1-19-4300/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. oktoober 2021 1-19-4300 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik Andrei Barzii (isikukood 38303010290) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a määrus Andrei Barzii kaitsja kokkuleppel vandeadvokaat Vladimir Sadekov Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Andrei Barzii RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Andrei Barzii tunnistati süüdi Harju Maakohtu
7. juuni 2019 otsusega KarS § 4231 järgi ning teda karistati vangistusega 6 kuud, mida vähendati lühimenetluses 4 kuuni. Karistusaja hulka arvestati A. Barzii eelvangistusest viibitud aeg 5 päeva, mistõttu loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 65 ja § 69 lg 7 alusel liideti karistusele Harju Maakohtu
8. novembri
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8754 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud ja 19 päeva vangistust ja rahaline karistus 60 päevamäära. A. Barzii liitkaristuseks on vangistus 1 aasta 1 kuu ja 14 päeva. Rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt. A. Barzii asus karistust kandma
10. veebruaril 2021 ja karistuse lõpptähtaeg saabub
11. aprillil
13. Viru Vangla esitas materjalid A. Barzii vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, ent ei toeta tema vabastamist. Ka prokuratuur ei toeta vabastamist.
14. Viru Maakohtu
15. oktoobri
16. a määrusega jäeti A. Barzii tingimisi enne tähtaega vabastamata. Formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud.
17. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. A. Barziid on kriminaalkorras karistatud 8 korda, millest 4 on kehtivad.
18. A. Barziil puuduvad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel kindel elu- ja töökoht. Samas puudub tal tugivõrgustik – suhted abikaasaga on konfliktsed, ta ei soovi A. Barziid enda juurde elama. Iga vestlus lõpeb neil tüliga. Süüdimõistetu ise aga kinnitab, et vabaduses toetab teda ka abikaasa.
19. A. Barzii varasemad kriminaal- ja väärteokaristused eesmärki täitnud, mistõttu ei uskunud kohus süüdlase lubadusi hakata õiguskuulekalt elama.
20. A. Barzii puhul nägi kohus järgmisi riske: süüdlane on süstemaatiliselt juhtinud sõidukit selleks õigust omamata. Viimase teo pani ta toime katseajal. A. Barzii hoidis kõrvale kohtuotsusega mõistetud vanglakaristusest ja asus elama Saksamaale. Ta kuulutati Harju Maakohtu
21. jaanuari
22. a määrusega tagaotsitavaks. Varasemalt toime pandud kuriteod (sh joobes juhtimine) ning isiku käitumine (kuriteo toimepanemine käitumiskontrolli ajal, kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumine) näitavad, et varasemad karistused eesmärki täitnud ei ole. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja varasemat elukäiku, ei ole tema vabastamine õigustatud. Kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ja toob kaasa eelduslikult vangistuse lõpunikandmise. Kohtul ei tekkinud veendumust, et A. Barzii karistuse eesmärgid on täidetud ja ta suudab kuritegelikust elust loobuda. Toimepandud kuriteo asjaolusid arvestades on uue kuriteo risk suur ning veendumus, et kriminaalhooldus maandaks uue kuriteo toimepanemise riski puudub. Korduvate kuritegude toimepanemine ning korduv kriminaalhoolduse nõuete rikkumine näitab, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo või ei allu kriminaalhooldusele. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka vangla ja prokuratuur. Varasem korduv karistatus näitab A. Barzii veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. MÄÄRUSKAEBUS
23. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada A. Barzii tingimisi enne tähtaega.
24. Vangla ei teavitanud kohut sellest, et A. Barziil on enam kui üks töökoht, kuhu ta saaks juba 2 päeva pärast vabanemist tööle minna ning ka elukoht, mida kohus ei pidanud vajalikuks kontrollida. Seega ei sõltuks A. Barzii kuritegevusest. Sellest pole ta ka varem sõltunud. Pole kindel, millest tulenevad vangla riskiprotsendid. Objektiivsed need pole, sest vanglas ei ole A. Barziid distsiplinaarkorras karistatud. Riigikohtu praktikat arvestades ei saa kohus tugineda riskiprotsendile.
25. Esinevad alused A. Barzii vabastamiseks tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Seadus annab inimesele sellise võimaluse, kuid vangla ja prokuratuur on vabastamise vastu. Kaitsja arvates võiks A. Barzii vabastada – tal ei ole käesoleva vangistuse ajal olnud probleeme ametnikega suhtlemisel ning distsiplinaarkaristusi. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg kuni
26. aprillini 2022 ning määrata käitumiskontroll katseaja lõpuni.
27. Kohtumäärusest ei selgu, mis tegelikult ennetähtaegset vabastamist takistab. Formaalsed nõuded A. Barzii ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud – poolte seisukohaga ei ole kohus aga seotud. Vanglal võivad küll olla A. Barzii vastu pretensioonid, ent see ei tähenda, et ta vabaduses võib seadust rikkuda. Kohus ei anna mingit vastust küsimusele, kas A. Barzii on karistusest enda jaoks järeldused teinud. Kaitsja arvates on A. Barzii muutunud paremaks ning valmis elama ja töötama ning lapse eest rahulikult hoolitsema.
28. Puuduvad objektiivsed andmed A. Barzii korduva kuriteo toimepanemise ohu kohta. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Määruskaebuse väited maakohtu määruse tühistamist kaasa ei too.
30. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
31. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
32. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus A. Barzii ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud veenvalt. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid.
33. Praegusel juhul on kaitsja ette heitnud seda, et vangla ei teavitanud kohut sellest, et A. Barziil on enam kui üks töökoht, kuhu ta saaks juba 2 päeva pärast vabanemist tööle minna ning ka elukoht, mida kohus ei pidanud vajalikuks kontrollida. Kaitsja arvates ei sõltuks (ega ole ka varem sõltunud) A. Barzii kuritegevusest. Ringkonnakohtu hinnangul saab vangla kohut teavitada infost, mis on vanglale laekunud. Iseloomustus on koostatud
34. augustil – siis on kinnipeetav nimetanud töökohana Invid Grupp OÜ, mille kohta on vangla ka seisukoha kujundanud. Nimelt edastas A. Barzii vanglale paberkandjal tähtajatu töölepingu, ent töötamise registri andmetel tal firmas kehtivat töölepingut ei ole ning ametnikul ei õnnestunud firma esindajaga kontakti saada. Uue töölepingu esitas kaitsja kohtule (sõlmitud juba
35. juulil 2021). Puuduvad andmed, kas A. Barzii üleüldse edastas lepingu vanglale töökoha kontrollimiseks. Samuti ei saa vastata küsimusele, kas vanglale oli teada isik, kes
36. augustil
37. a allkirjastas paberi, et nõustub A. Barzii elamaasumisega enda juurde. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus luges nii töö- kui ka elukoha nõude A. Barzii puhul täidetuks. Tema ennetähtaegse vabastamise vastu rääkisid kohtu jaoks aga kaalukamad argumendid – süüdlase isik ja tema varasem elukäik ning kuritegude toimepanemise asjaolud. Vangla riskiprotsentidele, mille kohta kaitsja on õigesti märkinud, et arvestada neid ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa – ei ole kohus põhjendavas osas kaalutlusotsust tehes aga viidanud.
38. A. Barzii vabastamiseks tingimisi enne tähtaega esinevad tõepoolest formaalsed alused ning seaduse järgi peab sel juhul vangla esitama kohtule materjalid isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Praegusel juhul on vangla ja prokuratuur A. Barzii vabastamise vastu. Ringkonnakohtu hinnangul on selline vastuseis ka põhjendatud – nimelt on A. Barzii vangla iseloomustuses täheldatud ohtlikkust ja riski (või ühte neist) kõikides hinnatud kategooriates: vaid hariduse ja tervise ning emotsionaalse seisundi osas see puudub. Ehkki isikut iseloomustab positiivselt distsiplinaarkaristuste puudumine, on A. Barzii hoiakutes, mõtlemises ja käitumises täheldatud jooni – impulsiivsus, ühiskonnas kehtivate normide mitteväärtustamine, kuriteo toimepanemiseni viinud tegurite mitteteadvustamine, oma tegudele õigustuste leidmine ning tegude reaalsete põhjuste mittemõistmine, subkultuuriliste väärtused, kuritegelike eesmärkide püstitamine ja nende saavutamine, mis ringkonnakohtu arvates on omased retsidiivsusele kalduvatele isikutele. Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et A. 3 Barzii varasemat elukäiku ning kuritegude asjaolusid arvestades on piisavalt viiteid sellele, et A. Barzii puhul esineb suur risk uue kuriteo toimepanemiseks. Juba see, et A. Barzii kannab ka praegu karistust kuriteo eest, mille elemendiks on korduvus ning asjaolu, et süüdlane kannab juba viiendat vangistust, võimaldab teha uue kuriteo prognoosotsust. Silmist ei saa lasta ka tõika, et A. Barzii kuriteod on toime pandud tahtlikult ja etteplaneeritult ning tema käitumine sarnaneb varasemaga. Seega ei ole tegemist õppimisvõimelise karistustest järeldusi tegeva isikuga. Ringkonnakohtu arvates on A. Barzii impulsiivne inimene, kes ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme. Vangla iseloomustuses on märgitud, et ehkki A. Barziil on realistlikud eesmärgid (hoolitseda pere eest, leida ametlik töö), puuduvad tal konkreetsed strateegiad eesmärkide saavutamiseks. Endale püstitatud eesmärkide saavutamiseks võib ta olla riskialdis ning ettearvamatu käitumisega.
39. Ka ringkonnakohtu arvates ei ole A. Barzii isik, kelle käitumist oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekuse suunas korrigeerida. Nimelt pani A. Barzii eelmise kuriteo toime katseajal ning ta kuulutati tagaotsitavaks seoses otsuse täitmisest kõrvalehoidumisega. Seegi näitab A. Barzii ükskõiksust karistuse kandmisesse. Mingitki põhjust käesoleval ajal arvata, et A. Barzii mõtlemises ja hoiakutes oleks toimunud muudatus seaduskuulekuse suunas, kohtukolleegiumil kõiki asjaolusid kogumis arvestades ei ole.
40. Süüdlase käitumine karistuse kandmise ajal on küll üks oluline kaalukeel, ent seda kogumis teiste KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaoludega. Vabastamisele kuulub süüdlane, kelle puhul on kohus veendunud tema edasises õiguspärases käitumises. Praegusel juhul on maakohtul sellist veendumust ei tekkinud. Ringkonnakohus, leidmata I astme kohtu lahendist kaalutlusvigu, nõustub maakohtuga ja jätab määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4