KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 25. oktoober 2021 Kohtuasja number 1-21-4730 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi kriminaalasi kokkuleppemenetluses

§ 209lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 29.

septembri 2021 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Marko Järva, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Marko Järva apellatsioon Tartu Maakohtu

1. septembri 2021 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
2. Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis Tartu Maakohtusse kriminaalasja üldmenetluses Marko Järva süüdistuses KarS §

§ 209lg 1 järgi.

Tartu Maakohus andis

1. augusti 2021 määrusega M. Järva temale esitatud süüdistuses kohtu alla.
2. septembri 2021 istungil taotles prokurör kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses ning esitas kohtule M. Järva ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppe. Kohus jätkas asja arutamist kokkuleppemenetluses ning tunnistas
3. septembri 2021 otsusega M. Järva temale esitatud süüdistuses KarS §

§ 209lg 1 järgi süüdi. 2. Kar

S § 121 lg 1 järgi süüdistati M. Järvat järgmises. Viibides

1. aprillil 2021 kella 3.30 paiku oma elukohas XXX, lõi M. Järva külas olnud A-M.K-N. le ühe korra käega kukla piirkonda, millega tekitas A-M.K-N. le füüsilist valu.
2. KarS § 209 lg 1 järgi süüdistati M. Järvat järgmises.
3. maist kuni
4. septembrini 2016 oli M. Järva vabastatud töökohustuste täitmisest töövõimetuslehtede nr 16009244, 15288, 15306, 15325 ja 15356 alusel. Ta teadis, et ravikindlustuseseaduse (RaKS) § 54 lg 1 p 1 ja § 55 lg-te 1 ja 2 kohaselt võtab Eesti Haigekassa töövõimetuse hüvitise maksmisel aluseks isiku ühe kalendripäeva keskmise tulu ning et see tulu arvestatakse töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu andmete alusel. Neist asjaoludest teadlikuna esitas M. Järva kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas
5. juunil 2016 Eston Auto OÜ juhatuse liikmena Maksu- ja Tolliameti (MTA) e-keskkonna kaudu MTA-le Eston Auto OÜ nimelt varalise kasu saamise eesmärgil valeandmetega
6. aasta augusti maksudeklaratsiooni TSD, mille lisas 1 deklareeris endale tegelikkuses mittesaadud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu summas 46 000 eurot ja sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu summas 15 180 eurot. Selle eesmärgiks oli petta endale Eesti Haigekassalt välja alusetult suurem töövõimetushüvitis. Seejärel tegi M. Järva hüvitise saamiseks kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas Eston Auto OÜ juhatuse liikmena elektrooniliselt X-tee kaudu töövõimetuslehtedel märked enda töötamise kohta Eston Auto OÜ-s:
7. juuni 2016 töövõimetuslehel nr 16009244,
8. juuli 2016 töövõimetuslehel nr 15288,
9. augusti 2016 töövõimetuslehel nr 15306,
10. augusti 2016 töövõimetuslehel nr 15325 ja
11. septembri 2016 töövõimetuslehel nr
12. Sellisel viisil lõi M. Järva MTA-le valeandmete esitamise kaudu Haigekassale teadvalt ebaõige ettekujutuse enda
13. aasta tulust, mille tulemusena lähtus Haigekassa töövõimetuse hüvitise määramisel ja väljamaksmisel RaKS § 54 lg 1 p-st 1 ning § 55 lg-test 1 ja 2 ning maksis M. Järvale töövõimetuse hüvitist välja järgnevalt:
14. juunil 2016 summas 423,46 eurot,
15. juulil 2016 summas 2046,73 eurot ja
16. augustil 2016 summas 1976,15 eurot, s.o kokku 4446,34 eurot. Tegelikult oli M. Järval töövõimetuslehtede nr 16009244, 15288 ja 15306 alusel õigus saada hüvitist tulenevalt RaKS § 55 lg-st 3 üksnes Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäära alusel, s.o töövõimetuslehe nr 16009244 alusel 48,15 eurot, töövõimetuslehe nr 15288 alusel 232,72 eurot ja töövõimetuslehe nr 15306 alusel 224,70 eurot. Seega sai M. Järva Haigekassalt töövõimetuslehtede nr 16009244, 15288 ja 15306 alusel alusetult hüvitist kokku 3940,77 eurot, millega Eesti Haigekassale kahju summas 3940,77 eurot. Kuna Haigekassal tekkis kahtlus M. Järva eest
17. aastal arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu õigsuses, ei lähtunud Haigekassa M. Järvale töövõimetuslehtede nr 15325 ja 15356 alusel hüvitise maksmisel enam tema
18. aastal arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Tekkinud kahtluse tõttu jättis haigekassa M. Järvale töövõimetuslehe nr 15325 alusel välja maksmata hüvitise summas 1976,15 eurot ja töövõimetuslehe nr 15356 alusel 494,04 eurot. Selle asemel võttis Haigekassa tuginevalt RaKS § 55 lg-le 3 M. Järva töövõimetushüvitise suuruse määramisel aluseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära, tehes
19. septembril 2016 sellekohase korralduse ning maksis M. Järvale töövõimetuslehe nr 15325 alusel välja hüvitise summas 224,70 eurot ning töövõimetuslehe nr 15356 alusel 56,18 eurot. Kuna Haigekassa jättis tekkinud kahtluste tõttu töövõimetuslehtede nr 15325 ja 15356 alusel M. Järvale hüvitise summas 2189,31 eurot välja maksmata, jäi kuritegu selles osas M. Järva tahtest mittesõltuvatel asjaoludel lõpule viimata ning kahju tekkimata.
20. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Järva, taotledes kohtuotsuse tühistamist. Apellatsiooni kohaselt on süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, kuna süüdistuses kirjeldatud tegu ehk puudet soovimatu külalise lahkumisele suunamiseks ei saa kindlasti käsitleda löögina või valu tekitamisena. Ebaõigesti on kvalifitseeritud ka süüdistus KarS § 209 lg 1 järgi, kuna raamatupidamislikku lohakust ei saa kindlasti käsitleda nimetatud sättes kirjeldatud kuriteona. Ringkonnakohtu seisukoht
21. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 4 kohaselt võib süüdistatav esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni muu hulgas juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või kui see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud. Kuna M. Järva apellatsioonist võib järeldada, et tema hinnangul ei ole kokkuleppes kirjeldatud teod kuriteod või on need teod karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, tuleb M. Järva apellatsioon lugeda KrMS § 318 lg 4 kohaselt lubatavaks. 2