KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Villem Lapimaa ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja

) § 407 lg 1 alusel õigus teha tagaseljaotsus. Kohus on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetanud

1. jaanuaril
2. Kostja ei ole hagile vastanud. 3.
3. Hageja taotles kostjalt mitterahalise kahju hüvitamist kohtu määratud ulatuses. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot. 3.
4. Asja materjalidest nähtuvalt hagejal menetluskulud puuduvad, mistõttu määras kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejat esindaks praeguses menetluses lepinguline esindaja. Seega ei saa hageja nõuda menetluskuluna advokaadi kulu hüvitamist. Hageja ei saa taotleda advokaadi kulu hüvitamist ka nõustaja kuluna, kuna

§ 175lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata.

Asja materjalidest ka ei nähtu, et hagejal oleks menetluses nõustaja. Hageja saab advokaadi kulu hüvitamist nõuda eraldiseisvas tsiviilasjas, esitades selleks hagi kahju hüvitamiseks. 3.4. Kohus selgitas, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, juhindudes

§ 448lg-st 41. 2

§ 646ja § 656 lg 1 p 5 alusel apellatsioonkaebuse põhjal.

Asi tuleb saata tühistatud osas

§ 657lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 6.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata kahju hüvitise 200 eurot ületavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2), ning osas, millega kohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja menetluskulud, määrates nende rahaliseks suuruseks 0 eurot (resolutsiooni p 4). 7.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

§ 646

kohaldamisel ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt ka Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, tehes hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise kohta tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. See annab aluse otsus tühistada. 8.1.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Lihtsustus kirjeldava ja põhjendava osa otsusest väljajätmise kohta kehtib tagaseljaotsuse puhul siiski vaid juhul, kui hagi rahuldatakse täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada (Kõve, V., Lints, J. § 444, komm 3.4.c – Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). 8.2. Praegusel juhul maakohus küll rahuldas tagaseljaotsusega hagi, kuid tegi

§ 366

järgi kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitise suuruse kohta diskretsiooniotsuse. Ringkonnakohus on seisukohal, et sarnaselt hagi osaliselt rahuldava otsusega tuleb ka diskretsiooni alusel tehtavat tagaseljaotsust põhjendada. Ei ole välistatud, et hageja kohtu diskretsiooniotsusega ei nõustu ja soovib selle vaidlustada. Sel juhul peab kõrgema astme kohtul olema võimalik kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust, sh diskretsiooniõiguse piiride 3

§ 438lg 1, § 442 lg 8).

Seega ei nähtu otsusest maakohtu siseveendumuse kujunemine hüvitise suuruse kohta, mistõttu ringkonnakohus ei saa otsust selles osas sisuliselt kontrollida. Maakohtu otsus on seetõttu olulises osas põhjendamata ja tuleb

§ 656lg 1 p 5 järgi tühistada.

9. Ringkonnakohus ei saa tühistatud osas ise uut lahendit teha, kuna vaidlustatud lahend on tagaseljaotsus ja

§ 657

lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ka tagaseljaotsuse tühistamisel tuleb arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (

§ 651lg 1).

Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle ka tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt. 10. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata mittevaralise kahju hüvitise 200 eurot ületavas osas. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Kuna erinevalt hageja taotletust ei saa ringkonnakohus uut lahendit teha, rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt. 11.

§ 173

lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur 4