhjendamatult maksukohustuslase maksukohustus (RKL nr 3-1-1-60-07). Vaidlus puudub selles, et raamatupidamise teenust osutas OÜ-le X ettevõttes OÜ XXxx kaks isikut S.O ja K.P , kes kuulati tunnistajatena kohtus üle. S.O ütluste kohaselt tegi ta OÜ-le X raamatupidamist kuni 2009.a august ning siis juhtis ettevõtte majandustegevust Ü.J , kes tegeles ettevõtte tootmise poolega, s.t saematerjali tootmise ja vahendusega. Jaekaubandusega (saunapoega) tegeles aga K.K . Ka K.P , kes jätkas raamatupidamise teenuse osutamisega 2009.aastast, teadis anda ütlusi, et ettevõtte majandustegevuse juht oli Ü.J . Mõlemad raamatupidajad kinnitasid, et esitasid MTA-le deklaratsioone ning seda neile toodud andmete alusel. Kõik andmed kanti raamatupidamise programmi ning need oli deklaratsioonides esitavate andmete aluseks. Dokumente tõid erinevad isikud, sõltuvalt sellest kes parasjagu linna tuli, kuid näiteks S.O kinnitas, et tema käsitles neid Ü.J poolt teele saadetutena, kuna just temaga oli paika pandud töökohustused. Eeltoodu alusel kohus tuvastab, et kuigi deklaratsioonid esitas maksuhaldurile raamatupidaja, siis andmed selleks saadi Ü.J poolt tooduna või saadetuna, sh uuritud arved. Tõendite kogumist, eeskätt deklaratsioonidest ja pearaamatust (X), võib järeldada, et OÜ X poolt tehti ka reaalseid ehk tegelikkuses asetleidnud tehinguid, kuivõrd mitte kõik ettevõtte tehingud ei ole kohtuliku uurimise esemeks. Kohtuliku uurimise esemeheks on süüdistuse 26 / 68 1-13-9332 alusel tegelikkuses aga mitte asetleidnud tehingud, millega soovitati tekitada ettevõttele ebaseaduslikku tulu teiste riiklike maksude tasaarvelduseks. Seda, et kõik arved kanti raamatupidamise programmi, kinnitavad erinevad pearaamatu väljavõtted ja vaatlusprotokollid. Nt nii kajastab konto nr 10611 andmeid tasutud käibemaksu kohta, kuhu on teiste hulgas kantud ka kõik kohtulikul uurimisel käsitletud arved ning nähtuvad andmed ka nende tehingute kohta, mis on küll seotud samade ettevõtetega, kuid mille kohta arveid ei ole. Andmed aga isegi ilma arveteta, on olnud käibedeklaratsioonide esitamisel aluseks. Kokkuvõtte neist on esitatud ja uuritud 04.02.2013.a vaatlusprotokollis. Konto 10111 aga kajastab kassat, kust nähtuvad uuritud arvete eest sularahas tasumised. Kontolt 40146 leiab kanded ühendusesisese käibe kohta, sh andmed X kohta. Ülevaate annab sisestatud andmetest ka ostuarvete nimekirjad. Seoses sellega oli OÜ-ga X kohtulikus menetluses põhiliseks uurimisobjektiks 89 tehingut arvete ja kassaorderitega, mis on koostatud OÜ-de Xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx nimelt ning mille alusel suurendati süüdistuse kohaselt ebaseaduslikult sisendkäibemaksu tekitamaks osaühingul alusetult tagastusnõuet, misjärel summad tasaarvestati teiste riiklike maksude katteks. Kohtulikul uurimisel sai kohtutoimikusse esitatud tõendid ning kuulatud üle tunnistajad, mis kogumis kinnitavad, et need 82 arvet ning andmed 7 tehingu kohta ei vastanud tegelikkusele, mistõttu puudus õigus neid kasutada sisendkäibemaksu arvestamisel ning kasutada tekitatud summat tasaarvelduseks. Eeltoodu on toodud tabelina alljärgnevalt: nr kuupäev arve nr müüja 1 15.01.2008 72 Xxxxx 2 22.01.2008 103 Xxxxx 3 25.01.2008 141 Xxxxx 4 30.01.2008 148 Xxxxx 5 30.01.2008 75 Xxxxx 6 6.02.2008 153 Xxxxx 7 8.02.2008 77 Xxxxx nr kuupäev arve nr müüja 1 10.03.2008 83 Xxxxx 2 14.03.2008 126 Xxxxx 3 17.03.2008 159 Xxxxx 4 18.04.2008 133 Xxxxx 5 22.04.2008 171 Xxxxx 6 8.05.2008 147 Xxxxx 7 12.05.2008 183 Xxxxx 8 22.05.2008 88 Xxxxx 9 3.06.2008 93 Xxxxx 10 5.06.2008 152 Xxxxx 11 9.06.2008 188 Xxxxx 12 2.07.2008 98 Xxxxx 13 14.07.2008 167 Xxxxx 14 23.07.2008 192 Xxxxx 15 4.08.2008 102 Xxxxx 16 11.08.2009 173 Xxxxx 17 22.08.2008 197 Xxxxx 18 9.09.2008 107 Xxxxx 19 12.09.2008 179 Xxxxx 20 25.09.2008 203 Xxxxx 21 29.09.2008 111 Xxxxx 22 10.10.2008 117 Xxxxx käibemaks summa 30015 196765 30078 197178 30060 197060 30330 198830 28890 189390 30420 199420 30015 196765 käibemaks summa 30213 198063 29430 192930 29160 191160 30240 198240 30330 198830 30420 199420 30420 199420 29160 191160 29772 195172 30060 197060 30330 198830 29160 191160 29790 195290 30420 199420 24570 161070 25470 166970 25110 164610 30150 197650 30285 198535 30132 197532 30060 197060 30213 198063 27 / 68 1-13-9332 23 13.10.2008 24 20.10.2008 25 27.10.2008 26 7.11.2008 27 12.11.2008 28 19.11.2008 29 9.12.2008 30 12.12.2008 31 17.12.2008 32 6.01.2009 33 16.01.2009 34 27.01.2009 35 10.02.2009 36 17.02.2009 37 26.02.2009 38 11.03.2009 39 17.03.2009 40 30.03.2009 41 6.04.2009 42 17.04.2009 43 28.04.2009 44 5.05.2009 45 20.05.2009 46 27.05.2009 47 5.06.2009 48 15.06.2009 49 25.06.2009 50 7.07.2009 51 14.07.2009 52 24.07.2009 53 10.08.2009 54 18.08.2009 55 27.08.2009 56 11.09.2009 57 21.09.2009 58 28.09.2009 59 27.10.2009 60 16.10.2009 61 26.10.2009 62 9.11.2009 63 14.11.2009 64 18.11.2009 65 10.12.2009 66 15.12.2009 67 21.12.2009 68 11.01.2010 69 19.01.2010 70 27.01.2010 71 5.02.2010 72 15.02.2010 73 25.02.2010 74 10.03.2010 75 18.03.2010 76 15.04.2010 182 207 211 125 219 187 133 193 227 3 207 7 7 211 13 11 219 21 17 223 27 23 229 31 29 235 37 33 241 43 37 249 49 41 255 57 47 261 63 51 67 269 55 71 269 1 5 277 5 9 283 9 13 15 Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx 30420 30168 29160 29790 29160 29880 29970 30132 29970 29160 29970 29970 29160 28350 27540 25920 27540 24300 26010 27360 25920 27540 25920 25200 26010 23040 22320 27200 22400 24800 28050 24000 25600 28900 25600 26400 28050 29600 28800 30600 30400 30400 32300 32000 30400 25500 22400 24000 23800 19200 20800 25500 24000 23800 28 / 68 199420 197768 191160 195290 191160 195880 196470 197532 196470 191160 196470 196470 191160 185850 180540 169920 180540 159300 170510 179360 169920 180540 169920 165200 170510 151040 146320 183200 134400 148800 168300 144000 153600 173400 153600 158400 168300 177600 172800 183600 182400 182400 193800 192000 182400 153000 134400 144000 142800 115200 124800 153000 14400 142800 1-13-9332 77 19.04.2010 78 10.05.2010 79 31.05.2010 80 2.07.2010 81 7.07.2010 82 15.07.2010 21 21 27 33 43 313 Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxx 20800 25500 24000 30600 30400 28800 124800 153000 144000 183600 182400 172800 OÜ Xxxxx arved. Kohtulikul uurimisel kuulati tunnistajana A.T , kes äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtuvalt on ettevõtte juhatuse liige. Tunnistaja A.T ütluste kohaselt oli ta 20082010, aga ka käesoleval hetkel OÜ Xxxxx osanik ja juhatuse liige, kes ise kontrollib ettevõtte poolt tehtud tehinguid. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta ettevõtte esindajana teinud ühe müügitehingu OÜ-ga X. Müüdavaks kaubaks oli saematerjal umbes 30 000 kuni 40 000 kroonise tehinguväärtusega. OÜ X oli tunnistajal hästi meeles, kuna viimane jättis poole esitatud arvest tasumata. OÜ-d X esindas Ü.J ja kuivõrd tunnistaja käis korduvalt raha küsimas, siis nad omavahel ka kohtusid. See üksik tehing jäi aga viimaseks, kuna kahe poole vahel tekkisid probleemid – seda siis juba mainitud summade tasumata jätmisega seoses. Kohtulikul uurimisel sai esitatud tunnistajale kõik OÜ Xxxxx nimelt väljastatud ja käesolevas kriminaalasjas uurimisesemeks olnud arved. A.T kinnitas, et neid arveid ei ole ettevõte väljastanud, sellistes suurustes tehinguid teinud ega ka rahasummasid saanud. Seega kõik arved OÜ Xxxxx nimelt kajastavad tegelikkusele mitte vastavat tehingut, kuna väidetav müüja on eitanud oma osalemist tehingus. Kohus leiab, et tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitavad tema poolt välja toodud erilised asjaolud - OÜ X makseprobleemid. Eeltoodu seab esiteks täielikult kahtluse alla Ü.J kaitsja versiooni selle kohta, et justkui keegi kolmas isik oleks OÜ Xxxxx nimelt Ü.J teadmata OÜ-ga X tehinguid edasi teinud, olukorras, kus võla tõttu selgelt olid edasised tehingud välistatud. Lisaks on see ka aktiivse kaitse väide ilma tõendita. Kohus nõustub prokuröri käsitlusega ka selles, et tõendite kogum kinnitab, et selleks, et OÜ X raamatupidamises kajastada küsimuste vältimiseks arve eest tasumist, on tehtud kõik arved kunstlikult sularahaarveteks ning juurde lisatud kassaorderid. Raamatupidajast tunnistaja K.P kinnitas kohtus, et tema usaldas talle toodud andmeid, sest kui ühelt poolt on dokument ja teiselt poolt on maksmine, siis ei tohiks ju tekkida kahtlust, kas see tehing on toimunud. Tunnistaja jätkas: „ kui ei ole toimunud, on ainult mingi arve tehingu kohta, siis tekib ju küsimus raamatupidajal varem või hiljem, miks dokument on maksmata, või laekumata … et kas sellega on midagi pahasti või kas sellist tehingut ei olegi või on see tehing tühistatud, et kui on ühelt poolt dokument ja teiselt poolt makse, siis küsimust ei teki…“. Selgeks sai raamatupidajate ütlustest ka see, et kassaorderit kasutatakse raha liikumise tõendamiseks. Tegemist on raamatupidamise algdokumendiga, mis peab kajastama osapooli, sh tehingut kinnitava isiku allkirja ning selle vormistab isik, kes raha liikumist registreerib ja teostab. Tunnistajad selgitasid seda kui raamatupidamisseadusest tulenevat nõuet, mille kohaselt tuleb kõik majandustehingud dokumenteerida, mis puudutavad muudatusi varas, kohustustes jne. Üheks võimalikuks dokumenteerimise viisiks on kassaorderite kasutamine. Kassaorderi allkirjastab kindlasti pool, kes raha välja annab, kuid vastuvõtja paneb allkirja selleks, et sellega tõendada teise osapoole olemasolu ja seega kokkuvõttes raha liikumist nii andja kui võtja poolt. Tõendite kogum viitab, et just sel eesmärgil, et tõendada raha liikumist osapoolte vahel, ehk siis seda, et keegi on ka päriselt raha toodud kauba eest vastu võtnud, võltsiti OÜ X 29 / 68 1-13-9332 raamatupidamise jaoks OÜ-ga Xxxxx tehingu toimumise tõendamiseks kõik kassaordereid, millest osaliselt on tuvastatud nende võltsimine K.K poolt ja seda järgmiselt: • • • • • • 14.10.09.a order nr 51, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 600 krooni andmist, 30.11.09.a order nr 12, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 177 600 krooni andmist, 29.01.10.a order nr 3, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 182 400 krooni andmist, 26.02.10.a order nr 6, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 144 000 krooni andmist, 25.03.10.a order nr 9, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 124 800 krooni andmist, 04.08.10.a order nr 26, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 172 800 krooni andmist. Kusjuures nagu ekspertarvamusest selgub, on K.K poolt täidetud käsikirjalised tekstid ja allkirjad jaotuses „VÕTTIS VASTU/ALLKIRI“ ehk siis kinnitanud raha saamist müüdud kauba eest eesmärgil sellega tõendada tehingu tegelikku toimimist, mida tehingu eest tasumine tähendabki. Kaasaaitamistegu peab olema põhiteoga põhjuslikus seoses. Ilmselgelt oli selline K.K-i kaasaaitav tegevus antud maksukuriteo toimepanemise ettevalmistamisel soodustav ja täideviija tahet tugevdav, sest see raskendab antud maksukuriteo avastamist ja seeläbi soodustab kuriteo toimepanekut ning ohtu kaitstavale õigushüvele. Selline K.K-i poolt toimepandu on seega oluline kaasaaitamisteo vaimne ja aineline panus kuriteo täideviimiseks. Kaasaaitamisteo põhjuslikkus põhiteoga tuvastatakse conditio-üldreegli alusel – kui mõelda soodustustegu ära ja kui põhitegu seetõttu kas jääks ära või raskeneks, on põhjuslikkus olemas. On väljapool kahtlust, et K.K-ile inkrimineeritud tegevus soodustas ehk kergendas Ü.J poolt põhiteo toimepanemist. Arvestades asjas olevaid K.K-i tegevusega seotud alusetute orderite hulka ja neil kajastatud suuri raha summasid, peab selliste orderite koostaja eluliste usutavuse kriteeriumist kindlasti eesmärgiks seadma, et selline tema tegevus soodustab otseselt maksukuriteo toimepanemist ja et sel viisil ta igati abistab kurjategijast täideviijat. Arvestades tõendite kogumit ja lisaks veel asjaolu, et puudub vaidlus selles, et süüdistatavad on elukaaslased, on väljapool kahtlust, et K.K tegutses Ü.J teadmisel. K.K-i kaitsja esitas kohtuvaidluses väite, et käesolevas asjas ei olnud erapooletu ekspert ja ei ole kindlaks üldse tehtud, et ekspertiisiks võetud võrdlusmaterjal – läbiotsimisel ära võetud märkmikust - nö sisaldaks üldse K.K-i poolt kirjutatut. Prokurör avaldas seisukoha, et tegemist on aktiivse kaitse väitega. Kohus nõustub sellega täielikult. Olukorras, kus kaitsja ei ole kohtulikul uurimisel konkreetselt taotlenud kordusekspertiisi, puudub võistlevas menetluses alus sellisteks hilisemateks väideteks, mis kujundab kohtu siseveendumuse siis juba selliselt, et kaitsja ei pea isegi kordusekspertiisi perspektiivikaks kaitsealuse positsioonile. Kohus ei pea paljasõnaliste kahtluste paiskamisel eirama võistlevas menetluses prokuröri poolt esitatud tõendeid kogumis. Lisaks kohus on seisukohal, et tõendite kogum ka üheselt kinnitab, et võrdlusmaterjalilt on saadud just K.K-i käekiri. Nimelt, kui jälgida 18.05.2011 läbiotsimisprotokolli (II kd tl 33-37), uurimistoimingus osalevad isikud ja läbiotsimise käigu kirjeldust, siis on igati arusaadav, et K.K on Ü.J elukaaslane ja just K.K-ile tehakse ettepanek välja anda vastavad dokumendid. Arvestades ka arestitud vara, toimus läbiotsimine X, x külas, milline kinnistu kuulub K.K-ile (V kd tl 96, 101, 110). Kirjutuslaualt leiti ruuduline kaustik, milles käsikirjalised sissekanded: isiklik, käibesse liituv jne. Kaustik pakendati ümbrikusse nr

1. Samuti nähtub läbiotsimisprotokollist, et märkusi K.K-il protokolli kohta ei olnud. Kohtulikul uurimisel esitati kohtule ka antud kaustik. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on väljapool kahtlust, et 30 / 68 1-13-9332 antud kaustikusse on teinud käsikirjalisi sissekandeid K.K, võrdlusmaterjal on õige ja ekspertarvamuses ei ole seetõttu ka alust kahelda. Eksperdi osas esitatud vastuväite kohta leiab kohus, et tõepoolest juba levinud kohtupraktika kohaselt on ainetu väita, et kui ekspert töötab Maksu - ja Tolliametis, et sellisel juhul on tõenditena kõlbmatud tema tehtud ekspertiisid. Kohtus andis ütlusi tunnistajana ka OÜ Xxxxx juhatuse liige O.A , kes kinnitas üksikute tehingute toimumist OÜ-ga Xxxx, mida esindas Ü.J . Seega ka siin on saanud kinnitust kahe isiku vaheline seos. Samuti sai selgeks see, et tasumine toimus müüdud saematerjali eest ülekandega. Kuid ka siin tekkisid probleemid – nimelt ei saanud OÜ X arveid õigel ajal ära makstud ning võlg tuli anda inkasso ettevõttele. Seega lõppes äritegevus ettevõtete vahel taas seoses raha probleemidega, mis pidanuks Ü.Js ju otseselt ja igati signaliseerima võimatust ettevõtete vaheliste tehingute jätkamiseks. Tunnistaja kinnitas, et OÜ Xxxxx oli väike ettevõte, kus tema tegi alati ise tehinguid ning äriühingu korraldusest tehingute tegemisel oli teadlik ka Ü.J . Ka O.A ele sai esitatud kõik OÜ Xxxxx nimelt koostatud arved ning nendega tutvudes ta kinnitas, et arvetel puudub tema allkiri ning sularahas nende äriühing ühtegi tehingut ei teinud, mistõttu arvetel kajastatud tehingud ei saa olla toimunud. Seda kinnitas tunnistaja ka läbi selle, et sellistes summades ja suurustes nagu arved kajastavad, nende ettevõte tehinguid ei teinud. Lisaks ei toimunud OÜ-ga Xxxx sellist tihedat äritegevust nagu arvetel kajastati, tehingud lõpetati 2006.a, kuna tekkis võlg, mida ei suudetud tasuda. Seega uuritud arved OÜ Xxxxx nimelt ei kajasta tehinguid, mis vastaksid tegelikkusele, kuna väidetav müüja esindaja tunnistajana on eitanud oma osalemist tehingus ja seda igati eluliselt usutavalt põhistanud. Samuti on ilmne, et ettevõte, mille kaudu maksukuritegu toime pandi, raamatupidamise jaoks oli vaja püüda kuritegeliku eesmärgi tõttu – aidata kuriteo avastamist takistada - vähemalt kunstlikult näidata, et tehingud toimusid ja seda veendumust sai suurendada just läbi kassaorderite võltsimisega selle kohta, et arvel kajastatud kauba eest tasuti sularahas. Ilmselgelt on kõik kassaorderid võltsitud, kuna O.A selliseid raha summasid saanud ei ole. Samuti ei ole saanud neid summasid I.S. Tõendite kogumist kujunenud kohtu siseveendumuse kohaselt ei ole kahtlust, et K.K on talle inkrimineeritud võltsimised maksukuriteole kaasaaitamiseks toime pannud. Võltsitud orderitest on osaliselt tõendite kogumi, sh ekspertarvamuse kohaselt tuvastatud, et neid koostas ja allkirjastas tehingu toimumise kinnituseks sularaha vastuvõtja nimelt K ja seda järgmiselt: • • • • • • • • • • 26.10.09.a order nr 52, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 158 400 krooni andmist, 25.11.09.a order nr 11, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 172 800 krooni andmist, 14.12.09.a order nr 14, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 182 400 krooni andmist, 19.01.10.a order nr 2, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 192 000 krooni andmist, 16.02.10.a order nr 5, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 134 400 krooni andmist, 30.03.10.a order nr 10, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 115 200 krooni andmist, 09.04.10.a order nr 13, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 144 000 krooni andmist, 31.05.10.a order nr 19, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 124 800 krooni andmist, 21.06.10.a order nr 22, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 144 000 krooni andmist, 09.08.10.a order nr 27, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 182 400 krooni andmist. Viimase ettevõttega seoses – s.o OÜ Xxxx– andis kohtus ütlusi tunnistaja G.P, kes oli nimetatud äriühingu juhatuse liige. Ta kinnitas kohtule, et on teinud tehinguid Ü.J poolt esindatud äriühinguga X, kuid viimati 2006.a kevadel. Antud väidet kinnitab G.Pi poolt edastatud arve nr 31 / 68 1-13-9332 37, kuupäevaga 19.04.2006, kus tehingu sisuks on saematerjali müük summas 29 900 krooni. Samuti teadis ta Ü.J , kuna oli varasemalt kokku puutunud. Müüdavaks kaubaks oli tol ajal saematerjal, mille eest tuli tasuda ülekandega. OÜ Xxxxx oli väike ettevõtete ning lõpetas oma tegevuse pärast 2006.aastat. Ka G.Pile esitati kohtus ülekuulamisel kõik OÜ Xxxxx nimelt koostatud arved, mille kohta tunnistaja kinnitas, et sellised tehingud ei olnud võimalikud ehk siis neid ei saanud kuidagi toimuda. Loogiliselt põhjendas seda tunnistaja muuhulgas sellega, et summad on nende ettevõtte jaoks liiga suured. Sellises suuruses tema summasid ettevõttesse vastu võtnud ei ole, samuti ei ole dokumentidel tema allkirja. Seega kõik arved OÜ Xxxxx nimelt kajastavad tegelikkusele mitte vastavat tehingut, kuna väidetav müüja on eitanud oma osalemist tehingus. Kohus leiab, et arvestades kunstlikult koostatud kassaorderite ja absoluutselt mitte tõele vastavate erinevate tehingute hulka ja nendest tekkinud narratiivi, siis modus operandi kinnitab see juhuslikkuse ja eksimuste puudumist Ü.J tegevuses ning ühtlasi välistab ka kaitsja poolt viidatud kahtluse, et Ü.J juhitud ettevõtet oleks justkui kasutanud ära keegi kolmas teadmata isik maksukuriteo toimepanemiseks, mistõttu süüdistavad justkui oleksid ohvrid. Elulise usutavuse kriteerium ja tõendite kogum lükkab selle väite kaalukalt ümber ja lisaks jääb ka kaitse väide rõhuvalt täiesti paljasõnaliseks aktiivse kaitse väiteks. Tõendite kogumi pinnalt tekkiv kohtu siseveendumus kinnitab, et K.K-i kassaorderite kunstlik tekitamine kui abistav tegevus annab Ü.J kui täideviija tegude vahele kuritegeliku mõtte ja olemusseose, mis kinnitab inkrimineeritud süüdistuste omavahelist loogilist seost ja paikapidavust. Eeltoodud tõenditest tekkinud konteksti arvestades on hakanud juba korduma eelnenud sarnane asjaolude käik. Seetõttu tuleb taas tõdeda, kuivõrd ka OÜ Xxxxx nimelt koostatud arved olid kõik sularahaarved, siis ilmselt varjamaks maksupettuse toimepanemist ning tugevdamaks veendumust arvete vastamisel tegelikkusele, võltsiti raamatupidamisse kassaorderid kauba eest tasumise kohta. Ilmselgelt on ka selle ettevõtte puhul kõik orderid võltsitud, sest raha näidatud summades ei ole saanud G.P ega ka A.V oma ütluste järgi, siis osaliselt on uuritud tõendite kogumiga tuvastatud, et neid on võltsinud K.K , kes tehingu toimumise kinnituseks allkirjastas sularaha vastuvõtja nimelt allkirjad järgmistel orderitel: • • • • • • • • • • 27.10.09.a order nr 53, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 173 400 krooni andmist, 24.11.09.a order nr 10, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 168 300 krooni andmist, 09.12.09.a order nr 13, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 183 600 krooni andmist, 11.01.10.a order nr 1, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 193 800 krooni andmist, 05.02.10.a order nr 4, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 000 krooni andmist, 08.03.10.a order nr 8, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 142 800 krooni andmist, 14.04.10.a order nr 14, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 000 krooni andmist, 06.05.10.a order nr 14, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 142 800 krooni andmist, 07.06.10.a order nr 21, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 000 krooni andmist, 02.08.10.a order nr 25, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 183 600 krooni andmist. Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-11-07 on märkinud, et maksukuriteo asja lahendaval kohtul on õigus anda kriminaalasjas kogutud tõenditele hinnang, mis erineb halduskohtu poolt samadele tõenditele halduskohtumenetluses antud hinnangust, kuid kriminaalasja lahendav kohus ei või kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate asjaolude kohta tehtud halduskohtu järeldusi põhjendusteta tähelepanuta jätta, vaid peab konkreetselt põhjendama, miks ta halduskohtu otsuse järeldustega ei nõustu. Sama lahendi punktis 28 kohaselt Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et võimalusel tuleb vältida niisugust üksteisega seotud asjade lahendamise tulemust, kus veenvate põhjendusteta on tuvastatud üksteist välistavad asjaolud. Selline vastuoluline tulemus poleks kooskõlas kohtulahendi põhjendatuse ja veenvuse nõudega 32 / 68 1-13-9332 ning kahjustaks õigusemõistmise ja kohtu usaldusväärsust (Riigikohtu 16.01.2003.a määrus asjas nr 3-3-1-2-03) ning Kriminaalkolleegium jagab viidatud seisukohta. Käesolevas asjas on OÜ X osas koostatud jõustunud maksuotsus. Viidatud dokumendist nähtuvad haldusmenetluses tuvastatud asjaolud, mille pinnalt jõuti seisukohale, et OÜ X ei ole OÜ Xxxxx, OÜ Xxxxx ja OÜ Xxxxx nimelt koostatud arvete alusel kaupa soetanud. Muuhulgas käsitletakse maksuotsuses A.V ja H.S ütlusi. Samuti käesolevas asjas on tunnistajad kohtus kinnitanud, et kassaorderitel kajastatud summasid nemad vastu võtnud ei ole. A.V andis ütlusi, et te ei mäleta, et oleks kunagi Võistes viibinud ning samuti puudub tal C kategooria juhiluba. Samuti ei öelnud talle midagi ettevõte nimi OÜ Xxxxx. Mitte mingisuguseid tehinguid ei ole ta teinud ei seoses OÜ-ga Xxxxx ega OÜ-ga X. Tunnistajan A.V vaatas kohtuistungil otsa Ü.J le ja kinnitas, et ei ole temaga mingit äri ajanud ega ka temalt sularaha saanud. Sama kinnitati kohtus K.K i kohta. Nii nagu A.V ei teadnud küsitud ettevõtetest midagi, ei osanud midagi rääkida OÜ-st Xxxxx ja OÜ-st X tunnistaja Indrek Sepa. Ü.J ja K.K i kohta tunnistaja kinnitas, et näeb neid esimest korda ja sularaha ta neilt saanud ei ole. Liiatigi kohtus tunnistaja ei teadnud, mis asi on kassaorder ja kui talle neid näidati, kinnitas ta, et neil puudub tema allkiri ning ta ei ole selliseid summasid saanud. Lisaks on kajastatud raamatupidamises tegelikkusele mittevastavalt saematerjali müüki Soome äriühingule Oy-le X. Selliselt tekkis OÜ-l X 0% määraga maksustav käive ja sisendkäibemaks, mille tulemusena kajastati deklaratsioonidel enammakstud käibemaksu eesmärgil tekkinud tagastusnõude summad tasaarveldada teiste riiklike maksudega. Kohtuasjas on ka OY-le X koostatud arved, mille juurde on lisatud tasumise kinnituseks kassaorderid. Kusjuures vastuvõetud arvetele on märgitud ostjaks X OY nimi kujul, mis ei ole õige, kuna sisaldab ekslikult T tähte. Soome maksuhaldur on kontrollinud väidetavad kauba saajat ning tuvastanud, et õige nimega OY X ning OÜ X vahel ei ole ärisuhteid olnud. Samuti kinnitati õigusabitaotlusele saabunud vastuses, et E.P.M nimelist isikut, kes väidetavalt on kauba eest sularahas tasunud, ei ole rahvastikuregistri andmete kohaselt olemas. Seega kinnitavad uuritud tõendid kogumis, et taas sellist müüki ei ole toimunud. Kui kõrvutada seamaterjali soetust ja müüki, on näha peaaegu koguseline kattumine, mis kinnitab üksnes seda, et kõik tehingud on toimunud paberil ning tegelikkuses ei ole seamaterjali soetatud ega ka seda müüdud. Kaupa kui sellist pole olemas ja see ei ole liikunud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-81-12 märkinud, et kui kaupa ei olegi saadud, ei või ostja sisendkäibemaksu maha arvata. Arvestades, et tegelikkuses ei ole kaupa üldse olemaski olnud, sellest järelduvalt ilmselgelt esitas Ü.J raamatupidamise korraldamiseks teadlikult ja tahtlikult tehingute kohta fiktiivsed dokumendid. Kohtulikul menetluses on kaitsja pool esitanud vastuväiteid tõendite lubatavuse kohta, kuivõrd need on kogutud maksumenetluses. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-11-07 märkinud, et maksukuritegude menetlemisel on teatud ulatuses arvestatav maksumenetluslik põhimõte, mille kohaselt loob maksukohustuslase pahauskne käitumine talle kõrgendatud tõendamiskoormise maksukohustust vähendavate asjaolude tõendamisel. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-57-07 märgitakse, et kriminaalmenetluse eripära haldus- ja halduskohtumenetlusega võrreldes ei piirdu üksnes avaramate tõendusteabe kogumise võimalustega. Kriminaalmenetluses on isikule tagatud mitmed menetluslike garantiidena käsitatavad põhiõigused, mida haldus- ega halduskohtumenetluses pole ette nähtud. Oluline koht selliste kriminaalmenetluslike garantiide hulgas on Põhiseaduse (PS) § 22 lg-s 2 sätestatud ja süütuse presumptsiooni ühe elemendina käsitataval põhimõttel, mille kohaselt ei pea isik kriminaalmenetluses tõendama oma süü puudumist. Samuti on isikul kriminaalmenetluses PS § 22 lg 3 järgi õigus keelduda ütluste andmisest enda või oma lähedaste vastu. Maksukuritegude uurimisel tuleb maksumenetluses kogutud tõendeid uurida ja hinnata kriminaalmenetlusliku tõendamise üldisi reegleid järgides 33 / 68 1-13-9332 (3-1-1-120-03, p 16 ja 17). Viidatud lahendist nähtub, et rikkumiseks oli isiku maksumenetluses antud seletuse kasutamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel tema vastu ega käsitle raamatupidamises kajastatud arvete kogumist. Siinjuures tuleks arvestada ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-47-07 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt küll erinevalt maksukohustuslasest maksumenetluses ei lasu süüdistataval kriminaalmenetluses kaasaaitamiskohustust (3-1-1-5707). Kohus nõustub prokuröriga, et see aga ei tähenda seda, et kriminaalmenetluses tuleks absoluutselt kõik kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ja et eranditult kõikidel juhtudel oleks välistatud süüdistatava kohustus oma kaitseargumente tõendada. Kriminaalasjas kuulub arvestamisele ka kohtupraktikas kehtiv põhimõte, et kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKL nr-d 3-1-1-21-09, 3-1-1-85-07, p 9.1; 3-1-1-104-05, p 6.3; 3-1-1-112-99, p 2). Seega asjaolu, et uuritud tõendid on kogutud maksumenetluses, ei ole automaatselt aluseks nende lubamatuks tunnistamisel. Ka kriminaalmenetluses kehtivate põhimõtete kohaselt on lubatud õigust, et keegi ei pea kriminaalmenetluses tõendama oma süütust, teatud juhtudel piiratud ulatuses piirata (RKL nr 3-1-1-104-05). Tuleb nõustuda prokuröriga, et kehtivad seadused ei välista kriminaalmenetluse ja maksumenetluse paralleelsust. Samuti pole menetlejal kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttest kuriteo tunnustele viitavate küllaldaste andmete olemasolul õigust kriminaalmenetluse alustamisest keelduda. Juhul, kui raamatupidamise dokumendid on juba maksuhalduri valduses, ei ole praktikas võimalik olukord, kus maksuhaldur tuvastades maksupettusele viitavad tunnused, tagastab isikule dokumendi, et neid oleks võimalik koguda kriminaalmenetluses uuesti läbiotsimise käigus. Ilmselgelt oleks selline seisukoht vastuolus menetlusökonoomikaga. Vastupidisel juhul ei olekski võimalik maksukuritegusid menetleda kõrvuti maksumenetlusega. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-120-03 märgitakse, et maksumenetluses ja kriminaalmenetlusel on kokkupuutepunkte ja eksisteerib võimalus vastastikuseks tõendusteabe vahetuseks. Maksukuritegude uurimisel on tõenditena kasututavad ka maksumenetluses kogutud tõendid, samuti maksuostus või halduskohtu otsus. Kuid selliseid tõendeid tuleb uurida ja hinnata kriminaalmenetlusliku tõendamise üldiseid reegleid jälgides. Siinjuures on oluline viidata maksumenetluse ajal kehtinud maksukorralduse seadusele, mille § 64 lg 1 p 6 kohaselt oli sama seaduse §-de 60-63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest õigus keelduda isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või sama lõik punktis 5 nimetatud lähedase isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad igasugused viitad ja tõendid selle kohta, et maksumenetluses oleks toimunud süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumine, kus tõendid koguti isiku tahte vastaselt, sunni- või survemeetodite rakendamisega. Kaitsja poole vastuväited on ebaloogilised ja kummutatavad ka seeläbi, et uuritud kontrollakti (II kd tl 51) ja maksuotsuse (V kd tl 78-94) kohaselt tegi maksuhaldur korraldused OÜ X majandustegevuse dokumentide väljastamiseks 25.08.2010.a, 10.09.2010.a ja 17.02.2011.a. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükilt on aga tuvastatav, et OÜ X juhatuse liige perioodil 19.08.2010 kuni 04.04.2011.a oli P.A.K (ainuosaniku otsuste alusel oli ta juhatuse liige 12.08.2010.a kuni 29.03.2011.a). Seega ainuüksi juba need faktilised asjaolud kinnitavad, et süüdistatava Ü.J osas ei ole toimunud süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumist. Samuti ei ole kohtus kohtuotsuse aluseks võetud tema maksumenetluses antud seletusi. 34 / 68 1-13-9332 Järelikult on tegemist lubatud tõenditega, kuivõrd nende saamisel ei ole rikutud tõendite kogumise üldtingimusi ega teatud kriminaalmenetluslike garantiisid. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-60-11 märkinud, et kui tehingute aluseks olevatel arvetel ei ole märgitud tegelik müüja, siis ei vasta arved algdokumentidele esitatavatele nõuetele. Nõuetekohane on arve, mis vastab KMS §-s 37 sätestatud tingimustele (RKL nr 3-3-1-81-12). Kohus nõustub prokuröriga, et käesoleval juhul on aga asi veelgi lihtsam – kuna kaupa ei olegi saadud, siis ei või ostja antud juhul OÜ X sisendkäibemaksu maha arvata. Seetõttu on asjakohatu üldse keskenduda pelgalt heausksuse küsimusele. Kuivõrd Ü.J teadis arvel kajastatud tehingute tegelikest asjaoludest, oli ta teadlik ka dokumendi fiktiivsusest. Kajastades aga sellist dokumenti maksukohustust vähendavana ettevõtte maksudeklaratsioonis, on tuvastamist leidnud Ü.J pahausksus, sest toimumata tehingu kohta koostatud arve esitamine raamatupidajale selle kajastamiseks maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla vaid tahtlik tegu (RKL nr 3-3-1-32-09). Arvestades asjaolu, et kohtus uuritud tõendid kinnitavad kauba mittesaamist (seda polnud olemaski), on asjakohatu analüüsida fakti, kas keegi teine kasutas OÜ-de Xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx andmeid iseenda varjamiseks. Ü.J kaitsja on pidanud oluliseks, kas ja kelle kätte on sattunud A.V isikut tõendava dokumendi koopia (II kd tl 63 jj), kuivõrd Ü.J on ise esitanud kolme isiku dokumentidest koopiad. Kohus nõustub süüdistajaga, et see nö pisidetail kogu suure usaldusväärse tõendite kogumi taustal, ei veena kohut Ü.J heausksusest. Nimelt see väide on igati kaalukalt põhistatud alljärgnevaga: a) Ü.J oli kõigi kolme ettevõttega tehinguid teinud ja kõikide ettevõte esindajatega kokku puutunud; b) samuti oli ta teadlik ettevõtete taustast ja kõikidel juhtudel jäi äri katki Ü.J ettevõtte käitumisest tingituna – ei tasutud kauba eest; c) järelikult, ei ole kaugeltki eluliselt usutav, et pärast sellisel viisil äri lõppemist tullakse tema juurde tagasi teiste isikute kaudu ja seda veel suurematest mahtudes kui enne. Lisaks veel nõudega tasuda sularahas. Ja justkui mitte miski sellise käitumise juures ei tekitanuks Ü.J s küsimust, pole veenev väide. Antud juhul aga kaup üldse puudus, mis aga üksnes veelgi enam kinnitab Ü.J tahtliku osalemist maksupettuses, kui ta selleks isegi teiste isikute dokumente kasutas. Eeltoodud tõendite foonilt pelgalt heausksusest rääkimine oleks täiesti kohatu, sest tuvastatud ei ole isegi kauba soetamine ja tuvastatav on tõendite kogumi järgi lausa kavatsetus Ü.J poolt inkrimineeritud kuritegu toime panna. Muuhulgas prokurör viitas istungil ka nimetatud ettevõtetes (OÜ-d Xxxxx,Xxxxx, Xxxxx) poolt tegelikule kasutatavatele arvete formaadile, mis ei lähe täielikult kokku OÜ X raamatupidamises kajastuvaga. Arvestades juba moodustunud rõhuvat tõendite kogumit, ei ole viimasel enam asjas olulist tähtsust. Selliselt on saanud kohtulikul uurimisel kinnitust, et tegelikkuses OÜ-de Xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx nimelt esitatud arvete alusel kaupade soetamine puudus ning seega ei ole kinni peetud maksukorralduse seaduse §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Samuti rikuti käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 24 sätestatud kohustust, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sh arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras ning 35 / 68 1-13-9332 esitama § 37 nõuete kohaseid arveid. Samuti on rikutud nõuet, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli kuni 01.07.2009.a käibemaksumäär 18 protsenti ja pärast seda 20 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu
2. kuupäevaks. Käesoleval juhul on tuvastatav, et esitati valeandmeid selleks, et mõjutada tagastusnõude olemasolu või selle suurust. Tulenevalt MKS §-dest 33, 82, 85, 88 ja 106 ning Rahandusministri
3. detsembri 2008.a määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" (kord) §-st 12 eeldab tagastusnõude alusetu tekkimine või suurendamine valeandmete esitamist 2 maksudeklaratsioonis (MKS § 85 lg 1). Seega seisneb

§ 389

objektiivsesse koosseisu kuuluv tegu just valeandmeid sisaldava maksudeklaratsiooni esitamises ja ühtlasi ka piirdub sellega ning hiljemalt hetkest, mil isik esitab tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil maksuhaldurile teadvalt valeandmeid sisaldava maksudeklaratsiooni, on

§-s 3892 ette nähtud kuriteo toimepanemine alanud (RKL nr 3-1-1-108-12). Arvestades eeltoodut ning menetluse käigus kindlaks tehtud tegelikkusele mittevastavat soetust, on tuvastatud OÜ X poolt Ü.J tegevuse kaudu ja K.K kaasabil valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamine järgmiselt, kohtule esitatud deklaratsioonide järgi: periood 2008.a jaanuar veebrar märts aprill mai juuni juuli august septembe r oktoober november detsembe r 2009.a jaanuar veebrar märts dekl. esitam. maksustatav käive euro kroonid 20.02.0 8 20.03.0 8 22.04.0 8 12.06.0 8 18.07.0 8 18.07.0 8 19.08.0 8 22.09.0 8 20.10.0 8 20.11.0 8 19.12.0 8 22.01.0 8 36464,0 9 26181,7 9 41984,2 6 39690,0 3 25977,3 4 23735,3 2 21357,6 8 20980,4 0 22636,9 9 34666,1 9 25419,3 9 21488,3 7 20.02.0 9 20.03.0 9 20.04.0 8 18601,5 5 18345,3 3 27929,3 9 käibemaks/enammakse enne ja pärast euro kroonid käibemaks euro kroonid sisendkäibemaks euro kroonid menetluses tuvastatud 570539,03 6563,53 102696,93 23938,49 374555,98 225182,98 -17374,96 -271859,05 -122486,05 409656,00 4712,72 73738,04 14380,57 225007,03 164572,03 -9667,85 -151268,98 -90833,99 656910,92 7557,17 118244,02 12757,02 199603,99 110800,99 -5199,85 -81359,97 7443,03 621014,02 7144,24 111783,07 13026,86 203826,07 143256,07 -5882,62 -92043,00 -31473,00 406457,05 4675,90 73161,94 13232,59 207045,04 117045,04 -8556,69 -133883,11 -43883,10 371377,06 4272,37 66848,06 10489,12 164119,06 73957,06 -6216,75 -97271,00 -7109,00 334175,08 3844,41 60151,95 14906,75 233239,95 143869,95 -11062,34 -173088,01 -83718,00 328271,93 3776,48 59089,07 8625,77 134963,97 59813,97 -4849,29 -75874,90 -724,90 354191,93 4074,69 63755,04 12855,44 201143,93 80516,93 -8780,75 -137388,88 -16761,89 542408,01 6239,89 97633,06 12989,21 203236,97 83275,97 -6749,32 -105603,91 14357,09 397727,03 4575,50 71591,02 9967,85 155962,96 67132,96 -5392,35 -84371,94 4458,06 336219,93 3867,93 60519,95 8831,82 138187,95 48115,95 -4963,89 -77668,00 12404,00 291051,01 3348,27 52389,04 9449,34 147850,04 58750,04 -6101,07 -95461,00 -6361,00 287042,04 3302,19 51668,05 8859,56 138621,99 53571,99 -5557,37 -86953,95 -1903,94 436999,99 5027,29 78660,00 8182,67 128030,96 50270,96 -3155,38 -49370,97 28389,04 36 / 68 1-13-9332 aprill mai juuni juuli august septembe r oktoober november detsembe r 2010.a jaanuar veebrar märts aprill mai juuli 20.05.0 8 22.06.0 9 20.07.0 9 21.08.0 9 24.09.0 9 28.10.0 9 20.11.0 9 21.12.0 9 20.01.1 0 18772,2 6 11740,7 0 18914,8 4 12398,8 6 18209,0 0 25571,0 5 21065,7 9 13210,3 5 19730,3 6 22.02.1 0 22.03.1 0 19.04.1 0 20.05.1 0 18.06.1 0 23.08.1 0 11687,2 0 15873,5 4 22108,1 9 16338,3 1 -476,78 10797,3 6 293722,04 3379,01 52870,02 7760,73 121429,04 42139,04 -4381,72 -68559,02 10730,98 183702,04 2113,30 33065,96 8621,87 134902,95 56242,95 -6508,57 -101836,99 -23176,99 295952,94 3404,70 53271,98 6829,02 106850,94 35480,94 -3424,32 -53578,97 17791,04 194000,00 2479,77 38800,00 7035,33 110079,00 35679,00 -4555,56 -71279,00 3121,00 284908,94 3641,82 56982,10 8015,61 125417,04 47767,04 -4373,79 -68434,94 9215,06 400099,99 5114,21 80020,00 8362,07 130837,96 49937,96 -3247,86 -50817,97 30082,04 329608,00 4213,18 65922,00 8007,87 125296,00 38846,00 -3794,69 -59374,00 27076,00 206697,06 2642,04 41338,94 10482,72 164018,93 72618,93 -7840,68 -122679,98 -31279,99 308713,05 3946,10 61743,05 9389,96 146920,95 52220,95 -5443,86 -85177,90 9522,10 182864,94 2337,44 36572,99 7138,42 111692,00 39792,00 -4800,98 -75119,01 -3219,01 248367,00 3174,68 49673,00 7269,69 113746,00 49946,00 -4095,01 -64073,00 -273,00 345918,00 4421,66 69184,00 5950,05 93098,00 43598,00 -1528,38 -23914,00 25586,00 255639,00 3267,67 51127,93 5208,99 81502,98 36903,00 -1941,32 -30375,06 14224,93 -7460,00 -95,36 -1492,00 5801,64 90776,00 41276,00 -5897,00 -92268,00 -42768,00 168941,97 2159,45 33788,05 8071,08 126284,96 36484,96 -5911,63 -92496,91 -2696,91 Samuti on kohtulikul uurimisel saanud kinnitust see, et OÜ X ei esitanud enammakstud käibemaksu tagastustaotlusi, küll aga soovis kanda enammakstud käibemaksu teiste riiklike maksude katteks. Tunnistaja R.J andis kohtus selgitavaid ütlusi, kuidas lugeda koostatud dokumentidest andmeid (IV kd tl 15-16), mille alusel on ta koostanud andmete koondi käibedeklaratsioonide ümberkannete kohta Exeli tabelisse 01.01.2008-31.07.2010 kohta. Erinevate tabelite alusel (väljatrükid veebiaruannete keskkonnast, maksumaksjate andmebaasist ning vastuskirjaga 142/4781-1 edastatud teave toimunud ümberkannetest) on kogumis tuvastatavad asjaolud, millal esitati konkreetne käesolevas kriminaalasjas uurimisesemeks olnud käibedeklaratsioon ning millal tehti selles muudatused, samuti see, millal ja milliste maksude katteks enammakse ära kasutati. Nimetatud asjaolud on täpsemalt alljärgmised: - 2008 jaanuarikuu kohta 20.02.2008.a esitatud ning 20.03.2008.a, 22.04.2008.a, 12.06.2008.a, 02.10.2008.a ja 23.10.2008.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 574 455 krooni ja käibemaksu 103 402 krooni ning sisendkäibemaksu 312 699 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 163 326 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 149 373 krooni, so (käibemaks 103402 – tuvastatud sisendkäibemaks 163326 + enammakse 209 297). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks 1 15.01.2008 72 Xxxxx 30015 196765 2 22.01.2008 103 Xxxxx 30078 197178 3 25.01.2008 141 Xxxxx 30060 197060 4 30.01.2008 148 Xxxxx 30330 198830 5 30.01.2008 75 Xxxxx 28890 189390 37 / 68 summa 1-13-9332 149373 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2008 jaanuarikuu kohta 20.02.2008.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 271 859 krooni, millest teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne 20.02.2008 271 859,00 21.02.2008 0,00 21.02.2008 0,00 21.02.2008 0,00 21.02.2008 0,00 21.02.2008 0,00 21.02.2008 0,00 37,00 kogumispensionimakse intress 21.02.2008 0,00 475,00 raskeveokimaks 21.02.2008 0,00 21.02.2008 0,00 21.02.2008 0,00 1 335,00 sotsiaalmaksu interss 21.02.2008 0,00 4 036,00 töötuskindlustusmaks 21.02.2008 0,00 33,00 töötuskindlustusmakse intress 09.03.2008 0,00 562,00 ettevõtte tulumaks 09.03.2008 0,00 25 919,00 Kinnipeetud tulumaks 09.03.2008 0,00 2 330,00 kogumispensionimakse 09.03.2008 0,00 61 161,00 sotsiaalmaks 09.03.2008 0,00 1 642,00 töötuskindlustusmaks tehingu sisu 0,00 2008/1 KMD, esit 20.02.2008 6 293,00 ettevõtte tulumaks 71,00 ettevõtte tulumaksu intress 72 786,00 Kinnipeetud tulumaks 635,00 kinnipeetud tulumaksu intress 4 922,00 kogumispensionimakse 4,00 raskeveokimaksu intress 158 934,00 sotsiaalmaks Tegelikkuses oli 20.02.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 122 486,05 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks, lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2008 veebruarikuu kohta 20.03.2008.a esitatud ning 22.04.2008.a ja 12.06.2008.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 388 299 krooni ja käibemaksu 69 894 krooni ning sisendkäibemaksu 227 007 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 166572 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 60 435 krooni, so (käibemaks 388299 – tuvastatud sisendkäibemaks 166572 + enammakse 157113). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks 6 6.02.2008 153 Xxxxx 30420 199420 7 8.02.2008 77 Xxxxx 30015 196765 summa 60435 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2008 veebruarikuu kohta 20.03.2008.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 151 269 krooni, millest teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne 20.03.2008 151 269,00 16.04.2008 0,00 34 661,00 Kinnipeetud tulumaks 16.04.2008 0,00 2 648,00 kogumispensionimakse 16.04.2008 0,00 74 511,00 sotsiaalmaks 16.04.2008 0,00 2 030,00 töötuskindlustusmaks tehingu sisu 0,00 2008/2 KMD, esit 20.03.2008, 38 / 68 1-13-9332 Tegelikkuses oli 20.03.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 90 833,99 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2008 märtsikuu kohta 21.04.2008.a esitatud ning 22.04.2008.a, 26.05.2008.a ja 02.10.2008.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 656 911 krooni ja käibemaksu 118 244 krooni ning sisendkäibemaksu 199 251 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 110 448 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 88 803 krooni, so (käibemaks 118244 – tuvastatud sisendkäibemaks 110448 + enammakse 81007). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks 1 10.03.2008 83 Xxxxx 30213 198063 2 14.03.2008 126 Xxxxx 29430 192930 3 17.03.2008 159 Xxxxx 29160 191160 summa 88803 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2008 märtsikuu kohta 21.04.2008.a esitatud ja 22.04.2008.a muudetud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 81 360 krooni, millest teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne 21.04.2008 81 643,00 0,00 2008/3 KMD, esit 21.04.2008 22.04.2008 81 360,00 0,00 2008/3 KMD, esit 22.04.2008 14.05.2008 0,00 409,00 ettevõtte tulumaks 14.05.2008 0,00 33 120,00 Kinnipeetud tulumaks 14.05.2008 0,00 2 748,00 kogumispensionimakse 14.05.2008 0,00 475,00 raskeveokimaks 14.05.2008 0,00 76 232,00 sotsiaalmaks 14.05.2008 0,00 2 013,00 töötuskindlustusmaks tehingu sisu Tegelikkuses tuli 22.04.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 7443,03 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2008 aprillikuu kohta 20.05.2008.a esitatud ning 26.05.2008.a, 12.06.2008.a, 18.07.2008.a ja 02.10.2008.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 626 359 krooni ja käibemaksu 112 745 krooni ning sisendkäibemaksu 204 348 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 143 778 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 60 570 krooni, so (käibemaks 112745 – tuvastatud sisendkäibemaks 143778 + enammakse 91603). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr kuupäev arve nr müüja käibemaks 4 18.04.2008 133 Xxxxx 30240 198240 5 22.04.2008 171 Xxxxx 30330 198830 summa 60570 Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2008 aprillikuu kohta 20.05.2008.a esitatud ning 26.05.2008.a ja 12.06.2008.a muudetud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 92 043 krooni, millest teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 39 / 68 1-13-9332 20.05.2008 119 150,00 0,00 2008/4 KMD, esit 20.05.2008 26.05.2008 121 939,00 0,00 2008/4 KMD, esit 26.05.2008 12.06.2008 92 043,00 0,00 2008/4 KMD, esit 12.06.2008 18.06.2008 0,00 201,00 ettevõtte tulumaks 18.06.2008 0,00 39 191,00 Kinnipeetud tulumaks 18.06.2008 0,00 1 774,00 kogumispensionimakse 18.06.2008 0,00 2 337,00 töötuskindlustusmaks Tegelikkuses oli 12.06.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 31 473 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2008 maikuu kohta 20.06.2008.a esitatud ning 18.07.2008.a, 02.10.2008.a ja 23.10.2008.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 415 672 krooni ja käibemaksu 74 821 krooni ning sisendkäibemaksu 207 043 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 117 043 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 90 000 krooni, so (käibemaks 74821 – tuvastatud