lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. 16.09.2021.a esitas OÜ Finlenra avalduse hagist loobumiseks. Kooskõlas
lg 1 lõpetab kohus menetluse OÜ Finlenra hagi Tallinn, Paasiku tn 4 korteriühistu vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes seoses hagist loobumisega. 1
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitas taotluse poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks xxx pangakontole nr xxx, Swedbank AS-is. Juhindudes
lg 2 p 2 sätestatust kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 75 eurot. Seega kuulub pool riigilõivust summas 37,50 eurot tagastamisele Julianus Inkasso OÜ pangakontole nr xxx, Swedbank AS-is. Menetluskulud
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei olnud nõus kostja kulusid kandma, kuna leidis, et kostja on hagi tunnistanuid. Hagi tunnistamine tähendab esmalt selgelt selle väljendamist. Kostja ei ole märkinud seda, et ta oleks lepingu mittekehtivalt üles öeldud ehk et lepingu ülesütlemine oleks olnud õigustühine/vale/alusetu. Vastupidiselt väitis kostja, et lepingut polegi üles öeldud. Seega ei ole kostja hagi tunnistanud. Kuivõrd käesolevas asjas on kostja kinnitanud 15.09.2021.a. kohtuistungil, et ei ole hagejale vaidlusalust lepingut üles öelnud ning hageja on kohtule teatanud, et soovib hagist loobuda, siis jäävad hageja ning kostja menetluskulud tulenevalt
lg-st 2 hageja kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 1600 eurot, millele lisanduvad tööjõumaksud kokku summas 2775,93 eurot. Kostja tõi välja, et seoses OÜ Finlenra kohtukaebusega KÜ Vari vastu tuli esindajal korteriühistut antud kaasuses esindada ning kogu põhjalik ettevalmistustöö võttis aega 32 töötundi, millest siis: - 24 tundi 23.märtsil esitatud hagiavaldusele kirjaliku vastuse ettevalmistamine, 17.aprilliks (kohtumine hagejaga KÜ Vari kontoris, faktide kontroll, dokumendiarhiivi läbivaatamine vanade kokkulepete tuvastamiseks ning nii vanade e-kirjade otsimine-läbivaatamine kui ka Äriregistrist vanade koosoleku protokollide otsimine ja läbivaatamine, vastuse kirjutamine); - 3 tundi hageja 3.juuni arvamusega tutvumine ja faktide analüüs ning sellele vastuse koostamine 5.septembriks; - 1 tund hageja 10.septembri seisukohaga tutvumine ja faktide analüüs; - 2 tundi kohtuasjaks kostja arvamuse koostamine, dokumentide ettevalmistus; - 2 tundi kohtus KÜ esindamine. Hageja esitas vastuväited kostja menetluskuludele, leides, et kostja ebakorrektne käitumine tekitas olukorra, et hageja pidi kandma menetluskulusid. Samuti hageja arvab, et jääb arusaamatuks, mis 2
p 3 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Hagejat esindas kohtumenetluses seaduslik esindaja, kelle esindusõiguslikus rollist tulenevalt saab eelkõige järeldada äriühingu põhitöö tegemist, mitte kohtuvaidluses esinduse tegemist. Viimane ei tähenda aga seda, et kohtuvaidluses osalemine väljuks juhatuse liikme esindusõiguse rollist. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et seaduslikul esindajal tekib siiski kohtuvaidluse pidamisega täiendav töö, mis ei seostu otseselt igapäevase tööga. Nii võib pidada tema tööd ja ajakulu kohtumenetluses menetluskuluks
p 3 järgi, mille eest on võimalik saada kulude hüvitamist vastaspoolelt, seda enam, et vastaspool kasutas vaidluses lepingulist esindajat, millega kaasnevad kulud. Kuna hageja esitas vastuväited kostja menetluskuludele, siis kontrollib kohus esitatud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on menetluses esitanud 17.04.2021.a. vastuse hagiavaldusele, mille sisuline osa on ca 2 lehekülge, ei sisalda keerulisi õiguslikke argumente ega tugine suurele hulgale tõenditele. Täiendavalt on kostja esitanud 05.09.2021 seisukoha (ca 1,5 lehekülge), osalenud 15.09.2021 istungil (alates 11:03 kuni 12:41, milles kostja kinnistas, et üürileping on kehtiv) ja esitanud menetluskulude nimekirja (30.09.2021, täpsustus 10.10.2021). Kohus võttes arvesse asjaolu, et hagivastuses ja täiendavas seisukohas on kostja keskendunud hageja võlgnevustele ja mitte üürilepingu kehtivusele, arvestades kulude väljamõistmisel asja keerukuse ja mahuga ning asjaoluga, et käesolev kohtumenetlus ei ole olnud keskmisest pikema kestvusega, siis peab kohus põhjendatuks kostja menetluskulusid hagile vastuse ja järgneva seisukoha esitamiseks kokku 3 tunni ulatuses, istungil osalemiseks 1 tunni ja 38 minuti ulatuses ja menetluskulude nimekirja esitamiseks 20 minutit ulatuses, kokku seega põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku on 4 tundi ja 58 minuti, so ligikaudu 5 tunni ulatuses. Kostja menetluskuludest nähtub, et kostja esindaja on osutanud teenust 50 eurot/tunnis (1600/32). Eeltoodust tulenevalt peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 250 eurot, millele lisanduvad tööjõumaksud, kokku summas 259,34 eurot.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.