← Eesti

4-21-2549/8

Obsah (4)§ 218§ 12§ 16§ 56

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 24.septembril 2021. a Tartu kohtumajas Kirjalikus menetluses 4-21-2549 Kohtukoosseis Kohtunik Peet

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo Otsusega karistati Siim Grossbergi

218 lg 1 järgse väärteo eest rahatrahviga 180 trahviühikut, s.o 720 eurot( tl.15-16). Siim Grossberg esitas eelnimetatud otsusele kaebuse Tartu Maakohtule. Ta ei eita süüteo toimepanekut, kuid selgitab, et rikkus vangla vara seonduvalt afektiseisundiga. Ta ei ole saanud seni vajalikku XXX abi. Siim Grossbergi hinnangul on trahvimäär põhjendamatult kõrge; temal on ka varasemad võlad tasumata. Tal puudub vangina ning invaliidina sissetulek ning rahatrahv tekitab võlga juurde. Temale karistuse määramisel ei ole vangla arvestanud tema kehva vaimse tervisega ja võlgadega( tl. 1). Tartu Vangla vastuses kaebusele on seisukohal, et Siim Grossbergi karistamine vara lõhkumise eest on põhjendatud. Väärteoasja materjalide juurde lisatud Siim Grossbergi haigusjuhtude väljavõttest nähtub, et Siim Grossbergil on diagnoositud XXXX ja talle on määratud XXXX vastav ravi. Ainuüksi diagnoosi olemasolu ei anna isikule õigust midagi lõhkuda. Siim Grossbergi väited kaebuses on ennastsõigustavad ja eesmärgiga vabaneda vastutusest. Nõustutakse kaebuse kirjaliku menetlusega (tl. 11 ). Kohtu põhjendid VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on Tartu Vanglale edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise Tartu Vangla seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt käsitleb maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kirjalikus menetluses, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul väärteomaterjalid ning tõendid on kogutud nõuetekohaselt. Menetlusalusele isikule Siim Grossbergile on selgitatud menetluses VTMS § 19 toodud õiguseid ja kohustusi ning isik on selle kohta andnud allkirja. See on fikseeritud kiirmenetluse otsuses ( tl. 15-16). Menetlusalune isik on saanud anda ka oma ütlused rikkumise kohta ning need sisalduvad samuti kiirmenetluse otsuses. Valvuri R.M. ettekanne ( tl. 21) tõendab, et 10.02.2021 kella 10.20 ajal lõi kaug- kohtuistungite ruumis X vahistatu Siim Grossberg ruumis oleva teleri rusikaga puruks. Ruumi sisenes valvur M.M., kes paigaldas Siim Grossbergile käerauad ja viis ta oma kambrisse X. Siim Grossbergile anti võimalus kirjutada seletuskiri, kuid ta keeldus kirjutamast. Vaatluse protokoll (tl.19-20) tõendab, et kinnipeetav Siim Grossberg Tartu Vangla kaugkohtuistungite ruumis vasaku käe rusikaga lõi televiisori puruks. Tunnistaja -valvuri M.M. ütluste protokoll tõendab Siim Grossbergi poolt ruumis X teleri rusikaga puruks löömist. M.M. oli sel ajal teostanud video kaudu järelvalvet. Ta sisenes ruumi 2 ning paigaldas Siim Grossbergile käerauad ja viis ta oma kambrisse. Teleri ekraan oli puruks ning oli näha löömise jälge( tl. 17-18). Tartu Vangla teatis 18.03.2021 tõendab väärteomenetluse alustamist Siim Grossbergi süüteo osas väärteoasjas 650021000054 ning varalise kahju suurust 693, 36 €( tl. 13). Süüteo objektiivse koosseisu teona on käsitletav asja kahjustamine või lõhkumine. Siim Grossbergi teoga tulemusena teler purunes st. muutus kasutamiskõlbmatuks. Seega on tõendatud, et kinnipeetav Siim Grossberg pani toime

§ 218lg.

1 objektiivsete tunnustega süüteo lõhkudes Tartu Vangla vara.

§ 12

lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus.

§ 16lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks.

Sama paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et Siim Grossberg pani rikkumise toime tahtlikult- seda tõendab asja olev videosalvestis, kust on näha Siim Grossbergi poolt rusikaga teleri purustamine. Siim Grossberg väide, et ta oli afektiseisundis ning ei vastuta oma teo eest, ei ole arvestatav. Tartu Vangla väljavõttest Siim Grossbergi ravipäevikust( tl. 27) nähtub, et Siim Grossbergil esineb XXXXXX. Ravipäeviku 21.01.2021 sissekandest nähtub, et Siim Grossbergile on kohtuistungi päevadeks määratud XXXXX. Seega Siim Grossbergile oli Tartu Vangla poolt tagatud vajalikud medikamendid. Tartu Vangla poolt ei ole kohtule esitatud tõendid, et Siim Grossbergil oleks esinenud seonduvalt XXXX olulisi käitumishäireid ning tema tegevus oleks olnud teistele ohustav 2021 veebruarikuus. Seda tõendab ka videokonverentsi korras Siim Grossbergi osalemine kohtuistungil. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid Siim Grossbergi poolt toime pandud teo osas , mistõttu tuleb menetlusalust isikut Siim Grossberi toime pandud

§ 218lg.

1 -järgse väärteo eest karistada. Karistuse kohaldamine.

§ 56lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isiku Siim Grossbergi kahetsust, mis kaebuses väljendub. Raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on Siim Grossbergi süü keskmine. Vangla vara tahtlik hävitamine on oma loomult väga küüniline süütegu.

§ 218lg.

1 näeb karistusraamidena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühiku e. 1200 € või aresti. Kohtu hinnangul oli Tartu Vangla poolt põhjendatud karistada Siim Grossbergi 180 trahviühiku e. 720 € trahviga, arvestades Siim Grossbergi karistusregistri andmeid. Karistus peabki olema koormav, et oleks täidetud karistuse eripreventiivne eesmärk. Lähtudes eeltoodust jätta rahuldamata Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla kiirmenetluse otsusele 7.06.2021väärteoasjas 650021000054. 3 Määratud rahatrahv 720 eurot tuleb tasuda 15-ne päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kaevatavas otsuses osundatud kontodele. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt / 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.