← Eesti

1-20-8488/34

Obsah (5)§ 175§ 180§ 126§ 60§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8488 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja

) § 15 lg 1, 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 306, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada URMAS TREI süüdi KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Urmas Trei ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab Urmas Treile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 12.05.2021. 1 TSIVIILHAGI VÕS § 134 lg 2 alusel rahuldada kannatanu K. R.u tsiviilhagi ning mõista Urmas Treilt kannatanu kasuks mittevaraline kahju summas 300 (kolmsada) eurot, mis tuleb kanda kannatanu K. R.’u arveldusarvele. MENETLUSKULUD

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Urmas Treilt menetluskuluna sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Urmas Treilt menetluskuluna kaitsjatasu summas 1231,50 (üks tuhat kakssada kolmkümmend üks eurot 50 senti) eurot v.adv. Siim Mõistliku poolt kohtueelses menetluses ja kohtus õigusabi osutamise eest riigituludesse.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 1,3 alusel võimaldada Urmas Treil tasuda menetluskulud kokku 2107,50 (kaks tuhat ükssada seitse eurot 50 senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 177 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 175,50 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99921700020894 ning selgitusega: „Urmas Trei, 1-20-8488, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 175lg 1 p 1 alusel mõista välja Urmas Treilt kannatanu K.

R.’u poolt esindajale makstud tasu mõistlikus ulatuses summas 2172,50 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend kaks eurot 50 senti) eurot, sealhulgas käibemaks 20%, mis tuleb kanda kannatanu esindaja Advokaadibüroo Simson Straus OÜ pangakontole nr xxxx AS Xxxx. ASITÕENDID 1 CD-plaat fotodega kannatanust K. R.ust ning 1 CD-plaat kannatanu poolt tehtud fotodega –

§ 126lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. hiljemalt 19.05.

  1. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Täisotsus tehakse avalikult teatavaks 02.06.
  2. SÜÜDISTUS Urmas Treid süüdistatakse selles, et tema 18.01.2019 kella 16.15 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Rohuaia tn 13 maja juures andis talle kuuluva sõiduauto Audi Q7 registreerimismärgiga xxxx tuledega märku sõiduauto Audi A4 registreerimismärgiga xxxx juhile K. R.ule ning seejärel ründas autost väljunud K. R.u, lõi korduvalt K. R.u rusikaga, tehes mõned löögid vastu K. R.u vasakut õlga ja kõrva ning üritas lüüa kannatanut veel vähemalt 10 korda, kuid enamus lööke õnnestus K. R.ul blokeerida. Rünnaku ajal võttis Urmas Trei taskunoa, avas selle tera ja vehkis sellega ähvardavalt K. R.u ees. Löömisega põhjustas Urmas 2 Trei K. R.ule füüsilist valu ning löökide tagajärjel tekkis K. R.u vasakule õlavarrele punane laik ja õlg muutus valusaks ning vasak kõrvalest hakkas õhetama. Urmas Trei häiris oma eelkirjeldatud tegevusega lisaks kannatanule sündmuskohal viibinud ja sündmuste käiku nende tahte vastaselt kaasatud isikute, sealhulgas C. M. R.u ja V. Z.i rahu ning turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustatavat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus Urmas Trei korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Seega Urmas Trei, rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõudeid, kui see on toime pandud vägivallaga ja relvaga ähvardades, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

§ 60

lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.

§ 60

lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolu on olemas või puuduvad ja

§ 61

lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning

§ 61lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajad ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kirjalikud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. Kohus leiab, et kannatanu K. R.u ja tunnistajate C. M. R.u ja V. Z.i ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad teiste isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Süüdistatava Urmas Trei ja tunnistaja J. K. ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna need ei ole kooskõlas teiste isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Kohtuistungil kuulati ära kannatanu K. R., kes andis süüdistuses märgitud sündmuse kohta järgmiseid ütlusi. Ta tuli

  1. jaanuaril 2019 töölt ära selleks, et õde koju viia. Ta ütles õele, et lähevad käivad tema korterist, mis asub xxxx, läbi. Auto oli vanaisa punane Audi A
  2. Õde istus autos tagaistmel, ei mäleta kumma poole peal. Ta tuli mööda Võidu tänavat, üle ringtee, keeras paremale Rohuaia tänavale ja nägi, et must Audi Q7 tuleb vastu, xxxx oli number, tähti ei mäleta. Talle tundus, et Audi juht üritab teda meelega kinni parkida või kinni sõita, et ta ei saaks sealt läbi, et peaks hakkama tagurdama. Ta oli alguses temast nii palju eemal, et ta oleks ilusti jõudnud, aga Audi Q7 hakkas nagu meelega kiirendama, et teda sinna kinni sõita. Ta mõtles ka, et paneb gaasi juurde ja tal õnnestus mööda sõita. Ta ei ütleks, et see ohtlik olukord oli, pigem teine pool üritas asja ohtlikuks teha, oleks vaja talvel libedaga rahulikult võtta, lasta autodel ilusti liikuda, ei pea oma õigust näitama. Siis ta ei oleks sõitnud, kui tal ei oleks õnnestunud sealt paremalt läbi põigata, ta ikka vaatas, et see on võimalik. Kui ta oleks otse edasi pannud ja mitte tõmmanud paremale, siis ta arvab, et nad oleks kokku sõitnud. Tema teel oli takistus, teisel poolel oli tegelikult eesõigus. Liikus edasi Laia tn hoovi poole. Rohuaia kohvikust mööda, tahtis paremale keerata hoovi sisse. Siis kui ta ületas Laada tn ristmiku, ta märkas, et auto keeras talle järgi. Peale ristmiku hakkas vilgutama, ta sai aru, et vilgutab talle ja siis ta jäi seisma. Eks ta sai aru, et reageeris sellele samale olukorrale, aga siis ta mõtleski, et 3 küsib miks. Ta jäi seisma ja tuli autost välja. Auto jäi umbes-täpselt Rohuaia kohviku ette, pigem natuke kohtumaja poole. See must Audi jäi ka seisma. Sealt väljus Urmas Trei, kindlalt sama isik, kes kohtus. Tema vaatas auto poole ja küsis, mis värk on, aga sealt ei tulnud mingit juttu, vaid tuli kohe hästi agressiivsete liigutustega ja kui lähemale jõudis, siis hakkasid käed käima. Tema paar sammu vist tegi vastu. Urmas Trei karjus talle solvavaid sõnu ja sõimusõnu, neid sõnu ta välja öelda ei taha. Urmas üritas teda lüüa ja sellepärast ta hakkas taganema selg ees. Ise ta seisis niimoodi, et hoidis distantsi, et ei saaks pihta. Ühte kätt hoidis ees, kuna tal on pikad käed, siis Urmas ei saanud talle ligi ja siis tulid rusika löögid, sihtis pea piirkonda aga kuna ta on pikem, siis tabas vastu õlga. Ta arvab, et lööke oli mingi 5-6 ja nendest 4-5 tabas kindlasti. Eeluurimisel ütles, et mees üritas teda lüüa vähemalt 10 korral. See on selline suurusjärk, ta neid lööke ükshaaval ei lugenud, kirja ei pannud. Suures pildi ei ole vahet, tegemist oli ikkagi löömisega ja noaga ähvardamisega. 2 kõvemat lööki tabas teda kindlasti ja ta arvab, et seal tabas ka teisi lööke, tal oli kõrv valus ja käsi sinine. Kuhu ülejäänud löögid tabasid, seda ta ei tea täpselt, aga nende löökidega seoses tundis ta füüsilist valu. Tema vastu ei löönud, hoidis distantsi ja lihtsalt taganes. Ta ei ole kunagi kedagi löönud, ei teki sellises olukorras sellist mõtet, et ta hakkab vastu lööma. Ta küsis, et mis viga, rahune maha, sealt tuli ainult sõimu, sisulist juttu ei tulnud. Mingi hetk sai Trei aru, et ta ei saa talle pihta ja ei saa jagu. Mis teda kõige rohkem häiris oli see, et kui ta seal juba poksis ja möllas, siis tal oli nuga rusika sees ja kui ta ei saanud jagu, siis ta lihtsalt võttis peost selle noa ja tõmbas noa lahti ja vehkis sellega. Tegemist oli liigendnoaga. Tema märkas nuga siis, kui Urmas Trei lõpetas löömise ära. See hetk tema oli enda auto vasakust esitiivast 3 meetrit kohtumaja ja kesklinna poole, natuke diagonaalis vastassuunavööndis. Tema enda auto jäi temast ette vasakule, ta oli näoga Võidu tänava poole ja Urmas Trei oli tema auto poole seljaga, näoga siis kohtumaja ja kesklinna poole. Siis asi rahunes maha, eks inimesed juba vaatasid ka ümberringi ja autod seisid. Urmas Trei võttis maast kapuutsi, mis tal rüselemise käigus maha kukkus ja läks oma auto poole tagasi. Vahepeal keeras äkki ümber ja jälle midagi sõimas seal, sisust aru ei saanud, siis kõndis jälle tagasi, tema meelest tegi 2 korda niimoodi. Tahtis vist hirmutada. Mis sellest noast sai, ta ei pannud tähele, eks ta pani tera kokku ja hoidis käes edasi. Kui ta käes nuga hoidis, siis ainult tera paistiski välja, kui kinni oli, siis ei olnud näha. Siis ta läks autosse ja mõtles, et teeb igaks juhuks pildi. Ise istus autos, tegi ründaja autost fotod. Tema ei näinud, et Urmas Trei autos, selles mustas Audi Q7 oleks veel kedagi olnud. Ta mõtles, et peab politseisse minema. Enne viis õe koju, vaatasid korteri ka üle. Õde oli kogu nende sündmuste aja autos, tema ei väljunud. Kui ta läks autosse, ta ütles lihtsalt, et täitsa haige, mis toimub, sisuliselt ei rääkinud õega midagi, ei ole siiani rääkinud. Ta kohe tundis, et vasak kõrv õhetas, käsivarrel ei olnud midagi hullu, aga hiljem oli seal suur sinikas. Alguses oli seal käsivarrel selline imelik tunne nagu oleks kukkunud. Sinikas tuli paar päeva hiljem. Arstil ta käis. Nii rasked vigastused ei olnud, et oleks pidanud kiirabi kutsuma. Täpselt ei mäleta, mis tal arsti juures fikseeriti aga paberites on kõik kirjas. Kannatanu märkis istungil, et ta esitas kriminaalasjas hagi. Konkreetset summat ei oska öelda, ei oska oma tervist hinnata rahas. Teda kõige rohkem häirib see, et tal oli õde autos, alaealine noor õde, kes vaatas, et kas asi käibki nii, et vend lihtsalt saab päeval nuga. Häirivad kindlasti ka Aqvas käimised, see hakkab vaimsele tervisele, see jauramine käib kogu aeg. Aga seoses selle konkreetse sündmusega, ega hea tunne ei ole, kui keegi tahab sulle nuga anda, ei tunne eriti turvaliselt ennast siin ilmas. Selle foto, mida kaitsja tahab esitada, tegigi tema elukaaslane mõned päevad hiljem, kui see sinikas esile tuli. Tegi selle, et vigastusi fikseerida, vasak kõrvalest õhetas sama päev kindlasti aga käsi oli kõige hullem. Tundis, et tema suhtes on käitutud ebaõiglaselt. Tuli kallale, kuid oleks võinud sõnadega selle asja lahendada. Kohtuistungil kuulati ära tunnistaja C. M. R., kes andis ütlusi, et K. R. on tema vend. Urmas Treid ta ei tunne.
  3. aasta jaanuaris oli koos vennaga isa töö juures, hakkasid sealt sõitma 4 venna korterisse. Venna korter asub kohtumaja lähedal. Sõitsid punase Audiga, vend oli roolis. Tema istus autos tagaistmel, paremal pool, see on mitte juhi taga vaid teisel pool. Nad oli kahekesi seal autos. Ta on harjunud taga istuma väiksest saadik. Enne neid sündmusi ei pannud tema midagi tähele ja ei näinud, et vennal oleks olnud mingisuguseid probleeme liikluses. Tema oli tagaistmel telefonis. Kuna ta ei teadnud, kus täpselt venna korter asub, siis auto jäi seisma ja vend läks välja. Ta ei teadnud kuhu, arvas, et korterisse. Kui autost välja vaatas, siis nad seisid Rohuaia kohviku juures. Mingi hetke pärast hakkas vend selg ees auto poole liikuma ja siis võõras mees tuli talle järgi ja nad liikusid autost ettepoole. Nende auto nina oli kohtumaja poole. Vend koos selle mehega tulid kohtumaja ja nende auto poole ning nende autost läksid edasi. Möödusid autost vasakult ehk sõidutee poolt. Liikusid edasi kohtumaja poole. Nägi, kuidas võõras mees lõi tema venda. Nad olid juba natuke autost möödas. Tema vaatas välja auto aknast, nad olid auto ees ja siis ta esiaknast nägi. See võõras mees lõi tema venda kätega. Seda ei näinud, kas see käsi oli lahtises olekus või rusikas. Ei saanud aru, kas löögid tabasid venda või mitte. Tema meelest löödi käte suunas, keha piirkonda. Lööja oli tema poole seljaga. Vennal olid käed kaitseks kogu aeg valmis, aga midagi rohkem ta ei näinud. Mingi aja pärast nad rääkisid korra, ta ei tea, mida nad rääkisid ja siis läksid laiali, hakkasid tagasi minema. Nad tahtsid autosse ära minna. Teine mees oli eespool. Siis mingi hetk jäi mees seisma, tegi äkilise liigutuse ja pöörde ning keeras venna poole tagasi. Vahe oli mingi pool meetrit või meeter. Ta ei kuulnud, aga tundus, et see mees ütles midagi. Käes ta kellelgi midagi ei näinud. Tal ei olnud võimalik näha sealt, kas võõra meesterahva autos oli veel kedagi. Ta vaatas ümber, ta lootis, et keegi läheb vennale appi. Siis nägi endast paremal pool oli üks vanem koos oma väikse lapsega. Nad vaatasid pealt ja siis mingi hetk võttis vanem oma lapse sülle. Mingi auto oli seal veel, aga ta ei tea, kas seal oli keegi sees. Hästi õudne oli, lootis, et keegi läheb vennale appi, sest ta ei julgenud ise välja minna. Ta kartis, et see mees võib talle haiget teha. Pärast seda kui meesterahvas äkilise liigutuse tegi ja midagi seal ütles, siis ta läks autosse tagasi. Tema vend tuli autosse. Vend pildistas telefoniga selle mehe autot, kes teda lõi. Vend oli pooleldi autos, pooleldi väljas. Ta sai aru, et vend tegi pilti, ta ise ka mõtles, et kui selline inimene tegi nii, et oleks rohkem tunnistust sellele kõigele, siis selleks tegi pilti. Ta ei märganud, kas vennal oli mingeid vigastusi, sest ta oli tagaistmel. Siis nad sõitsid venna korterisse, see oli üpris lähedal, käisid seal ära ja siis läksid tema vanemate koju xxxx, kus ta elab. Vend läks kohe ära, ta ei rääkinud midagi. Muutus tema mõttemaailm sellest, et maailmas ongi selliseid inimesi, kes on natuke halvemad. Kohtuistungil kuulati ära tunnistaja V. Z.. Ta andis ütlusi, et seoses nende sündmustega, jaanuaris 2019, tuleb süüdistatav tuttav ette, aga varem ei tundnud ta ei süüdistatavat ega kannatanut. Oli sõbra juures autopesulas Rohuaia tänaval kohtumaja kõrval, hakkas koju liikuma. Hakkas liikuma Laada tänava suunas, mööda Rohuaia kohvikust. Tema auto oli must Volvo V70, numbrimärk oli xxxx. Jõudis Rohuaia kohviku juurde, siis osaliselt autod olid tee ääres ja mingil määral takistasid tal liikumist. Ta jäi seisma sinna, seal oli 2 meesterahvast. Need mehed asetsesid täpselt tema ees, olid tema ees paremal pool, tema sõidureas. Nad oli täpselt selle musta Audi maasturi ja tema auto vahel, punane Audi oli taga. Autod, mis teda takistasid, olid vasakul pool, tema tuli paremalt poolt ja vasakul pool autod seisid. Ta ei saanudki aru, kas vanem meesterahvas ründas või aga mingi vehkimine käis seal. Kui ta sõitis, siis ta juba nägi, et seal midagi toimub. Sellel hetkel olid juba mõlemad mehed väljas, ei tea mis enne juhtus. Nendest 2 meesterahvast üks on kindlasti kohtusaalis, see vanem meesterahvas. See vanem meesterahvas, see kiilakas ründas nooremat. On kindel, et see vanem meesterahvas on kohtualune. Kuna ta on võitluskunstidega tegelenud, siis ta saab aru, mis on rünnak, mis on kaitse. Peale vaadates ta ikka oskab öelda, sõnaliselt lahti ei oska seletada. Teine mees taganes, ta kaitses ennast. Ta ei näinud, et teine meesterahvas, see noorem keda rünnati ja kes taganes, oleks ise vastu kuidagi löönud või rünnanud. Seda ta ei näinud otseselt, kas keegi sai 5 pihta, nägi vehkimist. Tema kellegi käes midagi ei näinud. Tema autost välja ei läinud. Üks ründas, teine taganes, midagi nad rääkisid, karjusid, ta ei saanudki aru. Seisma jäi sel põhjusel, et need 2 meest olid tal ees, ta jäi nendest natukene tahapoole, vaatas pealt. Ta jäi seisma nende kahe auto vahele. Ta nägi kui nad läksid laiali, igaüks istus enda autosse ja sõitsid minema. Siis ta sai ka mööda ja läks minema. Sõiduautos ta ei tea, kas seal oli kedagi sees, aga seal mustas Audis (maasturis) kõrvalistmel küll kedagi ei olnud, kas taga oli seda ta ei oska öelda. Tema välja ei läinud, sekkuda ei otsustanud, kuna miks ta peaks oma eluga riskima. Oleks tal veel tuttavad olnud, siis veel oleks välja läinud ja asja ära lahendanud. See sündmus teda mingil määral ikka mõjutab, et ta peab siin olema. Too hetk ta ei tundnud midagi. See, et ta sattus sellist sündmust pealt nägema, see ei häirinud ega mõjutanud teda kuidagi. Otseselt ei saa öelda, et kartis, aga ei tahtnud teiste asjadesse sekkuda. Tema nuga kellegi käes ei näinud. Ründamist nägi. Seda ta otseselt ei näinud, kas keegi sai pihta või midagi, seda tema ei oska öelda. Ise ka ei tahtnud minna küsima, et mis probleemid on, mis seisate siin, panete tee kinni. Kohtuistungil kuulati ära tunnista J. K.. Ta andis ütlusi, et tunneb Urmas Treid. Kaks aastat tagasi jaanuarikuus sai Urmas Treiga kokku tema töö juures, xxxx. Edasi oli plaan minna, ta nii täpselt ei mäleta, kas lõunale või kohvile, tavaliselt tööpäeva lõpus käisid. Läksid Urmas Trei autoga. Urmas Treil oli tume Audi džiip. Audit juhtis Urmas Trei ja tema istus tagaistmel, juhi taga. Vahetult enne Urmase kodu Rohuaia tänaval nende sõidurida oli vaba, vasakul ääres seisid autod ja siis mingil hetkel ta nägi, et üks punane auto tuleb nende reas vastu. Nemad olid oma sõidureas. Talle tundus, et kuna nemad liikusid tavakiirusega, siis see auto lähenes väga suure kiirusega, ta oli juba kindel, et seal toimub laupkokkupõrge. Aga Urmas jube kiirelt keeras paremale ja see Audi keeras ka oma sõidusuunas paremale, korraks jäid mõlemad autod seisma. Nemad veel ei liikunud, aga see Audi sai välja ja pani minema. Urmas andis vist veel signaali ka, et mis juhtus. Nemad omavahel arutasid, et nii imelik tundus see, et võib-olla ei olnud adekvaatne juht. Arutasid omavahel, et kas numbrit vaatasid, ta ütles, et tema ei vaadanud, see käis kõik nii kiiresti. Siis sai otsustatud, et lähevad vaatama, et võib-olla on siin samas kuskil. Urmas keeras ringi ja hakkas liikuma Laia tänava poole. Urmas jättis vahe sisse ja vist andis signaali või vilgutas tuledega, et annab nagu märku, et niimoodi ei käituta ja siis hüppas sealt punasest Audist noorhärra välja. Urmas on selline emotsionaalne inimene, hüppas ka autost välja. Siis nad seal autode vahel seletasid, vestlus oli päris emotsionaalne. Tema teada Urmas küll midagi kaasa ei võtnud. Autos mingisuguseid relvi ta ei näinud ja ei ole kunagi näinud. Vastastikku kohapeal nad ei seisnud, ei rääkinud rahulikult, päris emotsionaalne vestlus oli. Mõlemad vehkisid kätega, üks võib-olla näitas tahapoole, üks ettepoole, siis näitasid võibolla mingit vahet, ta ei kuulnud seda juttu sealt autost. Ta ei näinud midagi muud, nägi ainult emotsionaalset vestlust, mingit sellist löömist seal ei olnud. Kumbki ei seisnud paigal, kord rääkis üks, kord teine. Kättpidi küll kokku ei läinud. Tema meelest ei olnud kummalgi midagi käes. Üks hakkas oma auto poole ja teine oma auto poole minema. Urmasel kukkus vist midagi veel maha ja korjas sealt maast ära, võis olla telefon aga ta ei näinud. Ta arvab, et Urmas hakkas esimesena ära tulema. Kui Urmas Trei tuli autosse, siis tuli jutuks, et see Audi sõitis minema, et kas numbrit vaatasid, ta ütles, et selle ähmi peale ta jälle ei vaadanud numbrit. Tunnistaja kinnitas, et ta nägi kõike, mis seal väljas toimus. Ta istus autos juhi tagaistmel ja sellel autol on tumendatud klaasid aga seestpoolt väljapoole näeb ju ilusti. Juhiistmest saab ju mööda vaadata. Vestlus toimus kahe auto vahel, punase ja musta auto vahel. Nad olid kord paremal pool tee ääres, kord vasakul pool tee ääres, nad hõivasid kogu selle sõidutee. Tema meelest nad sellest punasest autost mööda ei läinud. Ta ei mäleta, miks ta istus tagaistmel, kas ta mõtles, et Urmase proua istub ette või oli pigem lastetool seal ees, et ta ei saanud ette istuda, ta on muidu ees ka istunud küll ja küll. Urmas elab xxxx tänava nurga peal, nad pidid tal kodust läbi minema. Ta sattus selles kriminaalasjas tunnistama, kuna Urmas rääkis talle, et kas ta mäletab sellist juhust, ütles, et muidugi mäletab. Tema meelest Urmas ise alguses ei mäletanudki õieti, 6 et selline asi oli. Ta käis ülekuulamisel alles eelmise aasta oktoobris. Ta arvab, et menetleja helistas talle või saatis kutse, ta ei mäleta enam. Urmas ei mäletanud asja, aitas Urmasel meelde tuletada, mis toimus. Süüdistatav Urmas Trei andis kohtuistungil ütlusi, et mäletab seda sündmust täna kindlasti, aga kui teda esimest korda välja kutsuti, see oli täielik eksprompt talle. Sellel konflikti päeval alustas oma sõitu xxxx. Nägi J. K.e seal ja ütles, et lähme käime kohvil. Tunneb J.u hästi kaua, ligi 30 aastat kindlasti. Enne seda oli tal naine helistanud, et teda oli vaja kuhugi ära viia, ta ei mäleta kuhu. Pidi naise võtma xxxx tänava risti nurgast peale, ta elab seal. Ta pidi naise ära viima ja siis pidid J. minema kohvile, ta ei mäleta, kas Rohuaeda või Berliini. Tal on Audi Q7, musta värvi. Tema juhtis ja J. istus taga, J. ei saanud mujale istuda, sest tal on 2 väikest last, üks on suur tool, mis asub taga ja väike tool asub tema kõrval ees. Saab istuda ainult tema taha ja tema taha keskele. Kui ta keeras Rohuaia tänavale, siis pööras Võidu tänavalt punane auto ja kohe kui pööras, nii talle otsa sõitis, ta ei tea, mis ta mõtles, sealt puht füüsiliselt ei ole võimalik läbi pääseda. Tema ainuke variant oli, et lõi pidurid plokki ja keeras rooli maksimaalselt paremale. Auto libises paremale, oli kindel, et tuleb laup-kokkupõrge, lihtsalt vedas, õnne oli. Nemad pöörasid paremale, siis ta libises läbi sealt ja vasakule poole lumehange. Ta andis signaali, isegi vehkis kätega, et pea kinni, mingit reaktsiooni ei olnud. Nii nagu ta sinna lumehange ennast sõitis, kaapis välja ja minema. Linnas on lubatud 50 km, sellel tänaval ei saa isegi 40-ga sõita, 30 on maksimaalne seal, tema kiirus võis olla 60-
  4. Kõik see järgnev oleks võinud ära jääda, kui inimene oleks jäänud seisma ja seletanud, mis ta teeb. Tema oli kindel, et ta on purjus või midagi muud, sest adekvaatne inimene niimoodi ei kihuta majade vahel. Ta pidi ületama kõvasti kiirust, et sealt läbi lipsata. Põgenes, lihtsalt põgenes. Ta küsis J., kas ta nägi numbrit. J. vastas, et ta ei näinud numbrit. Ta ütles, et lähme järgi. Ta nägi seda autot, seisis, kui nad jõudsid järgi. Jättis paarikümnemeetrise vahe sisse igaks juhuks, et ei tea ju, tumedad klaasid ja ükskõik, kes seal sees võib istuda. Tema inimest nägupidi ei suutnud näha. Ta oli emotsioonides ja vilgutas tuledega. Tema jaoks oli üllatav, et noormees hüppas autost välja. Tema hüppas ka autost välja. Ta ei usu, et ta tahtis teda rünnata. Kui ta oleks ründe tegevust üles näidanud, eks ta oleks käitunud ka teistmoodi. Esimene mulje oli, et suur mees, pikk. Neil oli emotsionaalne vestlus, käed käisid edasi-tagasi, vahetasid positsioone. Vahepeal olid seal punase auto pool, siis olid sõidutee kõrval. See ei kestnud kaua, maksimaalselt minut või poolteist, siis mõlemad istus autosse ja oligi kõik. Mingit terariista tal ei olnud. Ta võtab omaks, et sõimas, ütles halvasti, kasutas ebatsensuurseid sõnu. See oli väga lühikest aega, minut maksimaalselt, kui see kõik lõppes, tal läks ka see tuhin mööda, mõtles, et mis ta teeb siin inimestele tsirkust keset linna. Tal tuli teksasjakil krae ära, seda ta maast tõstiski üles. Päris täpselt ta seda liikumise trajektoori ei mäleta, põhisituatsioon toimus nende autode vahel, vahepeal astusid kõrvale vastaspoole sõiduteed. Vahepeal olid punase auto lähedal, aga see on kindel, et tema sellest punasest autost mööda ei astunud, see on kohe kindel. Tal ei olnudki põhjust sellest autost mööda minna, sest see vahe kus nad olid, seal oli niigi palju ruumi, et nad võisid seal oma jutud ära rääkida. Kui on hoolimatu liikleja liikluses, siis ta seadusekuuleka kodanikuna helistab
  5. Tahtsid numbrit näha, et politseile teatada. Ta ei näinud ei esimesel korral ega teisel korral selle auto numbrit, sest see oli nii ootamatu, kui ta autost välja hüppas ja kõik see järgnev. Tal jäigi see number nägemata, kuigi sellepärast järgi sõitiski. Kui pärast läks autosse, siis tuju oli ära läinud, viis J. tagasi xxxx ja läks võttis naise peale ning viis ta ära sinna, kuhu ta tahtis. Peale esimest korda politseis käimist, 09.01.2020, rääkis ta J.le sellest ja J. küsis, kas sa tõesti ei mäleta. Alguses tõesti ei mäletanud, J. mäletas paremini kui tema. Igal juhul ta palus advokaati, et advokaat politseile ütleks, et ta tahab uued tunnistused anda. Tema arust ta rääkis kaitsjale, et tal on tunnistaja olemas, kes nägi. Teisel ülekuulamisel või vestlusel rääkis sellest ka kohe kindlasti. Politsei kutsus J. välja pärast seda, kui tema rääkis J.st. Esimesel ülekuulamisel ütles, et midagi pole olnud ja sellist situatsiooni polnudki, et ta sõidab sealt iga 7 päev seda teed. Tema meelest ei olnud siis juttu noormehest ja löömisest ja kellestki, kes on alko- või narkojoobes. Sellist situatsiooni, kus ta läheb kellegagi autost välja vehkima, on tal viimastel aastakümnetel olnud ainult üks. Kuna ta alguses ei mäletanud, siis ta otsustas sellest mitte rääkida, sellest konfliktist, mis neil oli, aga seal ei olnud juttu kordagi, et ta oleks kedagi löönud või kellegi vastu vägivalda kasutanud. Politseis esimest korda antud ütluste kohta selgitab, et ei lugenud kahtlustust läbi ja politsei pettis talt selle allkirja välja sinna. Andis ütlusi aga ei teadnud, milles kahtlustus on. Menetleja selgitas talle suuliselt, et teda kahtlustatakse selles, et tal oli konflikt ühe noormehega Rohuaia tänaval. Ütleb ausalt, et neid nüansse täpselt kõike ta ei mäleta, mis toimus esimesel ülekuulamisel, aga tema kindlalt ei saanud väita ka esimesel ülekuulamisel, et ta oleks kedagi löönud või kellegi vastu vägivalda kasutanud. Ta pole kordagi politseinikele tunnistanud, et ta oleks K. R.u löönud. Ta ei rääkinud esimesel korral seda, mis toimus, sest ta arvas, et kas on vaja seda asja teravaks ajada. Kohtus avaldati alljärgnevad kirjalikud tõendid, mis omavad tõenduslikku tähtsust: 1) Fotod kannatanust K. R.ust – näha on väike punane kriimustus-laik K. R.u vasakul õlavarrel. Fotod tehtud 18.01.2019; 2) AS Rakvere Haigla ambulatoorne epikriis – tuli ise AS Rakvere Haigla EMO-sse 18.01.2019 kell 18:
  6. Täna kella 16:15 paiku. Rohuaia kohviku ees tundmatu isik tuli patsiendile kallale, korduvalt lõi rusikaga vastu vasaku õla piirkonda ja vasakut kõrva ja vehkis noaga patsiendi ees. Patsient kurdab valu vasaku õla piirkonnas. Vasaku kõrva piirkonnas tulitav tunne. Obj: rahuldav üldseisund, neuroloog. Normis: vasaku õlaliigese ja vasaku kõrva piirkonnas nahk on roosa, hematoomi ei ole; liikuvus vasaku õlaliigese vabalt, mõõdukalt valuline. Säästev režiim, vajadusel valuvaigistid; 3) Äratundmiseks esitamise protokoll – K. R. tunneb ära fotol nr 2 oleva isiku (Urmas Trei). Fotol 2 on see sama meesterahvas, kes 18.01.2019 Lääne-Virumaal Rakvere linnas Rohuaia tänaval tungis talle kallale. Tunneb isiku ära näo järgi, sest tema nägu jäi talle meelde. Lisaks ta oli kiilaspeaga ja tal oli selline habe. Tunnistaja on täiesti kindel, et on sama isik; 4) Asitõendi vaatlusprotokoll ja fotod, mida tegi K. R. sündmuskohal – K. R.u telefonis fotode kataloogis on 2 fotot, tehtud 18.01.2019 kell 16.
  7. Fotodel näha autode asukoht, ka tunnistaja Volvo asukoht ja reg. nr xxxx. Näha on Audi maasturi reg. nr xxxx; 5) Väljatrükk Maanteeameti andmebaasist – Audi Q7 registreerimismärgiga xxxx omanik on Urmast Trei; 6) Urmas Trei maksustatava tulu tõend –
  8. aastal oli deklareeritud tulu 232 eurot,
  9. ja
  10. aastatel tulu puudub,
  11. aastal oli deklareeritud tulu 6309 eurot; 7) Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrused – eeluurimisel summas 259,20 eurot; 8) Kannatanu esindaja kulude tõend – eeluurimisel esitati summas 825 eurot, kohtumenetluses summas 2551,50 eurot; 9) Kannatanu esindaja poolt esitatud foto – foto on tehtud 22.01.2019 kell 10.
  12. Neli päeva hiljem on tekkinud K. R.u õlale sinikas; 10) Urmas Trei kehtiv karistusregistri õiend – isikul 1 kehtiv väärteokaristus, LS § 227 lg 2 järgi. Kohus annab hinnangu esmalt loetletud tõendite alusel Urmas Trei süüdistusele KarS § 263 lg 1 p 1,2 järgi (I), seejärel mõistab kohus karistuse (II), lahendab tsiviilhagi (III), menetluskulude küsimuse (IV) ja asitõenditega seonduva (V) . I KarS § 263 liigendub karistusseadustikus avaliku rahu vastaste süütegude ja lähtuvalt kaitstava õigushüve sotsiaalsest funktsioonist avaliku korra vastaste süütegude alla. KarS § 263 sätestab avaliku korra raske rikkumise. 8 KarS § 263 lg 1 kohaselt avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud p 1 kohaselt vägivallaga või p 2 kohaselt relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Urmas Treile on seega inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga ning relvaga ähvardades. Vaidlust ei ole intsidendi koha ja aja suhtes, küll aga on vaidlus, kas üldse Urmas Trei kasutas kannatanu K. R.u suhtes vägivalda ja kas see tegu on õigesti kvalifitseeritud. Objektiivse koosseisu moodustab KarS §-s 262 nimetatud tegu, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on seotud vägivallaga või relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamisega. Sellest tulenevalt rikub avalikus kohas käitumise üldnõudeid korrakaitseseaduse (edaspidi KorS)
  13. ptk mõistes. KorS § 4 lg 1 kohaselt avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. KorS § 54 kohaselt avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 57 kohaselt seaduse § 55 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Kohtupraktika kohaselt KarS § 263 lõike 1 punktis 1 kontekstis asetub avaliku korra raskes rikkumises seisnev karistatava teo raskuskese just teise inimese tervise kui individuaalse õigushüve kahjustamisele, kuna selline tegu saab olla üksnes teise inimese ähvardamine või kehaline väärkohtlemine KarS §-de 120 ja 121 mõttes. Samas rünnatakse sel juhul ka avalikku korda, mis väljendub vägivallateos avalikus kohas ja asjasse mittepuutuva isiku häirimises või ohustamises. KarS § 263 lõike 1 p 2 puhul on rünnatav õigushüve avalik kord kui kollektiivne õigushüve. Relvaga ähvardamine rikub objektiivselt avalikku korda ja teiste isikute rahu. Seetõttu tuleb kõik relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkematerjaliga ähvardades toimepandud avaliku korra rikkumised subsumeerida KarS § 263 lg 1 p 2 järgi sõltumata vastava vahendi tegelikust olemasolust. Kohtupraktika kohaselt peab ähvardamine olema kolmandate isikute silmis veenev, mis tähendab, et see peab olema seotud vähemalt konkreetse aja ja kohaga. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 263 sätestatud tegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Hinnates kriminaalasjas kohtuistungil uuritud tõendeid, on Urmas Treile esitatud süüdistus põhjendatud ning Urmas Trei on talle etteheidetava teo süüdistuses loetletud asjaoludel toime pannud. Kannatanu K. R. on sündmuse kohta andnud ütlusi, et kui ta
  14. jaanuaril 2019 töölt õde koju viima läks, ja tahtis enda kodust läbi põigata, reageeris Urmas Trei Rohuaia tänaval toimunud liiklusintsidendile liialdatult. Ta vilgutas tuledega ja andis märku, et K. R. enda juhitava sõiduauto Audi A4 peataks. Ta peatus Rohuaia kohviku ette, Urmas Trei must Audi jäi ka seisma. Sealt väljus Urmas Trei, kes karjus talle solvavaid sõnu ja üritas teda lüüa. Tema taganes ja hoidis ühte kätt enda ees. Urmas Trei ei saanud talle ligi ja siis tulid rusika löögid, mis olid sihitud pea piirkonda, aga kuna ta oli pikem, siis tabas löök vastu õlga. Ta arvas, et 9 lööke oli mingi 5-6 ja nendest 4-5 tabas kindlasti. Eeluurimisel ütles vähemalt 10 korda, kuna ta neid lööke ükshaaval ei lugenud. 2 kõvemat lööki tabas teda kindlasti ja ta arvab, et seal tabas ka teisi lööke, tal oli kõrv valus ja käsi sinine. Kuhu ülejäänud löögid tabasid, seda ta ei tea täpselt, aga nende löökidega seoses tundis ta füüsilist valu. Tema vastu ei löönud. Mingi aeg ta nägi, et Urmas Treil oli nuga rusika sees ja kui ta ei saanud temast jagu, siis ta lihtsalt võttis peost selle noa ja tõmbas noa lahti ja vehkis sellega. Tunnistaja C. M. R. ja V. Z. on kinnitanud, et Urmas Trei ründas kannatanut. Esimene on kirjeldanud, kuidas võõras mees lõi tema venda kätega. Märkis, et seda ta ei näinud, kas see käsi oli lahtises olekus või rusikas. Ta ei saanud aru, kas löögid tabasid venda või mitte. Käes ta kellelgi midagi ei näinud. V. Z. nägi samuti, et Urmas Trei ründas kannatanut, ta märkis, et ei näinud otseselt, kas keegi sai pihta, nägi vehkimist. Tema kellegi käes midagi ei näinud. Tema autost välja ei läinud. Üks ründas, teine taganes, midagi nad rääkisid, karjusid, ta ei saanudki aru. Kohus leiab, et kannatanu K. R.u ja tunnistajate C. M. R.u ja V. Z.i ütlused on usaldusväärsed, nad on andnud põhjalikke ütluseid sündmuse kohta ning neil ei ole mingit põhjust anda ebaõigeid ütlusi või selliseid asju välja mõelda. Tunnistajad kinnitavad kannatanu ütlusi ja kohtuistungil avaldatud kirjalikud materjalid on kooskõlas kannatanupoolse sündmuste kirjeldusega. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et K. R. tunneb ära fotol nr 2 oleva isiku, kelleks on Urmas Trei. Fotol 2 on see sama meesterahvas, kes 18.01.2019 Lääne-Virumaal Rakvere linnas Rohuaia tänaval tungis talle kallale. Tunneb isiku ära näo järgi, sest tema nägu jäi talle meelde. Lisaks ta oli kiilaspeaga ja tal oli selline habe. Kannatanu on täiesti kindel, et on sama isik. Rakvere Haigla EMOs on 18.01.2019 fikseeritud kannatanu vigastused, mis ühtivad kannatanu ütlustega. Nimelt nähtub AS Rakvere Haigla ambulatoorne epikriisis, et patsient kurdab valu vasaku õla piirkonnas. Vasaku kõrva piirkonnas tulitav tunne. Obj: rahuldav üldseisund, neuroloog. Normis: vasaku õlaliigese ja vasaku kõrva piirkonnas nahk on roosa, hematoomi ei ole; liikuvus vasaku õlaliigese vabalt, mõõdukalt valuline. Kannatanut on 18.01.2019 politseis ülekuulamisel pildistatud ja näha on väike punane kriimustus-laik K. R.u vasakul õlavarrel. Kannatanu esindaja poolt esitatud fotol, mis on tehtud neli päeva pärast intsidenti, 22.01.2019 kell 10.18, on näha, et kannatanu K. R.u õlale on tekkinud sinikas. Süüdistatav Urmas Trei ja tunnistaja J. K. on füüsilise vägivalla tarvitamist ning noaga vehkimist eitanud, nad on kinnitanud vaid emotsionaalset kätega vehkimist. Sündmuskohas tehtud fotodelt on näha, et Urmas Trei ja K. R.u autode ning ka tunnistaja V. Z.i auto vahel on märkimisväärne vahemaa ja kui löömine ning noaga ähvardamine toimus K. R.u auto ees ning Urmas Trei oli seljaga nii tunnistaja C. M. R.u, V. Z.i ja J. K. poole, siis ei saanudki nad nuga näha arvestades kaugust ja noa mõõtmeid. Samuti ei saanud V. Z. ja J. K. näha kas löögid tabasid kannatanut või mitte ning eemalt võiski jääda mulje, et isikud vehivad. Tunnistaja C. M. R. nägi toimunut lähedalt ning nägi löömist pealt, ning kirjeldas veel, kuidas Urmas Trei lahkudes auto juurest, pöördus ähvardavate liigutustega kannatanule vastu, kuid ta ei näinud nuga. Käesolevas asjas on uuritud tõenditega tõendamist leidnud süüdistatava poolt kannatanu korduv löömine ning see, et löökidest vähemalt kahel korral tabas ta kannatanut, millega tekitas kannatanule valu. Asjaolu, et süüdistatava käelöökide tagajärjel tundis kannatanu valu, kinnitas ta ka kohtus antud ütlustes. Lisaks võttis Urmas Trei rünnaku ajal taskunoa, avas selle tera ja vehkis sellega ähvardavalt K. R.u ees. Seega on tuvastamist leidnud süüdistatava poolt sellise intensiivsusega vägivalla kasutamine, millega kaasnes valuaisting ja hirm. Urmas Trei kahjustas oma õigusvastase käitumisega kannatanu K. R.u ja teiste asjasse mittepuutuvate isikute turvatunnet. 10 Seetõttu on tõendatud, et 18.01.2019 kella 16.15 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Rohuaia tn 13 maja juures, mis on avalik koht, kasutas Urmas Trei kannatanu K. R.u suhtes vägivalda, lüües teda korduvalt rusikaga, tehes mõned löögid vastu K. R.u vasakut õlga ja kõrva ning üritas lüüa kannatanut veel vähemalt 10 korda, kuid enamus lööke õnnestus K. R.ul blokeerida. Rünnaku ajal võttis Urmas Trei taskunoa, avas selle tera ja vehkis sellega ähvardavalt K. R.u ees. Urmas Treile esitatud süüdistuses kirjeldatud sündmus leidis aset 18.01.2019 kella 16.15 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Rohuaia tn 13 maja juures, mis kahtlemata on määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala ning tegemist on avaliku kohaga KorS § 54 mõttes. Vägivaldne rünne toimus avalikus kohas ja ajal, mil kodanikud liikusid aktiivselt lähikonnas sõidukitega ja jalgsi. Seega leidis tõendamist, et Urmas Trei rikkus K. R.u rünnates KorS §-s 55 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Riigikohus on kohtupraktikas märkinud, et KarS § 263 eeldab asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut, keda teoga häiriti või ohustati (vt nt RKKKo 3-1-1-15-17, p 24 ja RKKKo 1-165540/42, p 23). Selle kindlakstegemine sõltub igal üksikjuhul teo toimepanemise asjaoludest ja tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada, arvestades iga juhtumi eripära. Lisaks sellele, et avaliku korra rikkumist näevad pealt juhuslikud kõrvalised isikud, tuleb tuvastada seegi, et juhtunu rikkus nende avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Riigikohus on lahendis nr 1-18-7276/80 p-s 19 möönnud, et asjasse mittepuutuvaks füüsiliseks isikuks KarS § 263 tähenduses võib lisaks rikkumise vahetule pealtnägijale olla ka isik, kes viibib rikkumise läheduses ja tajub selle toimepanemist mõnel muul viisil ning keda tajutu häirib või ohustab. Urmas Trei pani teo toime avalikus kohas ja selle teoga häiriti ning ohustati kaaskodanike rahuja turvatunnet. Süüdistatava ootamatu rünnak sõidukit juhtinud K. R.u vastu rikkus intensiivselt kannatanuga samas autos viibinud kaasreisija õigusrahu aga samuti ka seal juures viibinud teiste isikute õigusrahu. Tunnistaja C. M. R.u sõnade kohaselt ta vaatas ümber ja lootis, et keegi läheb vennale appi. Hästi õudne oli, lootis, et keegi läheb vennale appi, sest ta ei julgenud ise välja minna. Ta kartis, et see mees võib talle haiget teha. Muutus tema mõttemaailm sellest, et maailmas ongi selliseid inimesi, kes on natuke halvemad. Ta nägi endast paremal pool ka ühte lapsevanemat koos oma väikse lapsega. Nad vaatasid pealt ja siis mingi hetk võttis naine oma lapse sülle. Tunnistaja V. Z.i sõnade kohaselt teda see sündmus ei häirinud, kuid ta oli sunnitud seisma jääma ja sündmust pealt nägema, sest liiklus oli takistatud. Ometi ta tunnistas, et ta ei tahtnud teiste asjadesse sekkuda ja autost ei väljunud. Seega on tuvastatud, et Urmas Trei pani avalikus kohas K. R.u suhtes toime vägivallateo KarS § 121 lg 1 mõttes, häiris sellega kõiki, sealhulgas ka sõidukites ja tänaval viibinud isikuid, kes parasjagu tema tegu pealt nägid. Oma vägivaldse tegevusega kaasas süüdistatav toimuvasse tahte vastaselt kõrvalised isikud ja rikkus sellega oluliselt avalikku korda. Käesoleval juhul olid selleks nii autodes viibinud teised isikud kui ka tänaval seisnud naisterahvas lapsega. Kuna õues oli valge, siis sai Urmas Trei aru, et tema rünnakut sõidukijuhi vastu näevad ka teised isikud. Käesolevas asjas on tuvastatud, et süüdistatava vahetu rünne oli suunatud vaid konkreetse kannatanu K. R.u vastu, keda ta lõi avalikus kohas ja kõrvaliste isikute nähes käega pea- ja kehapiirkonda ning lisaks ähvardas käes oleva noaga. Sõidukis viibinud teisi isikuid häiris süüdistatava tegevus oluliselt. Kohtupraktika kohaselt tuleb relvaga ähvardamine, mis rikub 11 objektiivselt avalikku korda ja teiste isikute rahu, subsumeerida KarS § 263 lg 1 p 2 järgi sõltumata vastava vahendi tegelikust olemasolust. Kohtupraktika kohaselt peab ähvardamine olema kolmandate isikute silmis veenev, mis tähendab, et see peab olema seotud vähemalt konkreetse aja ja kohaga. Asjaolu, et tunnistajad C. M. R., V. Z. ja J. K. ei näinud Urmas Trei käes olevat nuga, kuid nägid ähvardusi ja rünnet, ei anna alust süüdistuse ümberkvalifitseerimiseks, kuna kannatanu on andnud ütlusi, et Urmas Trei teda noaga ähvardas ja see ähvardus toimus intsidendi käigus avalikus kohas. Seetõttu tuleb süüdistatava käitumine kvalifitseerida KarS § 263 lg l p 1, 2 järgi. Ülaltooduga on Urmas Trei täitnud KarS § 263 lg 1 p 1, 2 objektiivse koosseisu, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on seotud vägivallaga ja relvaga ähvardamisega. KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 263 sätestatud tegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest ja analüüsitud tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime otsese tahtlusega. Lüües kannatanut tahtlikult käega pea- ja kehapiirkonda, oli süüdistatava tahtlus suunatud valu tekitamisele ja tervisekahjustuse tekitamisele ning noaga ähvardades hirmu põhjustamisele. Samuti teadis süüdistatav, et tegemist on avaliku kohaga, kus viibivad teised asjasse mittepuutuvad isikud. Urmas Trei rünnates sõiduauto Audi juhiroolis olnud isikut, sai aru, et oma käelöökidega põhjustab ta kannatanule valu. Samas ümbritsev avalik ruum, võimalikud pealtnägijad ja kaassõitjad, kes kuriteosündmuse toimumiseni elasid ootuspäraselt õigusrahu tingimustes, süüdistatavat sel hetkel ei huvitanud ja isiku kuritegelikku käitumist ei pidurdanud ega Urmas Trei vägivaldsele tegevusele takistuseks ei saanud. Seega on Urmas Trei oma tegevusega realiseerinud KarS § 263 lg 1 p 1, 2 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. II KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 263 lg 1 p 1 ja p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (Riigikohtu 16.05.2007 otsus nr 3-1-1-14-07). Urmas Treile karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, tagajärgi ning süüdistatava isikut. Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Urmas Trei on varem kriminaalkorras karistamata ja tal on üks kehtiv väärteokaristus. 12 Kohtu hinnangul on Urmas Treile süükspandava teo raskus konkreetse kuriteokoosseisu kontekstis alla keskmise. Taolise järelduse tegemisel arvestab kohus KarS § 263 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise tehiolusid. Urmas Trei pani süüteo toime avalikus kohas, lüües K. R.ule kõrvaliste isikute nähes käega pea- ja kehapiirkonda ning lisaks ähvardas käes oleva noaga. Kohus võtab arvesse, et Urmas Trei oma käitumisega ei põhjustanud kannatanule ega sündmust pealt näinud kõrvalistele isikutele raskeid tagajärgi. Käesoleval juhul, arvestades karistuse liigi ja määra valiku aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et esineb alus karistusest tingimisi vabastamiseks. Antud juhul ei ole Urmas Treile reaalse vangistuse kohaldamine tema teost lähtuva süü suuruse ja tema isikuomaduste tõttu põhjendatud. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärke võimalik saavutada karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Urmas Trei süüdi KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi ja mõistab karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ja jätab KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel Urmas Treile mõistetud karistuse tingimisi kohaldamata 2aastase katseajaga. Kohtu hinnangul on 2-aastane katseaeg vajalik ja piisav, et motiveerida süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul ei oma rahaline karistus süüdistatavale piisavat mõju, kuna Urmas Trei end süüdi ei tunnistanud ja seetõttu ei mõistnud enda teo õigusvastasust. Rahaline karistus on kõige kergem karistus, mida kohaldatakse isikule, kes teeb järeldusi oma käitumise osas. Urmas Trei puhul tuleb pidada põhjendatuks kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist. III TSIVIILHAGI Kannatanu K. R. on kohtueelses menetluses esitanud tsiviilhagi. Tsiviilhagist nähtuvalt hargnesid kriminaalasja esemeks olnud sündmused
  15. jaanuaril 2019 kella 16.15 ajal, mil kannatanu sõitis enda vanaisale kuuluva sõiduautoga Rakvere linnas Rohuaia tänaval. Lisaks kannatanule oli sõidukis ka tema alaealine õde. Lumise tee tõttu pidi hetkeks seisma jääma teisel real vastassuunas sõitev maastur, mida menetluse käigus ilmnenu kohaselt juhtis praeguseks kriminaalkuriteos kahtlustuse saanud Urmas Trei. Maastur asus seejärel kannatanut jälitama ja enda sõiduki tuledega vilgutama. Kui kannatanu peatus, et küsida, milles on probleem, väljus maasturist äärmiselt agressiivne Urmas Trei, kes asus kannatanut rusikatega lööma. Kannatanu püüdis ennast kaitsta ning kuna ta oli Urmas Treist pikem, õnnestus tal lööke osaliselt blokeerida. Siiski tabasid löögid kannatanu õlga ja pead. Seejärel ähvardas Urmas Trei kannatanut ka noaga. Õnneks ei lõppenud vahejuhtum noaga löömisega, kuid äärmiselt agressiivne Urmas Trei lubas lahkudes kannatanu veel kätte saada. Sündmuse juures viibis ka K. R.u alaealine õde C. M. R., kes parajasti autos istus. Urmas Trei agressiivne käitumine, korduv rusikatega löömine ja noaga ähvardamine tekitasid kannatanus ärevust. Mitmete rusikalöökide tõttu tekkisid talle järgnevad vigastused: pindmine peavigastus, kõrva pindmine vigastus, pindmine õla- ja õlavarrevigastus, õla-ja õlavarrekontusioon. Samuti tundis löögi tagajärjel kannatanu valu. Sellised vigastused ja valu tekivad isiku tervisliku seisundi kahjustamise tagajärjel ning pole omased terve inimese füsioloogiale. Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 "Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord" § 1 lg 2 kohaselt peetakse neid vigastusi isiku füsioloogilise seisundi häireks, mis on tekkinud tema keha mehaanilise mõjutamise tulemusel. Sealjuures on valu terviseseisundi häire indikaatoriks. Seega põhjustati kannatanule tervisekahjustused ja valu. Vahejuhtum oli äärmiselt tõsine, kuid õnneks see ei lõppenud Urmas Trei poolt kannatanu noaga löömisega. Noaga löömine lõppeb sageli kannatanu jaoks raskete või isegi eluohtlike kehavigastustega. Seega oli üksnes K. R.u otsus enda õigushüvesid kaitsta vaid passiivselt (blokeerides ründaja löögid) põhjuseks, miks sündmused ei eskaleerunud millekski oluliselt 13 tõsisemaks. Kui kannatanu oleks selles olukorras rakendanud hädakaitseõigust kahjustades ründaja õigushüvesid, võinuks sündmus lõppeda oluliselt kurvemalt. Kannatanu on noor inimene ning tal on terve elu ees, mistõttu saab tänada vaid õnne ja kannatanu tervet mõistust, et konflikt ei eskaleerunud. Siinkohal on oluline juhtida taaskord tähelepanu ka sellele, et sündmus leidis aset K. R.u alaealise õe juuresolekul. Ühiskonnas ei ole kaugeltki aktsepteeritav vägivalla kasutamine teiste isikute suhtes. Liikluses tekkivate pingete väljaelamine kaasliiklejate peal füüsilise vägivallaga, pekstes teisi inimesi rusikatega ning ähvardades noaga, on hukkamõistetav. Agressiivset liikluskäitumist ei tohi aktsepteerida. Kuna osaleme igapäevaselt liikluses, võib selliste sündmuste kordumine tuua kaasa väga kurbade tagajärgedega konflikte. Kannatanu jätab hüvitise summa suuruse kohtu otsustada leides, et hüvitise õiglase suuruse üle saab erapooletu õigusemõistjana otsustada ennekõike kohus ning taotleb Urmas Treilt välja mõista kannatanu kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar märkis täiendavalt 15.04.2021 kohtuistungil, et kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise korral mittevaralise kahju hüvitise saamiseks ei pea kannatanu tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest. Küll aga tuleb kehavigastuse tõsidust arvesse võttes otsustada hüvitise suuruse üle. Sellisel juhul peab kohus otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise suurust. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada erineva isikukahju tekkimisel selle tagajärgi kannatanule. Esindaja möönis, et tervise kahjustamise raskusaste ei ole teab mis suur. See on täiesti arusaadav, kui kohus ei mõista välja hüvitist kümnete tuhandete eurode väärtuses. Samas sinikas ju oli, teatav valulikkus oli. Selle põhjustamist kannatanu aktsepteerima ei pidanud ja see tuleb süüdistataval hüvitada. Kohtupraktikas on erinevaid summasid välja mõistetud, ilmselt see õiglane kahjuhüvitis peaks jääma orienteeruvalt sinna kuskile viiesaja euro piiridesse, mis oleks kooskõlas kohtupraktikaga. Esindaja tegi ettepaneku määrata õiglaseks hüvitiseks näiteks 500 eurot, aga leidis ka, et tegelik ja objektiivne õiglane summa tuleb määrata kohtul. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks on VÕS § 128 lg 1, mis näeb ette hüvitatava kahju liigid ja üheks liigiks on ka mittevaraline kahju, mis sama paragrahvi lõike 5 kohaselt hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lõige 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. AS Rakvere Haigla 18.01.2019 ambulatoorsest epikriisist nähtuvalt kurtis K. R. valu vasaku õla piirkonnas ning vasaku kõrva piirkonnas oli tulitav tunne. Vasaku õlaliigese ja vasaku kõrva piirkonnas nahk on roosa, hematoomi ei ole; liikuvus vasaku õlaliigese vabalt, mõõdukalt valuline. Kohus leiab, et kogu sündmus oli traumeeriv, nii kannatanule kui ka sündmust pealt näinud kannatanu alaealisele õele ning arvestades kannatanu tervisekahjustusi, nende raskust ja sellest tingitud üleelamisi on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine. VÕS § 127 lõike 6 esimese lause ja TsMS § 366 järgi määrab mittevaralise kahju tekitamise hüvitamise nõude põhjendatuse korral hüvitise suuruse kohus kõiki asjaolusid arvestades oma äranägemise järgi. Kohus leiab, et tervisekahjustuse süüline tekitamine süüdistatava poolt on leidnud täielikult tõendamist. Kohtupraktika seisukohalt ei ole süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel sisuliselt arutlemise esemeks mitte see, kas hüvitada kannatanule kuriteoga põhjustatud mittevaraline kahju, vaid üksnes see, millises mõistlikuks peetavas summas seda teha. VÕS § 134 lg 2 14 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ka ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Urmas Trei lõi kannatanut korduvalt rusikaga, tehes mõned löögid vastu K. R.u vasakut õlga ja kõrva ning üritas lüüa kannatanut veel vähemalt 10 korda, kuid enamus lööke õnnestus K. R.ul blokeerida. Kuigi löömisega põhjustas Urmas Trei K. R.ule füüsilist valu ning löökide tagajärjel tekkis K. R.u vasakule õlavarrele punane laik ja õlg muutus valusaks ning vasak kõrvalest hakkas õhetama, tuleb siiski asuda seisukohale, et kannatanu füüsilised kui ka vaimsed kannatused kvalifitseeruvad pigem kergemate alla ning käesolevas menetluses ei ole tuvastatud, et kannatanu elukvaliteet oleks rünnaku tagajärjel oluliselt langenud. Kannatanule tekitatud kehavigastustest, üle elatud valust ja kannatustest lähtudes hindab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju summaks 300 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanu K. R.’u arveldusarvele. IV MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

§ 180lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Käesolevas kriminaalasjas on Urmas Trei menetluskuluks

§ 175

lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 876 eurot ning

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kokku 1231,50 eurot vandeadvokaat Siim Mõistliku poolt kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi eest. Kokku kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele süüdistatavalt Urmas Treilt summas 2107,50 eurot. Prokurör on pidanud põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 180

lg 3 sätteid, määrates kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades väljamõistetud summade suurust, võib menetluskulude tasumine ühekorraga olla raskendatud. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga ning määrab

§ 180

lg 3 alusel menetluskulude kokku 2107,50 eurot tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 177 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 175,50 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on Urmas Trei menetluskuluks ka

§ 175lg 1 p 1 alusel kannatanu valitud esindajale makstud tasu.

Kannatanu K. R.u esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar on taotlenud arvata menetluskulude hulka kannatanu lepinguliste esindajate tasu kogusummas 3376,25 eurot koos käibemaksuga. Kohtule on esitatud 11.09.2020 õigusteenuste arvestus, millest nähtub, et kannatanule on osutatud seoses kriminaalasjaga nr 19259000047 õigusteenust järgmises mahus: 1) Nõupidamine kliendiga 22.01.2019 – 1 tund; 2) Toimikuga tutvumine 05.09.2020 – 1 tund; 3) Nõupidamine kliendiga, toimiku tutvustamine 05.09.2020 – 1 tund; 4) Hagiavalduse koostamine 10.09.2020 – 2 tundi 30 minutit. Seega on Advokaadibüroo Simson Straus OÜ osutanud kannatanule õigusteenust kokku 15 5 tunni 30 minuti ulatuses. Vastavalt klindilepingu p-le 3.1 osutatakse õigusteenust tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega õigusteenuste maksumus nimetatud arvetuse järgi kokku 825 eurot (sh käibemaks). 15.04.2021 kohtuistungil esitas kannatanu esindaja kohtule teise õigusteenuse arvestuse, kuupäevaga 15.04.2021, millest nähtub, et kannatanule on õigusabi osutatud järgnevalt: 1) 11.01.2021 taotluse koostamine (foto), kulunud aeg 0,75 tundi, tariif 150 eurot/tund, summa 112,50 eurot. 2) 06.03.2021 kohtuistungiks ettevalmistumine, kulunud aeg 3 tundi, tariif 150 eurot/tund, summa 450 eurot; 3) 08.03.2021 kohtuistung, kulunud aeg 4,75 tundi, tariif 150 eurot/tund, summa 712,50 eurot; 4) 08.03.2021 sõiduaeg (sh kütusekulu), kulunud aeg 1,25 tundi, tariif 75 eurot/tund, summa 93,75 eurot; 5) 13.04.2021 ja 14.04.2021 kohtuvaidluseks valmistumine (teeside koostamine), kulunud aeg 4 tundi, tariif 150 eurot/tund, summa 600 eurot; 6) 15.04.2021 sõiduaeg (sh kütusekulu), kulunud aeg 1,25 tundi, tariif 75 eurot/tund, summa 93,75 eurot; 7) 15.04.2021 kohtuistung (kohtuvaidlus), kulunud aeg 2 tundi, tariif 150 eurot/tund, summa 300 eurot. Kokku (ilma käibemaksuta) summa 2362,50 eurot, millelt on maha arvatud soodustus 10% summas 236,25 eurot, kokku summa koos soodustusega 2126,25 eurot, millele omakorda lisandub käibemaks 20% summas 425,25 eurot. Seega kokku õigusabi teenuste osutamise eest 2551,50 eurot. Kohus ei nõustu esitatud õigusteenuse arvestustega täies ulatuses. Esiteks on kohtu hinnangul käibemaksu 15.04.2021 õigusteenuste arvestuses arvestatud topelt. 11.09.2020 õigusteenuste arvestusest nähtuvalt osutatakse kannatanule õigusteenust vastavalt kliendilepingu p-le 3.1 tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks, seega 150 eurot/tund koos käibemaksuga. Kohtule kliendilepingut esitatud ei ole, samuti ei ole 15.04.2021 õigusteenuste arvestuses märgitud, et tunnihind oleks nimetatud teenuste osutamisel kõrgem. Seega on õigusteenuste osutamise kogusumma, mis arvestuses on märgitud ilma käibemaksuta, arvestades tunnihinnana 125 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 150 eurot, 2362,50 eurot juba koos käibemaksuga. Riigikohus on oma lahendis nr 1-19-31 märkinud, et

§ 175

lg 1 p 1 järgi on menetluskulu valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb võtta arvesse, millises ulatuses on esindaja argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. Süüdistatavale osutas määratud kaitsja õigusabi kohtumenetluses ligikaudu 12 tunni ulatuses, kuid kannatanule on valitud kaitsja osutanud õigusabi kohtumenetluses 14,5 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole kannatanule osutatud mõistlik ning vajalik õigusabi põhjendatud suuremas mahus võrreldes süüdistatavale osutatud õigusabiga, sest süüdistatava kaitsja töömaht on tsiviilhagi esitanud kannatanu esindajast oluliselt suurem (Riigikohtu lahend nr 119-4422). Käesolevas kriminaalasjas ei saa põhjuseks olla ka asjaolu, et süüdistavale osutas õigusabi riigi õigusabi korras määratud kaitsja, kuna kaitsja ei taotlenud riigi õigusabi osutamise eest ettenähtud tasu piirmäära suurendamist, mida võib kaitsja teha RÕS § 2 lg 1 alusel, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. 16 Kohtu hinnangul ei ole kõik õigusteenuste arvestuses märgitud toimingutele kulunud aeg vajalik ja põhjendatud arvestades kriminaalasjas käsitletava õigusliku küsimuse keerukust, selle mahtu ning esindaja poolt tehtud toiminguid. 08.03.2021 ja 15.04.2021 kohtuistungite ajakulu peab kohus arvestuses toodud ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks ning leiab, et ajakulu vastab ka reaalselt tehtud toimingutele kulunud ajale. Küll aga leiab kohus, et 10.09.2020 hagiavalduse koostamiseks, 11.01.2021 taotluse (foto) koostamiseks, 06.03.2021 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja 13.-14.04.2021 kohtuvaidlusteks valmistumiseks (teeside koostamiseks) arvestuses märgitud aeg ei ole põhjendatud arvestuses väljatoodud ulatuses. Kohtule esitatud tsiviilhagi (I kd, tl 15-17) on koostatud sisuliselt 2-l leheküljel ning sisaldab suures osas asjaolude kirjeldust ning viidet tõenditele, millega esindajad on varem tutvunud. 11.01.2021 taotlus (I kd, tl 28-30) on sisuliselt koostatud vähem kui ühel leheküljel ning sisaldub suures osas viiteid kriminaalmenetluse seadustiku sätetele ning lühidalt tõendi kirjeldust. Kuigi 08.03.2021 kohtuistung kestis üle 4 tunni, ei ole tegemist ülearu keerulise kriminaalasjaga ning toimiku materjalidega oli kannatanu esindaja juba varasemalt tutvunud. Lisaks ei arutletud kohtuistungil tsiviilhagi üle sellises mahus, mis oleks tinginud arvestuses märgitud ajakulu selleks ettevalmistamiseks. Kohus leiab, et kuigi 15.04.2021 kohtuvaidlusteks valmistuseks koostatud kohtukõne teesid on põhjalikud, ei nõustu kohus nende koostamisele vajamineva ajakuluga sellises mahus, nagu valitud kaitja õigusteenuse arvestuses on märkinud. Kõike eelnevat arvestades, lisaks kriminaalasja raskust, mahukust ja kestvust arvesse võttes, peab kohus vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kohtumenetluses kannatanule osutatud õigusabi kokku 12,25 tundi. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar on 15.04.2021 õigusteenuse arvestuses välja toonud toimingutena ka 08.03.2021 ja 15.04.2021 sõiduaeg (sh kütusekulu), kokku kulunud aeg 2,5 tundi, tariifiga 75 eurot/tund, summas 187,50 eurot. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-65-13 p 17 on kolleegium leidnud, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, kuid TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Sõidukuludest on kannatanu esindajal tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 p 2 alusel õigus nõuda üksnes kohtuistungitele sõitmisega seotud otseste sõidukulude hüvitamist. Järelikult ei ole põhjendatud välja mõista kannatanu esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Riigikohus on oma lahendis nr 1-19-4422 märkinud, et kliendil ja kaitsjal ei ole keelatud kokku leppida õigusteenuse osutamise kindlas tasus (AdvS § 61 lg 1 p 2), kuid esitades kohtule valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse, peab see võimaldama kohtul analüüsida osutatud õigusteenuse põhjendatust

§ 175lg 1 p 1 tähenduses, s.t eelkõige töötunni hinna ja tööaja adekvaatsust.

Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest ega arvetest ei nähtu täpset menetlustoimingutele kulutatud aega ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus need 17 asjaolud enda äranägemisel hinnanguliselt, arvestades kohtupraktikat ning mõistlikkuse põhimõtet. Käesoleval juhul on valitud esindaja õigusteenuse arvestuses toonud välja sõiduaja koos kütusekuluga, mistõttu ei ole eristatav sõidule kulunud aeg otsestest sõidukuludest, s.o kütuse maksumusest. Arvestades advokaadibüroo kaugust kohtuistungi toimumise kohast peab kohus põhjendatud ja vajalikuks sõidukuluks 08.03.2021 ja 15.04.2021 kohtuistungitele kogusummas 50 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 60 eurot.

§ 175

lg 1 p 1 mõistes peab kohus analüüsima ka valitud esindaja töötunni hinna ja tööaja adekvaatsust (Riigikohtu lahend nr 1-18-7408). Kohtu hinnangul tuleb kriminaalasja keerukust (süüdistus teise astme kuriteos KarS § 263 lg 1 p 1,2 järgi) ja mahtu (kuna kriminaalasjas on koos tõenditega kokku kaks köidet, ei saa mahtu suureks pidada) arvestades ning võttes arvesse kannatanu esindaja argumentide põhjendatust, lugeda valitud esindaja puhul põhjendatuks koos käibemaksuga tunnitasu 130 eurot. Arvestades kannatanu valitud esindajate õigusabi toimingute sisu, peab kohus põhjendatuks kohtueelses menetlus ja kohtus kannatanu esindajate poolt tehtud toimingute mahuks kokku 16,25 tundi, millele lisandub kahel korral otsene sõidukulu, s.o transpordikulu kütuse näol. Arvestades mõistlikuks loetud tunnitasu suurust, peab kohus põhjendatuks kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses valitud esindajate poolt osutatud õigusabi kuluks koos käibemaksuga 2172,50 eurot.

§ 175lg 1 p 1 alusel mõista välja Urmas Treilt kannatanu K.

R.’u poolt esindajale makstud tasu mõistlikus ulatuses summas 2172,50 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend kaks eurot 50 senti) eurot, sealhulgas käibemaks 20%, mis tuleb kanda kannatanu esindaja Advokaadibüroo Simson Straus OÜ pangakontole nr xxxx AS Xxxx. V ASITÕENDID 1 CD-plaat fotodega kannatanust K. R.ust ning 1 CD-plaat kannatanu poolt tehtud fotodega –

§ 126lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2021 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

  1. Tühistada Viru Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus Urmas Trei süüdi tunnistamises KarS § 263 lg 1 p 2 järgi.
  4. Mõista Urmas Trei KarS § 263 lg 1 p 2 järgi õigeks.
  5. Muus osas jätta Viru Maakohtu
  6. mai
  7. a otsus muutmata.
  8. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
  9. Määrata advokaadibüroole Vares&Mõistlik vandeadvokaat Siim Mõistliku poolt Urmas Treile käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 259,20 eurot (sealhulgas käibemaks 43,20 eurot).
  10. Välja mõistetud menetluskuludest 129,60 eurot (sealhulgas käibemaks 21,60 eurot) jätta 18 Eesti Vabariigi kanda.
  11. Mõista Urmas Treilt menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot (sealhulgas käibemaks 21,60 eurot) apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 12.05.2021 kohtuotsus 1-20-8488 jõustus osaliselt
  12. oktoobril 2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.