Menetlusaluse isiku kaebuse sisu T. O. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on valesti kasutanud materiaalõigust ja sellest tulenevaid norme. LE § 232 p 3 ei käsitle, et ka tõukerattal peab pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites olema ees valge ja taga punane tuli või viimast asendav punane helkur. LE § 2 lg 12 annab jalgratta mõiste, mille kohaselt on jalgrattaks vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva(te) inimes(t)e lihasjõul. Sama paragrahvi lõike 11 teise lause kohaselt nimetatakse jalakäijaks isikut, kes kes kasutab liiklemiseks rula,rulluiske,-suuski,tõukeratast,-kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid. . Kui nimetatud loendist peab jalakäijal, kes kasutab liiklemiseks tõukeratast, olema ees valge ja taga punane tuli, siis peaks ka jalakäijal, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid, olema pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites valge ja taga punane tuli või viimast asendav punane helkur. Jalakäija definitsioon tuleneb ka Liiklusseaduse § 7 lõikest 2 ja käesoleval juhul tuleks kaebuse esitajat käsitleda jalakäijana ehk tõukerattaga liiklejana. Sellest tulenevalt taotleb kaebuse esitaja enda LS § 74 36 lg 1 rikkumise osas õigeks mõistmist. Kaebuse esitaja peab ebaõigeks enda karistamist LS § 74 36 lg 2 p 1 ja LS § 20 lg 4 alusel seoses sellega, et teda kui tõukerattaga sõitjat on käsitletud sõiduki juhina, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on olnud alkoholi üle 0,10 milligrammi. Kaebuse esitaja leiab, et jalakäijana ei ole õiguspärane karistada teda LS § 74 36 lg 2 p 1 rikkumise eest. Ülaltoodule tuginedes taotleb kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse täielikku tühistamist. Kaebuse esitaja palub kaebuse lahendada kirjalikus menetluses. Kaitsjat ei soovi. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Kohtuväline menetleja, kellele Tartu Maakohtu poolt edastati kaebus koos lisadega , on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja möönab, et kiirmenetluse otsust tehes on kohtuväline menetleja eksinud Liiklusseaduses ja Liikluseeskirjades sätestatu vastu. Kuna T.Orgi näol oli tegemist jalakäija, mitte jalgratturiga, on kohtuväline menetleja nõus kaevatava otsuse tühistamisega. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 08.juunil 2010.a. kella 02:40 ajal liikus T. O. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tõukerattaga. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ( vt toimik lk 3) on tõendatud, et indikaatorvahendiga Lion 500, mis oli kalibreeritud kuni 17.juunini 2010 tuvastati T. O. alkoholijoove 0,63 mg/l. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis protokollitud T. O. `i ütlustest nähtub, et alkoholi tarvitamist ta ei eita ning just selle tõttu pidaski õigemaks tõukeratta, mitte autoga, koju minemist ( vt toimik tl 2). 2
Vastavalt Liiklusseaduse § 7 lg-s 2 sätestatule on isik, kes kasutab teed liiklemiseks jalgsi või ratastooliga, jalakäija. Jalakäijaks loetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske,-suuski, tõukeratast,-kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid. Seega oli 08.juunil 2010.a. liiklemiseks tõukeratast kasutav T. O. jalakäija, kelle suhtes ei ole kohaldatavad LS § 20 lg-s 4 sätestatu, mille kohaselt juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem ega ka § LE § 232 p 3, mille kohaselt jalgrattal peab pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites olema ees valge ja taga punane tuli või viimast asendav punane helkur. VTMS § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna T. O. `ile on nähtuvalt kiirmenetluse otsusest arvatud süüks üksnes LS §
O. `i käitumises esines muid rikkumisi. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et T. O. `i suhtes tuleb väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, sest tema teos puuduvad väärteo tunnused. Kersti Vosman Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.