← Eesti

5-21-29/5

Obsah (4)§ 44§ 48§ 51§ 45

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine Menetlusosalised 5-21-29 17. november 202

§ 44lõike 2 punkt 3).

  2. oktoobril 2021 avaldati ajalehes Tartu Postimees valimistulemuste väljakuulutamise viibimist käsitlev artikkel, mida illustreerival fotol oli kujutatud valimissedelit tekstiga: „Soovin valida nimekirja SÜDAMEGA TARTU, kuid seda registreeritud nimekirja pole võimalik valida, mistõttu palun käsitleda seda bülletääni valimiskaebusena, ning vastavalt menetleda. Minu valik on [järgneb kandidaadi number ja nimi].“
  3. M. Kaldalu ja Valimisliit Südamega Tartu esitasid Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK)
  4. oktoobri 2021 kuupäevaga dateeritud ja
  5. oktoobril 2021 postitatud kaebuse. Selles kaebuses leidsid kaebajad, et kohaliku omavalitsuse volikogu
  6. aasta valimistel piirati oluliselt vangide kui valijaskonna ühe osa õigusi. Kuna sellega rikkus Eesti Vabariik endale võetud rahvusvahelisi kohustusi, on valimistulemused tervikuna ebaõiged, neid ei tohi kinnitada ning valimistulemused 5-21-29 tuleb tühistada, parandada rikkumised ja kuulutada välja uued valimised. Vangidel ei olnud võimalik hääletada ning neilt, sh M. Kaldalult, oli võetud õigus kandideerida. Kuna vanglas hääletajad ei saanud valida hääletamise aega ja hääletamisviisi, sh elektroonilist hääletamist, vaid pidid osalema eelhääletamisel, rikuti põhiseadusest tulenevat valimispäeva nõuet ning valimiste ühetaolisuse põhimõtet. Lisaks puudus vanglas hääletanutel hääletamiskabiin ja hääletamiskast ning seda asendavat pappsirmi ei kasutatud. Kaebajalt võeti õigus hääle salajasusele. M. Kaldalu täidetud hääletamissedel avaldati Tartu Postimehes, foto allikaks oli Tartu Linna Valimiskomisjon. Sellega avalikustati M. Kaldalu hääletamisvalik.
  7. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
  8. oktoobri
  9. a otsusega nr 36 kaebuse osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata.
  10. Kaebusest ei nähtu, kuidas vangide valimisõiguse olemasolu või puudumine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ise on vahistatu, st ta on hääletamisõiguslik. Kaebaja on ka kandideerimisõiguslik ning esitas Tartu Linna Valimiskomisjonile registreerimiseks valimisliidu, samuti kandidaatide nimekirja. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik. Seega tuleb kaebus osas, mis puudutab vangide kandideerimis- ja hääletamisõiguse (vangide valimisõiguse) olemasolu, jätta läbi vaatamata.
  11. Osas, mis ei puuduta vangide valimisõigust, tuleb kaebus jätta rahuldamata.
  12. Kaebaja, kes kannab eelvangistust Tartu Vanglas, vaidlustab oma õigust osaleda vaatlejana valimistel. Õigus vaadelda valimiskomisjonide ja valimiste korraldajate toiminguid ei ole absoluutne. Isikule, kes kannab eelvangistust, ei tule tagada võimalust vaadelda valimisi väljaspool vanglat.
  13. Hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult hääletamissedelite lugemise tulemusena, seega on hääletamissedelite sisu häälte lugemisel avalik ning hääletamissedeli foto avaldamine ei riku hääle salajasust. Kaebuses nimetatud ja ajalehes fotol kujutatud hääletamissedeli täitnud isiku andmed ei ole teada.
  14. Tartu Linna Valimiskomisjoni selgituste kohaselt oli hääletamissirmi kasutamine võimalik ja kaebaja seda ka kasutas, mistõttu tema hääle salajasus oli tagatud. Mis puudutab hääletamissedeli ümbrikusse panemist, siis kinnipidamisasutuses hääletamisel kasutatakse sisemist ja välimist ümbrikku ning valija andmed kantakse välimisele ümbrikule tulenevalt seadusest.
  15. Kaebajal ei olnud tõepoolest võimalik vabalt valida hääletamise viisi, kuid ta sai oma hääletamisõigust kasutada, hääletades kinnipidamiskohas.
  16. Kuna hääletamine Tartu Vanglas toimus
  17. oktoobril 2021, ning kaebaja sellel kuupäeval ka hääletas, on lisaks eespool nimetatud põhjustele möödunud ka kaebuse esitamise tähtaeg.
  19. novembril 2021 edastas VVK Riigikohtule M. Kaldalu ja Valimisliidu Südamega Tartu
  20. novembril 2021 postitatud kaebuse VVK
  21. oktoobri
  22. a otsuse nr 36 peale. KAEBAJATE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  23. M. Kaldalu ja Valimisliit Südamega Tartu paluvad kaebuses Riigikohtule sisuliselt tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
  24. oktoobri
  25. a otsuse nr 36 ning jäävad kõigi VVK-le esitatud kaebuses esitatud taotluste ja seisukohtade juurde.
  26. Kaebajad märgivad, et VVK on meelevaldselt ümber grupeerinud nende eri kaebustes sisalduvad väited. Samuti, et VVK on küll M. Kaldalule kätte toimetanud oma
  27. oktoobri
  28. a otsused, kuid 2

(5)5-21-29 ei ole sama teinud koopiatega M. Kaldalu enda kaebustest. Vanglas on kaebuste koostamine mitmes eksemplaris raskendatud.
  1. Eelnevatele Riigikohtu otsustele viitamine kaebeõiguse puudumise põhjendamisel on ebapiisav.
  2. VVK väited hääletamise salajasuse tagamise kohta Tartu Vangla hääletamisruumis ei vasta tõele. Hääletamisruumi uks oli avatud, samuti viibis ruumis peale valimiskomisjoni liikmete ka kaks vangivalvurit, kes võisid vangide hääletamise salajasust rikkuda ka juhul, kui kasutuses oli sirm.
  3. Ehkki vaidlusalune valimissedel avaldati väidetavalt valimiskaebusena, oli avaldajal avaldamise hetkeks teada, et tegu oli siiski kehtiva hääletamissedeliga. Kaebaja palub Riigikohtu seisukohta, kas nii enda kui ka teiste inimeste valimissedelite publitseerimine on lubatav, samuti selgitada, millised on need erilised asjaolud, mis muudavad avaldamise seaduslikuks.
  4. M. Kaldalule pidanuks olema tagatud vähemalt valimiste vaatlemine vanglas. 21.

§ 48

lõige 6 ja § 51 lõige 3 on vastuolus põhiseadusega, kuna hääletamine väljaspool valimispäeva piirab liigselt vangide õigusi. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

  1. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb otsuses nr 36 esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kaebuses soovitakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 36 tühistamist ja kohaliku omavalitsuse volikogu
  3. a valimiste tulemuste kehtetuks tunnistamist.
  4. Valimisliit Südamega Tartu kohaliku omavalitsuse volikogu
  5. aasta valimistel oma nimekirjaga ei osalenud, kuna valimisliidu kõik kandidaadid jäid registreerimata põhjusel, et valimisliidu volitatud esindajad M. Kaldalu ja Reio Laurits ei esitanud õigel ajal kandidaatide ringkonnanimekirja (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  6. oktoobri
  7. a otsus asjas nr 5-21-13/6, punkt 22).
  8. Kaebuses välja toodud väidetavad rikkumised ei saanud rikkuda sellise valimisliidu õiguseid, kes valimistel oma nimekirjaga ei osalenud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  9. novembri
  10. a otsus asjas nr 5-21-28/4, punkt 7). Seetõttu on VVK talle esitatud kaebust põhjendatult käsitlenud üksnes M. Kaldalu kaebusena.
  11. Kolleegium nõustub VVK-ga selles, et kinnipeetavate hääletamis- ja kandideerimisõiguse olemasolu või puudumine ei saa rikkuda M. Kaldalu kui vahistatu hääletamis- ja kandideerimisõigust. M. Kaldalu kasutas oma hääletamisõigust
  12. oktoobril 2021 Tartu Vanglas korraldatud eelhääletamisel ning soovis kasutada ka oma passiivset valimisõigust, esitades avalduse kandideerimiseks kohaliku omavalitsuse volikogu
  13. aasta valimistel Valimisliidu Südamega Tartu nimekirjas. Kandideerimisel osutus takistuseks valimisliidu kandidaatide ringkonnanimekirja esitamine pärast tähtaja möödumist, mis tõi kaasa nimekirja registreerimata jätmise, mitte kandideerimisõiguse puudumine. Tartu Linna Valimiskomisjoni vastava otsuse õiguspärasust on Riigikohus kontrollinud ja kinnitanud otsuses asjas nr 5-21-13/
  15. Valimiskaebust ei saa esitada avaliku huvi kaitseks (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  16. augusti
  17. a otsus asjas nr 3-4-1-31-14, punkt 16). Isik saab kaitsta 3

(5)5-21-29 üksnes enda subjektiivseid õigusi, mitte vaidlustada kellelegi teisele kohalduvaid piiranguid (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 5-19-35/3, punkt 12). Huvi, et valimistel saaksid hääletada ja kandideerida kõik vanglakaristust kandvad isikud, ei tähenda veel subjektiivset õigust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  3. märtsi
  4. a otsus asjas nr 5-19-16/3, punkt 15). Seetõttu jättis VVK kaebuse kinnipeetavate hääletamis- ja kandideerimisõiguse osas õigesti läbi vaatamata.
  5. Õigus vaadelda valimiskomisjonide ja valimiste korraldajate tegevust ning toiminguid eeldab liikumisvabadust. Kuna KrMS § 130 lõike 1 kohaselt on vahistamine tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises, on M. Kaldalu liikumisvabadus tulenevalt talle kohaldatud tõkendist piiratud. Seetõttu on piiratud ka M. Kaldalu õigus valimisi vaadelda. 29.

§ 51

lõike 3 kohaselt korraldavad hääletamist kinnipidamiskohas vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget

§ 45

lõigetes 6–8 ja 11 ning § 48 lõigetes 1–4 ja 6 ettenähtut järgides.

§ 48

lõike 6 kohaselt paneb väljaspool elukohajärgset valimisringkonda eelhääletav valija, sh kinnipidamiskohas valija hääletamissedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Selle ümbriku (sisemine ümbrik) paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku (välimine ümbrik), millele jaoskonnakomisjon kirjutab valija andmed. Tegemist on seadusest tuleneva, eelhääletamisel kasutuses oleva nn kahe ümbriku süsteemi kasutamise kirjeldusega, mis ei tõenda valimiskasti puudumist, nagu väidab kaebaja. 30. Eelmises punktis viidatud

sätted ei nõua hääletamiskabiini ega hääletamissirmi kasutamist hääletamisel kinnipidamiskohas. Riigikohus on hääletamise salajasuse kohta leidnud, et ka näiteks sõiduautos toimunud hääletamine võib olla seaduspärane, kui hääletamise salajasus on tagatud piisaval määral, s.o viisil, et ümbritsevad isikud on piisavalt kaugel ja paiknevad viisil, et mitte näha, kas ja mida valija hääletamissedelile kirjutas (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. septembri
  2. a otsus asjas nr 5-21-11/2, punkt 21). Pealegi on M. Kaldalu kinnitanud, et ta kasutas hääletamissirmi.
  3. Kaebaja väite kohta, et sirmi kasutamine ei takistanud hääletamistoimingu salajasust rikkuda ruumis viibivatel valvuritel, märgib kolleegium, et saab Riigikohtule esitatud kaebuse läbi vaadata üksnes ulatuses, milles vaidlustatakse VVK otsust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  4. novembri
  5. a otsus asjas nr 3-4-1-57-13, punkt 20). Kuna M. Kaldalu ei ole VVK menetluses väitnud seda, et tema hääletamise salajasust rikkus vangivalvurite paiknemine, ei saa ka kolleegium seda väidet käsitleda. 32.

ega ükski muu seadus ei keela avada hääletamisruumi ust või viibida hääletamisruumis valvuritel. M. Kaldalu on vahistatu, kellele kohalduvad vangistusseaduses sätestatud järelevalvemeetmed.

  1. Kaebaja on vaidlustanud ka enda antud hääle salajasuse rikkumist väidetavalt tema täidetud hääletamissedeli ajakirjandusele avaldamiseks kättesaadavaks tegemise kaudu. Selle kohta märgib kolleegium, et ajakirjanduses avaldatud hääletamissedelilt ei nähtu sedeli täitnud isik. Tahet valida Valimisliidu Südamega Tartu, mis sai kohaliku omavalitsuse volikogu
  2. aasta valimistel Tartus 200 häält (https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html?#0793), kandidaati ka
  3. aasta valimistel ei ole võimalik omistada üksnes M. Kaldalule. Väite, et tegemist on M. Kaldalu hääletamissedeliga, tõele vastavust ei ole aga häälte salajasuse printsiibi tõttu põhimõtteliselt lubatav kontrollida ega ole kontrollitud ka käesolevas menetluses. Seadus ei keela valimissedelit avaldada, kuid keelatud on hääle salajasuse rikkumine.
  4. Võrdse kohtlemise printsiip esinduskogude valimise kontekstis ei tähenda, et kõikidele hääletajatele peavad olema tagatud absoluutselt võrdsed võimalused valimistoimingu üheviisiliseks 4

(5)5-21-29 tegemiseks, kuna seaduses ette nähtud erinevate hääletamisviiside (nt elektrooniline hääletamine, hääletamine kinnipidamiskohas, hääletamine kodus, hääletamine välisriigis jt) kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  1. septembri
  2. a otsus asjas nr 3-4-1-13-05, punkt 24).
  3. Taotluse kohta tagada M. Kaldalule normaalsed töötingimused Tartu Vanglas ning hukka mõista VVK tegevus kaebajate kaebuste käsitlemisel märgib kolleegium, et tema pädevuses valimiskaebemenetluses on lahendada kaebuseid valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale ning tunnistada neid kehtetuks, samuti tunnistada kehtetuks hääletamistulemusi. Asja materjalidest ei nähtu, et VVK tegevus kaebajate kaebuste käsitlemisel, sh nendes sisalduvate väidete grupeerimisel oleks rikkunud M. Kaldalu õigusi või kahandanud tema kaebuse rahuldamise tõenäosust. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium annab asja lahendamiseks üldkogule PSJKS § 3 lõike 3 alusel juhul, kui ta peab seda vajalikuks. Praeguse asja lahendamisel kolleegiumis ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, mis tingiksid kaebuse läbivaatamise üldkogus.
  4. Eeltoodust lähtudes ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 36 tühistamiseks alust. Kolleegium jätab kaebuse PSJKS § 46 lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.