KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 8. oktoober 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-17

) § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja, § 128 järgi selle hüvitamise oluline eeldus. Kuivõrd hagejal kahju tekkimine on tõendamata, puudub vajadus käsitleda kahju hüvitamise teisi eelduseid. Kohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude neil kaalutlustel rahuldamata. Ühtlasi pole põhjendatud viivise nõue ja kogu hagi jäi rahuldamata. 3.

1. Kohus pidas kostja õigusabikulude hüvitamise taotlust põhjendatuks 14,5 t ehk 2088 euro ulatuses ja mõistis selle summa hagejalt välja. POOLTE SEISUKOHAD
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Teise võimalusena taotleb hageja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
3. Täidetud kõik kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused, mis tulenevad Riigikohtu praktikast. Kostja rikkus töölepingu p 6.4 riisudes hageja kui tööandja vara ja põhjustas sellega hagejale vara puudujäägi (TLS § 72). Maakohtu lahend on üllatuslik, sest alles otsusest selgus, milliseid asjaolusid võtab kohus arvesse ja milliseid tõendeid ootab. 4.
4. Hagejale tekkis kahju vähemalt 5255 euro (= 4085 + 1170) ulatuses, mis seisneb selles, et hageja on teadmatult tasunud arveid, mis ei ole tegelikult seotud tema majandustegevusega, vaid tema endise projektijuhi ehk kostja hobiga. See kahju vastab

§ 115lg 1, § 127 lg 1, § 128 tingimustele.

Kui kostja ei oleks oma kohustust rikkunud ega korraldanud arvete esitamise Erato poolt purjetamis- ja surfivarustuse eest ning kui hageja oleks teadnud, et Erato arved sisaldavad kostja hobivarustust, ei oleks hageja nõustunud neid tasuma. Sel juhul poleks tal kahju tekkinud. Järelikult on kostja tegevus põhjuslikus seoses kahju tekkimisega (

§ 127lg 4).

Samuti on kostja süüdi hagejale kahju tekitamisel (TLS § 72,

§ 104lg 2).

Kuna kostja tegutses tahtlikult, oli kahju tekkimine kostjale igal juhul ettenähtav (

§ 127lg 3).

Kostja riisus hageja vara töölepingu p 6.4 mõttes ja tekitas sellega hagejale kahju, järelikult on kahju hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2). 5. Kostja vaidleb kaebusele vastu. 3

§ 115lg 1 ja § 127 lg 1). Kahju ja selle suuruse pidi tõendama hageja (Ts

MS § 230 lg 1 esimene lause). Kui hageja ei tõenda tal kahju tekkimist, siis pole tähtsust, kas kostja rikkus töölepingut ja kas täidetud on ülejäänud kahju hüvitamise tingimused. Neil kaalutlustel käsitleb ringkonnakohus kaebuse osa 2.3 väiteid. 8.

1. Hageja väitel tekkis tal varaline kahju kahel korral surfivarustuse tellimisega: esiteks kostja
2. aprilli 2014 e-kirjaga seotud asjaoludel 4085 eurot ja teiseks kostja
3. juuni 2014 e-kirja tõttu 1170 eurot. Hageja ei väida, et oleks otseselt nimetatud summad surfivarustuse eest tasunud, aga ta tugineb nn skeemile, mille kohaselt Erato esitas hagejale samas summas alusetuid arveid ja kostja korraldas nende tasumise. Hageja väitel ei ole arved seotud tema majandustegevusega, aga vaatamata kostja vastuväidetele ja maakohtu korduvatele selgitustele ei suutnud või ei soovinud hageja isegi põhistada, milles avaldub Erato konkreetsete arvete mitteseotus tegelikult hagejale osutatud teenustega. 8.
4. Ringkonnakohus möönab, et hageja kirjeldatud viisil on talle kui tööandjale kahju tekkimine põhimõtteliselt võimalik. Aga see ei tähenda, et kostja vastuväidete korral ei peaks tööandja konkreetsel juhul kahju tekkimist ja suurust tõendama. Hageja otsene varaline kahju

§ 128

lg 3 tähenduses ei saa avalduda kostja tellimuse alusel surfivarustuse tarnimises Eratole ega ka pelgalt Eratolt hagejale arve esitamises. Hageja varalist positsiooni kahjustaks kirjeldatud olukorras üksnes see, kui kostja korraldusel tasuti hageja arvel alusetult teatav rahasumma. Kostja vastavat korraldust või Eratole makstud rahasummade alusetust hageja selgelt esile ei toonud ega tõendanud. Järelikult otsustas maakohus õigesti, et hageja ei tõendanud kahju tekkimist. Ühtlasi põhjendas maakohus õigesti ja asjakohaselt, et hagejal tööandjana oli kohustus korraldada tööd ja kontrollida tööülesannete täitmist. Kui hageja jättis need kohustused hooletusse, siis ei saa ta hiljem seda ette heita töötajale. 8.

1. Asjakohatu on hageja etteheide maakohtu otsuse üllatuslikkuse kohta. Esiteks pole otsus üllatuslik, sest alates maakohtu
2. veebruari 2018 puuduste kõrvaldamise määrusest (eelkõige p 6 teise lõigu teine taane) ja kostja
3. aprilli 2018 vastusest (p 2.2.3) pidi olema hagejale arusaadav nii kahju esiletoomise kohustus kui ka mh vaidlus üldse kahju tekkimise üle. Teiseks oli hagejal apellatsioonimenetluses võimalus esitada seisukohad ja tõendid tingituna kohtuotsuse üllatuslikkusest, aga sellekohaseid väiteid ega taotlusi kaebus ei sisalda. 8.
4. Kaebuse ülejäänud väidetele pole vaja vastata, sest kahju tõendamatuse tõttu ei saaks hagi niikuinii rahuldada.
5. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 4