) § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 7 alusel taotluse loa saamiseks paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks. Kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmiseks ja isikuga täiendava intervjuu läbiviimiseks. Taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud
PPA peab kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. Kreeka vastusest selgus, et isik oli viimati Kreekas illegaali staatuses. Seega oli tal kohustus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki või riiki, kus tal on viibimisõigus. Isik seda kohustust ei täitnud, vaid ostis endale võltsitud elamisloa ja kasutas seda Eesti kaudu Saksamaale jõudmiseks. Seega lahkus ta loata temale sobivasse liikmesriiki. Isik võib vabaduses viibides takistada rahvusvahelise kaitse menetluse efektiivset ja kiiret läbiviimist ning üritada lahkuda Saksamaale, kus on tema perekond. Eelnevalt on isik kasutanud selleks ebaseaduslikke viise. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles kinnipidamisest 14 päeva möödumisel. Isikul oli Kreekas juurdepääs varjupaigamenetlusele. Samuti oli tal võimalik esitada korduvtaotlus. Isik otsustas lahkuda Kreekast, et vältida sunniviisilist tagasisaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist puudus isikul Eestis viibimiseks seaduslik alus. Ta oleks saadetud tagasi kas kodakondsusjärgsesse riiki või üle antud Kreekale. Isik üritab vältida väljasaatmist nii Afganistani kui ka Kreekasse, sest ka Kreekas võib oodata teda väljasaatmine Afganistani. Sel põhjusel esitas ta ka rahvusvahelise kaitse taotluse. Vabaduses viibides võib isik lahkuda Saksamaale, et olla seal koos oma perekonnaga ja taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Soovi lahkuda Saksamaale on isik kinnitanud. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, kuna on alust arvata, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, sest isik on korduvalt maininud, et tema eesmärk on jõuda 2
See näitab, et isik ei järgi temal lasuvat lahkumiskohustust, vaid väldib seda. Seega võib ta ka Eestis vabaduses viibides jätta PPA kohaldatavad järelevalvemeetmed järgimata ja minna edasi Saksamaale, mis on tema tegelikuks sihtriigiks. Isiku põgenemisohtu saab järeldada ka võltsitud dokumendi kasutamisest (VSS § 68 p 2). Ei ole eluliselt usutav, et isik pidas ostetud elamisluba legaalseks dokumendiks. Selle soetamine võimaldab järeldada, et isik ei hooli kehtivatest normidest, riigi ametiasutuste seaduslikest korraldustest ega temal lasuvatest kohustust, vaid püüab vahendeid valimata jõuda sihtriiki. Isiku varasem õigusvastane käitumine annab alust arvata, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tema suhtes tõhus. Vabaduses viibides puuduks isikul motivatsioon teha PPA-ga koostööd ning jääda ootama oma rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse tulemust või võimalikku tagasisaatmist Kreekasse. Tõenäoliselt asuks isik end varjama ja lahkuks omavoliliselt Eestist, et jõuda Saksamaale. Isikul võib esineda rahvusvahelise kaitse vajadus. Arvestades Afganistanis esinevat sõjalist olukorda, võib arvata, et isikul võib olla eluohtlik kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda. Täpsemad isikuga seotud asjaolud vajavad väljaselgitamist rahvusvahelise kaitse menetluses. Seda, kas sellise rahvusvahelise kaitse menetluse peab isiku suhtes läbi viima Eesti, kus isik viimati taotluse esitas, või Kreeka, kus isik sisenes esimest korda Schengeni viisaruumi, või hoopis Saksamaal, kus elab isiku perekond (eeldusel, et Saksamaa on andnud isiku perekonnale rahvusvahelise kaitse), peab PPA selgitama välja järgneva menetluse jooksul. Isiku käitumisest ja selgitustest võib järeldada, et tal ei olnud kavas Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda. Eesti oli transiitriigiks, et selle kaudu Saksamaale jõuda ja seal oma perekonnaga ühineda. Kui üldse, siis soovis isik eeldatavasti esitada rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaal olles. Seega ei ole iseenesest vale PPA järeldus, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse selleks, et vältida enda väljasaatmist Afganistani või Kreekasse, kuid kohus ei pea praegusel juhul seda asjaolu siiski 3
PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. X palub 13.09.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.08.2021 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Isiku puhul ei esine põgenemisohtu. Asjaolu, et ta pärast Kreekas rahvusvahelise kaitse taotluse ja sellele esitatud kaebuse rahuldamata jätmist ei pöördunud tagasi kodakondsusjärgsesse riiki või riiki, kus tal on õigus viibida, vaid lahkus Kreekast teise Euroopa Liidu riiki, ei tähenda automaatselt, et isiku puhul esineb põgenemisoht. Kohus on valesti kohaldanud
Põgenemisohtu tuleb hinnata lähtuvalt konkreetsest isikust ja olukorrast. Kohus ei ole seda teinud. Põgenemisohtu ei saa järeldada ka võltsitud dokumendi kasutamisest. Isik ei olnud teadlik, et ta ei saa niivõrd suure rahasumma kui 4000 eurot eest õiget elamisluba. Isik maksis dokumendi eest, et enda perega kokku saada. Isik on seaduskuulekask isik. Isik soovib kindlustada enda viibimise koduriigist eemal, turvalises keskkonnas. See kinnitab asjaolu, et isikull puudub soov põgeneda. Järelikult puudub vajadus isiku kinnipidamiseks. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on stressitekitav ning niigi haige isiku tervis võib veelgi halveneda. Isiku kinnipidamine on ebaproportsionaalne. Kohus oleks pidanud põhjalikumalt kaaluma leebemate järelevalvemeetmete rakendamist. Isikul võiks lubada elada Vao majutuskeskuses. Määruskaebuse esitaja palub vabastada end tõlgete kulude kandmisest. 10. PPA palub 29.09.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad määruskaebuse esitaja kinnipidamist. Isik on eelnevalt esitanud Kreekas rahvusvahelise kaitse taotluse, kus sai tagasilükkava otsuse. Isik vaidlustas otsuse, kuid seda ei rahuldatud. Seega pidi isik olema teadlik, kuidas saab rahvusvahelise kaitse taotlust esitada. Isik viibis kinnipidamiskeskuses 14 päeva, enne kui esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Kui isikul oli tõsine soov taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, siis oli tal selleks varem mitmeid võimalusi. 4
lg-te 1 ja 2 alusel on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et
lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole
1 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, s.t isiku kinnipidamine on ainus tõhus vahend neid eesmärke saavutada.
lg 2 p‑de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes
Põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole iseseisvalt kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid üksnes asjaolu, mis õigustab
lg 2 p-de 1–5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Praeguses asjas on PPA 12.08.2021 taotluses tuginenud
13.
lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Isiku
lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on, et ta oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamisteks) kättesaadav. Samuti on sätte eesmärgiks takistada ennetavalt taotleja edasiliikumist ühest liikmesriigist teise (vt Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus nr C-18/16, p 39). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse aluseks olevate väidete kontrollimist (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv 5
lg-s 21 või VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks peab hindama isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). 14. PPA esitas halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
sätete alusel vahetult pärast isiku varjupaigataotluse saamist, mil esines ilmne vajadus selgitada välja taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud.
lg 2 kohaselt peab PPA kontrollima rahvusvahelise kaitse taotleja esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. PPA on selgitanud, et taotluse esitamise hetkeks ei olnud
Rahvusvahelise kaitse menetlus oli seega algusjärgus ning isiku põhjalikumad väited esitamata ja kontrollimata. Seega oli kinnipidamise alusena
15.
lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Riigikohus selgitas 17.04.2020 määruses nr 319-1068, et kooskõlas direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 punktiga d saab
lg 2 p 5 alusel rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada üksnes juhul, kui teda juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (p 16). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et iseenesest ei ole ekslik PPA tuginemine
lg 2 p-le 5, kuid muutunud asjaoludest tulenevalt ei saa välistada isikul rahvusvahelise kaitse vajaduse olemasolu ning tegemist ei ole ilmselgelt põhjendamatu taotlusega. 16.
PPA on selgitanud, et menetluse käigus on vaja välja selgitada, milline riik peab rahvusvahelise kaitse menetluse isiku suhtes läbi viima. Dublini III määruse art 28 lg 2 kohaselt võivad liikmesriigid isikuid kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine, kui esineb märkimisväärne oht asjaomase isiku põgenemiseks, hinnates igat juhtumit eraldi. Seejuures on kinnipidamine lubatud vaid juhul, kui kinnipidamine on proportsionaalne ning leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Dublini III määruse art 28 regulatsioon on võetud Eesti õigusesse üle
lg 2 p-ga 7 ja lg-ga 21 (vt Riigikogu XII koosseisu 81 SE seletuskiri, lk-d 35 ja 39).
lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Dublini III määruses sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht.
lg 21 sätestab, et
lg 2 p-s 7 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse muu hulgas seda, kui isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2018 määrus nr 3-17-1837, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul on Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tingimused X kinnipidamiseks täidetud. 17. X puhul esineb põgenemisoht. Asja materjalidest nähtub, et X saabus Eestisse Kreekast, kus ta oli viimati illegaali staatuses. Pärast Kreekas esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse ja selle esitatud kaebuse rahuldamata jätmist ei pöördunud isik tagasi kodakondsusjärgsesse riiki või riiki, kus tal on viibimisõigus. Selle asemel ostis isik endale võltsitud Kreeka elamisloa, mida soovis kasutada Eesti kaudu läbi Poola Saksamaale jõudmiseks. Seega lahkus isik ilma 6
Isiku senine käitumine ei tekita usku, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ei lahku ta mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, nt Saksamaale, kus väidetavalt elab tema pere. Isiku põgenemisohtu saab järeldada valmisolekust kasutada võltsitud dokumenti. Isikul ei saanud tekkida pärast Kreekas rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmist ja selle peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmist ootust, et tal on võimalik osta raha eest kehtiv elamisluba. Olenemata selle eest tasutud summa suurusest ei ole eluliselt usutav, et isik peab ostetud elamisluba legaalseks dokumendiks. Halduskohus on asjakohaselt järeldanud, et see näitab isiku suhtumist kehtivatesse normidesse, riigi ametiasutuste seaduslikesse korraldustesse ja isikul lasuvatesse kohustustesse. 18. X osas tuvastatud põgenemisohu tõttu ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada tõhusaks (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mille põhjal oleks alust hinnata tema kinnipidamist juba praegusel ajal ebaproportsionaalseks. Kui isik peaks vajama arstiabi, on tal võimalik seda saada ka kinnipidamiskeskuses, kus on igapäevaselt kohal meditsiinipersonal, samuti on isikul võimalik soovi korral pöörduda psühholoogi poole. Kinnipidamiskeskuses tagatakse isiku tervisenäitajate jälgimine ning vajadusel ravi. Seega ei saa isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse pidada vastuolus olevaks tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.