KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma, Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 24.05.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-2576 X ka

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 22.10.2020 Tartu Vanglale taotluse hüvitada kahju 23 600 eurot seoses Tartu Vanglas viibimisega perioodil 28.12.2019–09.08.
2. Taotluse kohaselt on tekitatud X-le mittevaralist kahju seoses ebapiisava isikliku ruumiga kambris. Kamber ei vastanud nõuetele. Peale jalutuskäigu oli taotlejal võimalik viibida kambrist väljapool 6 h päevas ja kambri pindala oli alla 4 m
3. See ei ole kooskõlas justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 6 lõikega 6 ning Eesti ja rahvusvahelise kohtupraktikaga. Vangla tegevus alandas taotlejat. Kahju seisneb füüsilises ja hingelises valus ja kannatustes.
4. Tallinna Halduskohus jättis 01.08.2021 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest, jättis kaebuse käiguta ja andis riigilõivu 678 euro tasumiseks aega 15 päeva arvates määruse jõustumisest.
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.03.2021 määrusega X määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.01.2021 määruse muutmata. Kaebaja esitas halduskohtu 08.01.2021 3-20-2576 ja ringkonnakohtu 02.03.2021 määruse peale teistmisavalduse, mille Riigikohus jättis 13.04.2021 määrusega menetlusse võtmata.
6. Tallinna Halduskohus tagastas 03.05.2021 määrusega X kaebuse, kuna kaebaja ei ole tasunud riigilõivu. Kohus jättis 08.01.2021 määrusega rahuldamata kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse ja andis riigilõivu 678 euro tasumiseks aega 15 päeva määruse jõustumisest arvates. Halduskohtu 08.01.2021 määrus menetlusabi andmisest keeldumise kohta jõustus Riigikohtu 13.04.2021 määrusega, millega jäeti kaebaja teistmisavaldus menetlusse võtmata. Niisiis pidi kaebaja riigilõivu tasuma hiljemalt 28.04.2021, kuid ei ole seda seniajani teinud.
7. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tallinna Halduskohtu 03.05.2021 määruse, vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest, saata asi halduskohtule läbivaatamise jätkamiseks ja tunnistada Justiitsministeeriumi toimingud õigusvastaseks. Riigikohus rikkus teistmisavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel menetlusnorme ning kaebaja tuleb vabastada riigilõivu tasumisest. Tartu Vangla on rikkunud kaebaja õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Määruskaebus tuleb võtta halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlemist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.
2. Põhiseaduse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätted ei välista kohtusse kaebuse esitamisele mõõdukate piirangute seadmist, nagu kohustus tasuda riigilõivu. Selleks, et riigilõivu tasumise kohustus ei takistaks isikutel ebaproportsionaalselt kohtukaebeõiguse tõhusat teostamist, on ette nähtud võimalus taotleda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Sellise normistiku õigustatust on kinnitanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus kohtuasjas Julin vs Eesti (otsuse p-d 160 ja 164).
3. Halduskohus hindas 08.01.2021 määruses ja ringkonnakohus 02.03.2021 määruses kaebuse perspektiive vastavalt

§ 111lõikele 1.

Kohtud leidsid, et kaebus ei ole perspektiivikas. Riigilõivust vabastamiseks menetlusabi andmisest keeldumise määrus jõustus 02.03.2021 vastavalt

§ 173lõikele 3.

Teistmisavalduse esitamine ei mõjutanud ringkonnakohtu määruse jõustumist. Riigilõiv tulnuks kaebajal tasuda hiljemalt 17.03.

1. Asjaolu, et halduskohus pidas määruses ekslikult riigilõivu tasumise tähtpäevaks 28.04.2021, ei mõjuta halduskohtu määruse lõppjärelduste õigsust. Kaebuse tagastamise määruse tegemise ajaks oli riigilõivu tasumise tähtaeg möödunud ja riigilõivu polnud tasutud. Kaebaja ei saa halduskohtu määrust kaebuse tagastamise kohta vaidlustada motiivil, et kohtud rikkusid menetlusabi taotluse ja edasikaebuste lahendamisel menetlusnorme. Vaidlus, kas kaebajale oleks tulnud anda menetlusabi, sh tema majanduslikku seisundit arvestades, on seadusjõustunud kohtulahendiga lõplikult lahendatud ning praeguses menetlusstaadiumis ei saa selle küsimuse juurde enam naasta.
2. Ringkonnakohus leiab, et vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest ja halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on siinses asjas selgelt tegemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 3 tugineva, s.o väidetavalt inimväärikuse süülise 2

§ 104

lg 2 teise lause kohaselt peab kohus kaebuse tagastama riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral. Sellest tulenevalt ei ole määruskaebuse ülejäänud väidetel määruskaebuse lahendamisel enam tähtsust ja ringkonnakohus neid ei käsitle. Praeguses asjas on vaidluse all Tartu Vangla keeldumine hüvitada kaebajale väidetavalt tekitatud kahju, mitte Justiitsministeeriumi tegevus, mistõttu ei saa ringkonnakohus lahendada määruskaebuses esitatud taotlust ministeeriumi tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Ministeeriumi tegevuse peale saab vajadusel esitada kaebuse halduskohtule. Vangla sisekorraeeskirja põhiseadusevastaseks tunnistamise taotlus ei ole eraldiseisev nõue, mille menetluse võtmist peaks halduskohus otsustama – tegemist on kahju hüvitamise nõudega kaasneva menetlusliku taotluse või seisukohaga. (allkirjastatud digitaalselt) 3