1-20-4711/63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4711 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne Kristo Uibole mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Anu Madissoon Süüdimõistetu Kristo Uibo isikukood: 38811092740; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vambola Olli RESOLUTSIOON
2. Jätta rahuldamata erakorralise ettekande taotlus Kristo Uibole mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
3. Määrata KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel Kristo Uibole katseajaks täiendav kohustus pöörduda hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Viljandi Haiglasse narkosõltuvuse vastasele ravile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTUMÄÄRUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
4. Pärnu Maakohtu 28.10.
5. a otsusega tunnistati Kristo Uibo süüdi ning teda karistati KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 1-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, misjärel kujunes K. Uibo karistuseks 8 kuud vangistust. Tuginedes KarS § 65 lg-e 1 ja § 64 lg-le 1, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust, ning märgiti, et K. Uibol tuleb ära kanda veel 3 aastat ja 8 kuud vangistust. See karistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 4-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui K. Uibo 1 ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 21 sätestatud kohustust, s.o hoidub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest. Kohtuotsus jõustus 05.11.
6. K. Uibo katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 28.10.2020 ja lõpeb 28.10.
8. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 15.09.2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata K. Uibole mõistetud vangistus täitmisele, sest K. Uibo ei täitnud 29.03.2021 ja 06.04.2021 registreerimiskohustust ning tarvitas 28.03.2021 ja 06.04.2021 narkootikume. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
9. K. Uibo kriminaalhooldus algas 05.11.2020 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 18.11.2020 (erakorralises ettekandes ekslikult 18.11.2021). K. Uibol on olnud korduvalt probleeme registreerimiskohustuse täitmisega ja ta on rikkunud korduvalt narkootiliste ainete tarvitamise keeldu. Esmalt ei ilmunud K. Uibo 16.12.2020 määratud kellaajal kriminaalhooldusosakonda vastuvõtule, vaid helistas ametnikule ja põhjendas mitteilmumist terviseprobleemidega. Kui K. Uibo ilmus samal päeval hilisemal kellaajal kriminaalhooldusosakonda, oli ta alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik koostas selle rikkumise eest K. Uibole esimese kirjaliku hoiatuse. 2.
10. Seejärel kontrollisid Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud 24.11.2020 (erakorralises ettekandes ekslikult 24.11.2021) Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa maanteel narkootikumide olemasolu K. Uibo organismis, kiirtest reageeris positiivselt amfetamiinile ja kanepile ning K. Uibo toimetati ekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 09.12.
11. a uuringu tulemuste kohaselt leiti K. Uibo uriinist kokaiini. Selle rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik K. Uibole teise kirjaliku hoiatuse. 2.
12. Järgmistele vastuvõttudele K. Uibo ilmus, kuid probleemid tekkisid uuesti
13. a märtsi lõpus, mil K. Uibo jättis järjest kriminaalhooldusosakonda ilmumata, põhjendades seda halva tervisega. Nii ei ilmunud K. Uibo 29.03.2021 kriminaalhooldusosakonda, vaid saatis ametnikule e-kirja, märkides, et ta ei saa vastuvõtule tulla, sest töökaaslane andis positiivse koroonaproovi ja ka K. Uibo tunneb end halvasti. Lepiti kokku, et K. Uibo võtab kriminaalhooldusametnikuga uuesti ühendust 06.04.
14. Hiljem selgus, et K. Uibo andis 28.03.2021 Tartus narkootikumidele positiivse uriinitesti. K. Uibo ei esitanud ametnikule tõendit haigestumise kohta 29.03.
15. 2.
16. K. Uibo ei võtnud ametnikuga 06.04.2021 ühendust, vaid saatis 08.04.2021 e-kirja, milles teatas, et ta viibib haiguslehel ja et uue aja võib panna järgmiseks nädalaks. Uueks ajaks sai 15.04.2021 kell 09:
17. Kriminaalhooldusametniku küsimusele, miks K. Uibo ei võtnud 06.04.2021 ühendust, K. Uibo ei vastanud. Hiljem selgus, et K. Uibo andis 06.04.2021 Võrus narkootikumidele positiivse uriinitesti. K. Uibo ei esitanud ametnikule tõendit haigestumise kohta 06.04.
18. 2.
19. Edasi võeti K. Uibolt 28.03.2021 Tartu Ülikooli Kliinikumis uriiniproov ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 06.04.
20. a uuringu tulemuste kohaselt leiti K. Uibo uriinist amfetamiini ja pregabaliini. Seejärel võtsid Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud K. Uibolt 06.04.2021 uriiniproovi ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 14.04.
21. a uuringu tulemuste kohaselt leiti K. Uibo uriinist amfetamiini, metamfetamiini, alprasolaami ja klonasepaami metaboliiti. Eelnevast nähtuvalt jätkas K. Uibo registreerimiskohustuse rikkumist ja narkootikumide tarvitamist ka pärast kriminaalhooldusametniku kirjalikke hoiatusi. 2 2.
22. K. Uibo esitas 26.05.2021 kriminaalhooldusametnikule avalduse, et ta läheb hiljemalt 28.05.2021 Viljandi Haiglasse ravile, ning SA Viljadi Haigla 31.05.
23. a tõendi kohaselt alustaski K. Uibo 28.05.2021 sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses statsionaarsel teenusel osalemist. 12.08.2021 teatas SA Viljandi Haigla aga, et 12.08.2021 lõpetati K. Uiboga ravileping, sest ta rikkus korduvalt keskuse sisekorraeeskirju. K. Uibo tunnistas järgmisel päeval antud kirjalikus selgituses rikkumisi, kuid avaldas samas soovi minna uuesti rehabilitatsiooniteenusele. K. Uibo sõnul on ta pärast Viljandi Haiglast tulekut pöördunud uuesti psühhiaatri pole ning on käinud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõttudel. 2.
24. K. Uibo on pannud katseajal toime 3 väärtegu: 19.03.2021 LS § 227 lg 2 (s.o suurima lubatud sõidukiiruse ületamine) järgi ning 24.11.2020 ja 27.03.2021 NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. K. Uibo on alates 29.05.2015 KBL24H OÜ juhatuse liige ja on oma sõnul teinud allhankena ehitustöid. Samuti käib K. Uibo alates 02.02.2021 regulaarselt psühhiaatri ambulatoorsetel vastuvõttudel. 2.
25. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb K. Uibole mõistetud vangistus täitmisele pöörata. K. Uibo kriminaalhoolduse käik on olnud tervikuna probleemne, kusjuures probleemid on jätkunud ka pärast kriminaalhooldusametniku kirjalikke hoiatusi. K. Uibo tunnistab sõltuvusprobleemi ja on pöördunud abi saamiseks meedikute poole, kuid samas pole ta suutnud järgida rehabilitatsioonikeskuse reegleid. Täiendavad kohustused või katseaja pikendamine pole põhjendatud, sest K. Uibo puhul on kõik asjakohased meetmed juba kasutusele võetud ja need pole andnud soovitud tulemust. Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et olukord võiks muutuda. K. Uibole vajalik meditsiiniline abi ja sõltuvusrehabilitatsioon tagatakse ka vanglas.
26. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ja palus K. Uibole mõistetud vangistuse täitmisele pöörata. K. Uibo käis viimati kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel 31.08.2021, misjärel saatis ta ametnikule info haiguslehel viibimise kohta. Pärast K. Uibo lahkumist Viljandi Haiglast pole kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt narkootikumide tarvitamist kontrollitud. K. Uibot iseloomustab positiivselt, et ta tunnistab oma narkoprobleemi ja on üritanud sellega tegeleda. Samuti on K. Uibo jõudnud Viljandi Haiglasse ja on valmis sinna naasma, kuid paraku kõik see, mis on sellega kaasnenud, ei ärata usaldust ega anna alust arvata, et K. Uibo muudab oma käitumist ja püsib ravil. Lisaks pole K. Uibo saanud kriminaalhooldusametniku vastuvõttudele tulla ja registreerimiskohustust ei saa lõputult edasi lükata ka tervislikel põhjustel, sest sel juhul muutuks käitumiskontroll mõttetuks.
27. K. Uibo kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes märgitu on õige. K. Uibo kahetseb, et nii on läinud, ja soovib minna tagasi ravile. Alternatiivselt palub K. Uibo palub pikendada katseaega või kohaldada muud abinõu peale vangistuse. Viljandi Haigla sisekorraeeskirjade rikkumised seisnesid selles, et K. Uibo magas sisse või hilines ja nii korduvalt. Ta on hajameelne ja unustab. Viljandi Haiglas on kord tähtis ja kui pole 5 minutit varem kohal või ei ärka kell 7, saab seletuskirja ning seejärel on katseaeg. Lisaks oli K. Uibol probleeme ka kodutööga. Igal hommikul oli eneseanalüüs ja K. Uibole tehti seletuskiri, et ta hakkaks paremini kirjutama, kuid K. Uibol on raske end paberil väljendada. K. Uibo tegi seletuskirjadest ja katseajast järeldusi, kuid siiski juhtus nii. K. Uibo ei ilmunud 29.03.2021 kriminaalhooldusosakonda ega kontakteerunud 06.04.2021 meilitsi kriminaalhooldusametnikuga, sest tema tervis oli kehv, ta arvas, et tal on koroona ja käis korduvalt teste tegemas. 3 Testide tulemused olid negatiivsed, misjärel soovitas perearst K. Uibol pöörduda psühhiaatri poole, kus selgus, et K. Uibol on depressioon. Psühhiaater väljastas ka vastava tõendi. K. Uibo ei esitanud koroonatestide vastuseid kriminaalhooldusametnikule, sest tal polnud ID-kaarti ja ta ei saanud vastuseid elektrooniliselt kätte. Nüüd on ID-kaart olemas ja K. Uibol on võimalik esitada testide vastused kohtule. K. Uibo tarvitas millalgi enne 28.03.2021 ja 06.04.2021 narkootikume, sest oli alkoholijoobes. Siis käib klõps ära ja K. Uibo ei kontrolli ennast. K. Uibo käis ka alkoholiravil. Ta ei joo vahepeal mitu nädalat või kuu aega, kuid kui on mõni mure või ta langeb mingitesse mõtetesse, siis võtab igal õhtul natuke, et pingeid maandada. Tänu programmile „Kainem ja tervem Eesti“ on see kõvasti paranenud ja nüüd pole K. Uibo 3 nädalat alkoholi tarvitanud. K. Uibol on olnud narkootikumidega probleeme 10-15 aastat ja sellest on päeva pealt raske välja tulla. Narkootikumiprobleemi lahendamiseks on K. Uibo öelnud oma tuttavatele, et nad ei annaks talle narkootikume isegi juhul, kui K. Uibo alkoholijoobes olles küsib. Samuti võttis K. Uibo oma tädi enda juurde elama, sest K. Uibol on ka psüühilised häired ja ta ei suuda üksi olla. Tädi on K. Uibole toeks ja hoiab teda õigel teel. Lisaks käib K. Uibo vähemalt 1 kord nädalas psühholoogi ja psühhiaatri juures ning osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“. K. Uibo on võimeline oma käitumist kontrollima, kuid tal pole stabiilsust. K. Uibol jäi kodu lahti, kuid nüüd on tädi seal ja K. Uibo ei tunne end enam üksi. Viljandi Haiglas tehti selgeks, mis sõltuvus on ja kuidas neid riske ette aimata, ning see on pannud K. Uibot kõvasti mõtlema. K. Uibol on kindlasti vaja narkoprobleemist vabanemiseks sõltuvusravi ning kui ta tuli Viljandi Haiglast ära, alustas ta kohe Võrus programmis „Kainem ja tervem Eesti“. K. Uibo proovis haiglas sisekorraeeskirju täita, aga ta on hajameelne ja tegi rumalaid vigu. Juhtus. K. Uibo austab sealset kodukorda ja tegi endast parima, et kõigele kaasa aidata. Ta teab, et pole käitunud eeskujulikult, ja loodab, et saab ravi. K. Uibo tahab end muuta ja nüüd on üle pika aja tekkinud siht, mille nimel püüelda. Ta tahab leida sisemist rahu ja rahus elada. Vangla ei ravi. K. Uibo on viimase paari kuu jooksul tööalaselt aidanud väikesel projektil ja paar korda juhendanud niipalju kui ta on suutnud. Juhul, kui K. Uibo saab seal hakkama, võetakse ta tööle. Tegemist on nn proovitööga, kuid nii vähesel määral, et lihtsalt kontroll, kas K. Uibo loeb projekte ja kuidas ta käitub. K. Uibol on vaja mõned asjad lõpetada, misjärel saab ta ka arve esitada. K. Uibol on maksuvõlg, mille ta saaks ära maksta. K. Uibo on suutnud mingil määral tööd teha, kuid pole olnud võimeline kriminaalhooldusosakonda ilmuma, sest tal on paanikahood ja hirmud. K. Uibo kardab üldiselt inimestega kontakti luua ning kui tal on paanika või selline hoog, siis ta ei saa ega suuda. K. Uibo on võimalusel valmis naasma Viljandi Haiglasse võõrutusravile ja rehabilitatsiooniteenusele.
28. K. Uibo kaitsja Vambola Olli palus kohtuistungil K. Uibole mõistetud karistust mitte täitmisele pöörata. K. Uibo rikkus 2 korda registreerimiskohustust, tarvitas 2 korda narkootikume ja teda on katseajal 3 korda narkootikumidega seoses väärteokorras karistatud. M. J. Haiglast avaldas kaitsjale telefonivestluses, et võib-olla saadeti K. Uibo liiga ennatlikult rehabilitatsioonilt ära. Arvestades lisaks psühhiaatri 3 tõendit, teeb kaitsja kogumis järelduse, et K. Uibo ei vaja niivõrd karistamist või selle karistamise peaks veel edasi lükkama, kuivõrd K. Uibo vajab ravi. Kaitsja kohtus ka K. Uibo tädiga ja kaitsjale tekkis mulje, et tädi suudab K. Uibot ohjata ja võib-olla distsiplineerida, aga igal juhul rohkem stabiliseerida. Kuna K. Uibo karistus on niivõrd pikk, ei tule üldkasulik töö kõne alla, kuid samas on võimalik pikendada katseaega. Kaitsja palub pikendada katseaega 3 kuu võrra, et vaadata, mis juhtuma hakkab, kuidas ravi aitab ja kuidas aitab see, et K. Uibo elab nüüd koos tädiga. K. Uibo pole uusi kuritegusid toime pannud ja väärteod on seotud narkootikumide tarvitamisega. K. Uibo tunnistab, et ta ei tule narkootikumide vastu võitlemisega ise toime ja vajab ravi.
29. K. Uibo esitas 28.10.2021 kohtule e-kirja teel saatekirjade vastused, millest nähtuvalt ta käis koroonateste tegemas 30.03.2021, 16.04.2021, 26.05.2021 ja 18.09.
30. 4 Kohtu seisukoht
31. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (RKKK 11.06.
32. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuste rikkumise puhul.
33. Tutvunud erakorralise ettekande, sellele lisatud materjali ja kohtule esitatud täiendavate tõenditega ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja K. Uibo selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on osaliselt põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt võeti 28.03.2021 kell 22:55 SA Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus K. Uibolt uriini ning 06.04.
34. a uuringuakti nr 468T kohaselt leiti K. Uibo uriinist amfetamiini ja pregabaliini (tl 9 pöördel). Samuti nähtub teisest joobeseisundi tuvastamise saatekirjast, et 06.04.2021 kell 17:50 võeti Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuris K. Uibolt uriini ning 14.04.
35. a uuringuakti nr 523T kohaselt leiti K. Uibo uriinist amfetamiini, metamfetamiini, alprasolaami ja klonasepaami metaboliiti (tl 9). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis K. Uibo, et ta on haige ega suuda ise sellega toime tulla. K. Uibo on järjekorras, et minna Viljandisse ravile. Muidu temast asja ei saa (tl 12). Kohtuistungil tunnistas K. Uibo, et tarvitas mõlemal korral narkootikume, sest oli alkoholijoobes. Siis käib klõps ära ja K. Uibo ei kontrolli ennast.
36. Kohtu hinnangul ei nähtu K. Uibo selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid narkootiliste ainete tarvitamise keelu eiramist. Seega rikkus K. Uibo millalgi enne 28.03.2021 ja 06.04.2021 (s.o kokku kahel korral) talle KarS § 75 lg 2 p 21 alusel pandud kohustust hoiduda narkootiliste ainete omamisest ja tarvitamisest. Kuna K. Uibo teadis, et tal on keelatud narkootikume tarvitada, pani ta rikkumised toime tahtlikult.
37. Erakorralises ettekandes leitakse ka, et K. Uibo rikkus 29.03.2021 ja 06.04.2021 registreerimiskohustust, kuid kohus selle etteheitega ei nõustu. Tõsi, erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehe kohaselt määrati K. Uibole kriminaalhooldusosakonda ilmumiseks aeg 29.03.2021 ja ta ei ilmunud sel ajal kohale (tl 8). Nähtuvalt kriminaalhooldusametniku ja K. Uibo e-kirja vahetusest teatas K. Uibo 28.03.2021 kell 19:41 ametnikule e-kirjaga, et ta ei saa 29.03.2021 vastuvõtule tulla, sest tema töökaaslasel diagnoositi koroonaviirus, K. Uibo on ka ise haige ja läheb 29.09.2021 testi tegema. Seejärel teatas K. Uibo 31.03.2021 kriminaalhooldusametnikule, et tema koroonatest oli negatiivne, kuid ta peab paari päeva pärast tegema uue testi. Kuigi kriminaalhooldusametnik palus saata mõlemad testitulemused e-posti teel, K. Uibo ei teinud seda (tl 14-14 pöördel). Edasi nähtub kriminaalhooldusametniku ja K. Uibo vahelisest e-kirjavahetusest, et kriminaalhooldusametnik andis 01.04.2021 K. Uibole korralduse kontakteeruda ametnikuga uuesti 06.04.2021, mil koroonatestide tulemused peaks käes olema, kuid K. Uibo ei võtnud määratud ajal ametnikuga ühendust. Selle asemel saatis K. Uibo 08.04.2021 kriminaalhooldusametnikule e-kirja, et uue aja võib panna järgmiseks 5 nädalaks, sest K. Uibo viibib lehel. K. Uibo ei vastanud kriminaalhooldusametniku küsimusele, miks ta ei võtnud 06.04.2021 ametnikuga ühendust (tl 14 ja 16).
38. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis K. Uibo, et ta ei täitnud 29.03.2021 ja 06.04.2021 registreerimiskohustust, sest tema tervislik seisund oli väga kehv, ta arvas, et tal on koroona ja käis korduvalt teste tegemas. Samuti tegi perearst vereanalüüsid, kuid sealt ei ilmnenud midagi. Psühhiaater diagnoosis K. Uibol tugeva depressiooni ja kompulsiivse ärevushäire (tl 11). Kohtuistungil jäi K. Uibo kriminaalhooldusametnikule antud selgituste juurde ning avaldas täiendavalt, et ta ei esitanud koroonatestide vastuseid kriminaalhooldusametnikule, sest tal polnud ID-kaarti ja ta ei saanud vastuseid elektrooniliselt kätte. Nüüd on ID-kaart olemas ja K. Uibol on võimalik esitada testide vastused kohtule. 28.10.2021 esitas K. Uibo kohtule e-kirja teel saatekirjade vastused, millest nähtuvalt ta käis koroonateste tegemas 30.03.2021, 16.04.2021, 26.05.2021 ja 18.09.
39. Lõuna Eesti Haigla AS-i 10.05.
40. a tõendi kohaselt käib K. Uibo alates 02.02.2021 regulaarselt psühhiaatri vastuvõttudel ning ta viibis alates 07.04.2021 kuni 10.05.2021 töövõimetuslehel (tl 22).
41. Kohus leiab, et eelnevast nähtuvalt oli K. Uibol 29.03.2021 ja 06.04.2021 registreerimiskohustuse täitmata jätmiseks mõjuv põhjus. Kuna K. Uibo tegi 30.03.2021 koroonatesti, on usutav tema selgitus, et ta tundis end 1 päev varem (s.o 29.03.2021) niivõrd halvasti, et kahtlustas enda nakatumist koroonaviirusega ega saanud seetõttu kriminaalhooldusosakonda ilmuda. Mis puudutab kriminaalhooldusametnikuga kontakteerumist 06.04.2021, siis K. Uibo selgituste kohaselt diagnoosis psühhiaater tal depressiooni ja Lõuna Eesti Haigla AS-i 10.05.
42. a tõendi kohaselt viibis K. Uibo alates 07.04.2021 kuni 27.05.2021 töövõimetuslehel. Pidades silmas depressiooni olemust, on kohtu arvates väga tõenäoline, et K. Uibo ei suutnud või tal oli oluliselt raskendanud kriminaalhooldusametnikuga kontakteeruda juba 1 päev varem (s.o 06.04.2021). Seega ei rikkunud K. Uibo 29.03.2021 ja 06.04.2021 KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud käitumiskontrolli nõuet.
43. Analüüsides K. Uibo kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on K. Uibo kriminaalhooldus kestnud veidi vähem kui 1 aasta. K. Uibo ei ilmunud 16.12.2020 (s.o veidi enam kui 1 kuu pärast kriminaalhoolduse algust) õigeaegselt kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ja kui ta ilmus samal päeval hilisemal kellaajal kohale, oli ta alkoholi tarvitanud. Kriminaalhooldaja koostas selle rikkumise eest 16.12.2020 K. Uibole esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel tuvastati 09.12.2020, et K. Uibo tarvitas 24.11.2020 (s.o veidi vähem kui 3 nädalat pärast kriminaalhoolduse algust) narkootikume. Nimetatud rikkumise eest koostas kriminaalhooldusametnik 15.01.2021 K. Uibole teise kirjaliku hoiatuse. Praeguses asjas selgus, et K. Uibo tarvitas millalgi enne 28.03.2021 ja 06.04.2021 (s.o kahel korral paaripäevaste vahedega ca 4 kuud pärast eelmise samalaadse rikkumise toimepanemist) taas narkootikume. Kokkuvõtlikult on K. Uibo jätkanud narkootikumide tarvitamist vaatamata kriminaalhooldusametniku korduvatele kirjalikele hoiatustele.
44. Edasi nähtub asja materjalist, et K. Uibo tunnistas pärast viimaseid narkootikumide tarvitamisi oma narkoprobleemi ja läks omal initsiatiivil 28.05.2021 SA-sse Viljandi Haigla narkosõltuvuse vastasele ravile (tl 27 ja 29). Kuigi ambulatoorne ravi on individuaalne ja kestab orienteeruvalt 5-9 kuud, viibis K. Uibo ravil vaid kuni 12.08.2021 (s.o vähem kui 3 kuud), sest ta rikkus korduvalt keskuse sisekorraeeskirju ja ravileping temaga lõpetati (tl 33). Kohus märgib, et seega statsionaarne haiglaravi ebaõnnestus. 6
45. Kohtuistungil avaldas K. Uibo soovi minna tagasi ravile. Viljandi Haigla sisekorraeeskirjade rikkumised seisnesid selles, et K. Uibo magas sisse või hilines ja nii korduvalt. Ta on hajameelne ja unustab. Viljandi Haiglas on kord tähtis ja kui pole 5 minutit varem kohal või ei ärka kell 7, saab seletuskirja ning seejärel on katseaeg. Lisaks oli K. Uibol probleeme ka kodutööga. Igal hommikul oli eneseanalüüs ja K. Uibole tehti seletuskiri, et ta hakkaks paremini kirjutama, kuid K. Uibol on raske end paberil väljendada. K. Uibo tegi seletuskirjadest ja katseajast järeldusi, kuid siiski juhtus nii. K. Uibo proovis haiglas sisekorraeeskirju täita, aga ta on hajameelne ja tegi rumalaid vigu. K. Uibo austab sealset kodukorda ja tegi endast parima, et kõigele kaasa aidata. Pärast Viljandi Haiglast ära tulekut, alustas K. Uibo osalemist programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning tänu sellele pole ta 3 nädalat alkoholi tarvitanud. Samuti käib K. Uibo vähemalt 1 kord nädalas psühhiaatri ja psühholoogi juures ning võttis tädi enda juurde elama. Ta on võimalusel valmis minema Viljandi Haiglasse võõrutusravile ja rehabilitatsiooniteenusele.
46. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt tunnistab K. Uibo narkootikumiprobleemi ja on (pärast viimaseid narkootikumide kasutamisi) astunud oma käitumise muutmiseks arvukalt reaalseid samme. Ta pöördus omal initsiatiivil 28.05.2021 SA-sse Viljandi Haigla narkosõltuvuse vastasele ravile ning kui sisekorraeeskirjade rikkumise tõttu lõpetati temaga ravileping, asus ta osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Samuti käib ta psühhiaatri ja psühholoogi juures ning võttis tädi enda juurde elama, et oma psühholoogiliste probleemidega toime tulla. Pidades silmas ülal toodut, tegeleb K. Uibo aktiivselt oma probleemidega (sh narkosõltuvusega) ja teeb märkimisväärseid pingutusi, et katseaja nõudeid täita. Kuigi statsionaarne haiglaravi ühel korral ebaõnnestus, nähtub Viljandi Haigla 06.10.
47. a teatisest, et K. Uibol on võimalik ravikohtade olemasolul asuda uuesti võõrutusravi- ja rehabilitatsiooniteenusele (tl 63). Arvestades K. Uibo tehtud pingutusi ja äratuntavat motivatsiooni katseaeg edukalt läbida, on põhjendatud anda K. Uibole selleks täiendav võimalus.
48. Pidades silmas K. Uibo narkoprobleemi ulatust, on uute rikkumiste ärahoidmiseks asjakohane meede statsionaarne narkosõltuvuse vastane ravi Viljandi Haiglas. Ka K. Uibo oli sellega kohtuistungil nõus. Lähtudes ülal toodust, määrab kohus KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel K. Uibole katseajaks täiendava kohustuse pöörduda hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Viljandi Haiglasse narkosõltuvuse vastasele ravile.
49. Juhul, kui K. Uibo ei pöördu tähtaegselt Viljandi Haiglasse statsionaarsele ravile või ei allu mis tahes mittemeditsiinilistel põhjustel määratud ravile, loetakse need asjaolud KarS § 75 lg 2 p-s 5 sätestatud ravile allumise kohustuse rikkumiseks. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et K. Uibo katseaeg kestab kuni 28.10.2024 (s.o peaaegu 3 aastat veel). Juhul, kui K. Uibo ei tule vabaduses oma sõltuvusprobleemidega toime ja jätkab narkootikumide tarvitamist, on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine vältimatu. (allkirjastatud digitaalselt) 7