3-21-1899/17

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

1. november 2021, Tartu 3-21-1899 Xi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla
2. augusti
3. a käskkirja nr 2-21/1-2/159 täitmise peatamiseks Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. augusti
5. a määruse resolutsiooni p 4 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. augusti
7. a määruse resolutsiooni punkt 4 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tartu Vangla kohaldas
9. augusti
10. a käskkirjaga nr 2-21/1-2/159 kinnipeetava Xi suhtes samast päevast alates vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja Vangla sisekorraeeskirja § 12 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati kuni asjaolude äralangemiseni.
11. X esitas
12. augustil 2021 Tartu Vangla eeltoodud käskkirja peale vaide.
13. X esitas
14. augustil 2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla
15. augusti
16. a käskkirja nr 2-21/1-2/159 täitmise peatamiseks ja vangla kohustamiseks taastada Xi õigused kuni lõpliku kohtuliku arutamiseni. X selgitas, et
17. augustil 2021 toimus kambris nr 3006 situatsioon, kus osalesid X ja kaks kinnipeetavat. Need kaks kinnipeetavat viidi teistesse sektsioonidesse ja nende osas ei kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vanglal ei ole alust pidada süüdlaseks ainult Xit ja piirata tema õigusi ja vabadusi. Xil ei ole teiste kinnipeetavate ega ametnikega mingeid situatsioone olnud aga käskkirjas leitakse, et X kujutab ohtu teistele kinnipeetavatele ja ametnikele. Kahjulikud tagajärjed on juba saabunud, kuna X jäeti ilma võimalusest tegeleda spordiga, ringi liikuda ja suhelda. Xil on diagnoositud psüühilised haigused, ta saab ravi, kuid seoses täiendavate julgeoluabinõude kohaldamisega võib tema psüühiline seisund oluliselt halveneda. Samuti ei saa X enam helistada igapäevaselt oma perele, mistõttu kaotas ta osaliselt võimaluse kontakteeruda perega.
18. Tartu Halduskohus kuulutas
19. augusti
20. a määrusega menetluse kinniseks (resolutsiooni p 1) ja jättis Xi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4). Kohus leidis, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi ning seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Asjaoludest nähtuvalt ei saa pidada kaebust antud menetlusetapis ilmselgelt perspektiivituks. Arvestades taotleja põhjendusi, mille kohaselt oli tal konflikt üksnes kahe konkreetse kinnipeetavaga ning varasemalt ei ole tal teiste kinnipeetavatega ega ametnikega sarnaseid olukordi esinenud, ei ole kaebuse perspektiiv välistatud. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse ära otsustamist, mida tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole oma olemuselt toiming, mida on võimalik edasi lükata, s.t peatada nende kohaldamine praegu ja jätkata sellega pärast kohtulahendi jõustumist. Taotleja suhtes kohalduvad piirangud ei ole oma ulatuselt ja mõjult sellised, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuigi taotleja sai varasemalt igapäevaselt helistada oma perekonnale, on talle praegusel juhul tagatud telefoni kasutamise võimalus üks kord nädalas, s.t tal on säilinud võimalus kontakteeruda oma perekonnaga. Lisaks ei esine Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhata ja psühhiaatri selgitustest ning Xi tervisekaardist vastunäidustusi üksikvangistuses viibimiseks. Toimunud konflikti käigus kasutasid kinnipeetavad üksteise suhtes füüsilist vägivalda, põhjustades teineteisele erinevaid kehavigastusi. Vangla julgeoleku tagamise ja ohu ennetamise vajadus on kaalukam kui selle ärahoidmisega põhjustatud taotleja õiguste riive. Taotleja ohtlikkust ei välista tema väide, et tal oli konflikt üksnes kahe konkreetse kinnipeetavaga ning teiste kinnipeetavate ja ametnike suhtes ei ole mingeid situatsioone olnud.
21. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada. Taotleja on seisukohal, et distsiplinaarkaristuste arvu alusel ei saa teha järeldust inimese ohtlikkuse kohta. Täiendavate julgeolumeetmete kohaldamine on vangla diskretsiooniline otsus. Vaidlusalusest käskkirjast ei nähtu, kuidas kaebaja distsiplinaarrikkumised, mis ta pani toime 10 kuud tagasi, mõjutavad kellegi julgeolekut vanglas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kaebaja suhtes karistusena, kättemaksuks kohtule esitatud kaebuste eest. Täiendavaid julgeoluabinõusid kohaldati ainult kaebaja suhtes, teised kaks kinnipeetavat saavad vabalt liikuda ja tegeleda spordiga. Kaebaja psüühiline seisund muutub aina halvemaks, psühhotroopsete ravimite hulka on suurendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
23. Määruskaebuses ei nõustu kaebaja eelkõige sellega, et tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekumeetmeid ning kahe kinnipeetava osas, kellega kaebajal füüsiline konflikt toimus, täiendavaid julgeolekumeetmeid kaebajale teadaolevalt ei kohaldatud. Ringkonnakohus selgitab, et vaatab läbi määruskaebust halduskohtu määruse peale, millega ei rahuldatud kaebaja taotlust esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla
24. augusti
25. a käskkirja täitmise peatamiseks ehk kaebaja soovis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamist, kuid halduskohus leidis, et see pole põhjendatud. Kohus ei analüüsi praeguses menetlusetapis nimetatud käskkirja õiguspärasust. Asjaolu, kas vangla kohaldas täiendavaid julgeolekuabinõusid õiguspäraselt, saab lahendada käskkirja õiguspärasuse üle peetava 2 vaidluse raames. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud
26. augustil 2021 halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
27. augusti
28. a käskkirja nr 2-21/1-2/159 ja
29. augusti
30. a vaideotsuse nr 1-11/240-2 vaidlustamiseks ning halduskohus võttis käskkirja ja vaideotsuse tühistamisnõude menetlusse. Haldusasi on registreeritud numbriga 3-21-
32. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla halduskohtu seisukohta, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ta paigutati lukustatud kambrisse, keelati tegeleda kehakultuuriga ja piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ning ta kaotas võimaluse helistada igapäevaselt oma perekonnale.
33. Halduskohus on kaevatava määruse p-s 17 jõudnud järeldusele, et vangla julgeoleku tagamise ja ohu ennetamise vajadus on kaalukam kui selle ärahoidmisega põhjustatud taotleja õiguste riive. Ringkonnakohus jagab nimetatud halduskohtu seisukohta. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 järgi lubatud üksnes ohuolukorras. Ohuolukorra möödudes tuleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine viivitamatult lõpetada (VangS § 69 lg 3). Seetõttu saab täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada üksnes ajutiselt olukorras kui isik on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Kaebaja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ta osales konfliktis teiste kinnipeetavatega, mis päädis füüsilise vägivalla ja tervisekahjustuste tekitamisega. Kaebaja vägivaldne käitumine ja vangla sisekorraeeskirjade rikkumine omavad kohtu hinnangul suurt kaalu kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendamatusele. Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ning vanglasisesed liikumis- ja suhtlemispiirangud on sobivad vahendid vägivaldsete konfliktide ärahoidmiseks. Nendel asjaoludel peab ringkonnakohus füüsilise vägivalla ärahoidmise eesmärki määravaks esialgse õiguskaitse mittekohaldamisel.
34. Esialgse õiguskaitse korras täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja täitmise peatamine on kohtupraktikas erandlik. Käesoleval juhul ei ole see põhjendatud seetõttu, et vastasel juhul oleks ohus nii vangla julgeolek kui ka teised kinnipeetavad ja vanglaametnikud. Ringkonnakohus toetab halduskohtu seisukohta, et oluline on see, et täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamine ei ole välistatud taotleja terviseandmeid ja meditsiiniosakonna juhataja ning psühhiaatri seisukohti arvestades. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et lukustatud kambris viibimine võib avaldada kahjulikku mõju kaebaja tervisele, kuid sellisel juhul on taotlejal võimalus pöörduda vangla tervishoiutöötaja poole.
35. Täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamise ajaks ei võetud kaebajalt võimalust suhelda oma perekonnaga telefoni teel. Nagu halduskohus õigesti märkis, on Tartu Vangla kodukorra p 13.8.1 kohaselt kaebajale tagatud telefoni kasutamine üks kord nädalas.
36. Eeltoodud asjaoludel peab ringkonnakohus mitte põhjendatuks kohaldada esialgse õiguskaitse abinõusid kaebaja suhtes täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamise peatamiseks, mistõttu jääb Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
37. augusti
38. a määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3