) § 223 lg 1 alusel
lg 2 p 8,
lg 3 nõuete täitmata jätmise eest rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot;
lg 1 alusel
lg 4 p 4,
lg 5 nõuete täitmata jätmise eest rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot riigituludesse Menetlusalune isik GEILI PLOOM isikukood 49102012722 elukoht xxxx e-post: xxxx Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel töökoht xxxx Kaitsja kokkuleppel Kohtuvälise menetleja ametnik Karin Ploom – lepinguline kaitsja, vandeadvokaat Janis Miilits – 16.08.2021 kohtuistungil 2 RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 134 lg 3 ja VTMS § 132 p 1 alusel jätta menetlusaluse isiku Geili Ploomi lepingulise kaitsja vandeadvokaat Karin Ploomi kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.11.2020.a otsus väärteoasjas nr 2780,20,010166 oma sisus muutmata, täpsustades vaidlustatud otsust sellega, et jätta sellest esilehelt välja: väärteo toimepanemise koha juurest eksitav: „L. Puiestee 2“ (lk 7 keskel, lk 25 keskel), kuna ülejärgmisel real ja väärteoprotokollis on õige väärteo toimepanemise koht Tartus L.Puusepa tn 2 juures õigesti kajastatud; väärteo toimepanemise aja juurest eksitav kellaaeg: „16:27“ (lk 7 keskel, lk 25 keskel), kuna ülejärgmisel real ja väärteoprotokollis on õige väärteo toimepanemise aeg kella 15 paiku 16.09.2020.a õigesti kajastatud. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.11.2020.a otsusega Geili Ploomile karistuseks mõistetud rahatrahvid 200€ ja 180€ tasuda kohtuvälise menetleja 04.11.2020.a otsuses nr 2780,20,010166 märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Rahatrahvi 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates tasumata jätmise korral edastatakse VTMS § 204 lg 3 ja VTMS § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega otsus täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Kui ka kohtutäituri kaudu jäävad rahatrahvid 200€ ja 180€ sisse nõudmata, asendatakse tasumata jäänud rahatrahv karistusseadustiku § 72 alusel kas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Kõik menetluskulud jätta menetlusaluse isiku kanda, sest kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei ole ja kaebus rahuldamisele ei kuulu. VTMS § 2, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta väärteoasja juurde toimikusse fotod sõidukitest ja e-kirjavahetus CD-R plaadil (ümbrikus lk 85; must-valged väljatrükid CD-R plaadilt lk 86-100 toimikus). Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule Geili Ploomile, tema lepingulisele kaitsjale Karin Ploomile ja kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile. VTMS § 202 lg 3 alusel edastada jõustunud ja jõustumise märkega otsus viivitamatult teadmiseks ja täitmiseks kohtuvälisele menetlejale – Politsei- ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras ringkonnakohtus vaidlustada. VTMS § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. VTMS § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni Riigikohtule esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VTMS § 20 lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni Riigikohtule esitada advokaadi vahendusel. VTMS § 156 lg 1, 1¹ ja VTMS § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates 3 kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul kui üks kohtumenetluse pool on juba tähtaegselt teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ja ei ole sellest loobunud. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda. Käesolevas väärteoasjas tehakse põhiosaga tervikkohtuotsus kohtu kantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks hiljemalt 01. septembril 2021.a alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise VTMS § 156 lg 1 ja VTMS § 135 lg 4 p 3 mõttes. VTMS § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates maakohtu kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. VTMS § 135 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. PÕHIOSA Kaebuse lahendamine suulises menetluses kohtuistungil Menetlusaluse isiku Geili Ploomi (Ploom) lepingulise kaitsja vandeadvokaat Karin Ploomi (Ploom) kaebuses Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.11.2020.a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2780,20,010166 ei taotleta tunnistajate kutsumist kohtuistungile ja palutakse asi lahendada kirjalikus menetluses (lk 5: p 3.1.). Ka kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas kaebuse kohta (lk 22-24) nõustutakse asja lahendamisega kirjalikus menetluses (lk 24p). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.06.2021.a kohtuotsuses ei ole tehtud kaebust teises kohtukoosseisus uuesti menetlema hakkavale maakohtule ettekirjutust kaebuse menetlemiseks kohtuistungil. Maakohus, olles tutvunud väärteoasja toimikuga, tuvastas, et on vaja suulises menetluses kohtuistungil välja selgitada, kuidas sõidukite juhid Geili Ploom ja M.K. Tartus L.Puusepa tn 2 esisel alal 16.09.2020.a tegutsesid, s.h on vajalik esitada tunnistajale M.K-le (K) küsimused, kus ta tavaliselt enda kasutuses olnud sõidukit parkis, kus 16.09.2020 parkis ja kuidas, millises suunas sellega 16.09.2020.a L.Puusepa tn 2 esiselt alalt välja sõitis. VTMS § 120 lõikes 2 on sätestatud, et kui maakohus kirjalikus menetluses leiab, et asi tuleb lahendada kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. VTMS § 120 lg 2 alusel määras kohus kaebust menetleda kohtuistungil. 05.10.2020.a väärteoprotokoll 05.10.2020.a väärteoprotokollis (lk 29-31) heidetakse menetlusalusele isikule Geili Ploomile ette seda, et tema, juhtides 16.09.2020.a kella 15 paiku Tartu linnas L.Puusepa tn 2 juures mootorsõidukit Range Rover reg nr xxx, enne manöövri sooritamist ei veendunud selle ohutuses ega hoidnud pargitud sõidukiga VW Tiguan reg nr xxx ohutut külgvahet, mistõttu sõitis sellele külge. Liiklusnõuete rikkumisega tekitas G.Ploom varalise kahju M.K-le (K) sõiduki VW vasakpoolse külje kahjustamisega (värvipinna kahjustus) ja varalise kahju SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile sõiduki Range Rover parempoolse eesmise rattakoopa kahjustamisega (värvipinna kahjustus). G.Ploom osales mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, kus tekitati varaline kahju, jättis välja selgitamata kahju saaja ning nimetamata varalise kahju eest vastutava isiku, lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseile (lk 30). 4 Sellega jättis Geili Ploom täitmata
lg 2 p 8,
lg 3,
lg 4 p 4,
lg 5 nõuded ja pani toime
lg 1 ja
Väärteoprotokollis on tõenditena kajastatud väljatrükk M.K. e-kirjast, tunnistaja M.K. ütlused, tunnistaja T.L. ütlused, süüteoteade, õiend, menetlusaluse isiku ütlused, fotod sõidukitest VW reg nr xxx ja Range Rover reg nr xxx, kutse (lk 31). Väärteoprotokollist nähtuvalt on Geili Ploom tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega VTMS § 19 järgi ning kinnitanud seda enda allkirjaga. Menetlusalusele isikuile selgitati väärteoprotokollile vastulause ja tõendite esitamise ning väärteoasja toimikuga tutvumise võimalust 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest Väärteoprotokollis kajastatu kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav alates 04.11.2020.a. Menetlusalune isik avaldas soovi saada kohtuvälise menetleja otsus elektroonselt (lk 31). Vastulause Menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja vandeadvokaat Karin Ploom esitas kohtuvälisele menetlejale vastulause (lk 11-13, koostatud 20.10.2020) koos selle juurde kuuluva skeemiga (lk 14). Vastulause kohaselt ei liikunud Geili Ploomi juhitud sõiduk otsa M.K. sõidukile, parkimisel veendus G.Ploom manöövri ohutuses ja parkis sõiduki teisi sõidukeid riivamata (lk 11). Väärteoasjas ei kinnita ükski tõend, et sõidukite kokkupõrke põhjustas Geili Ploomi tegevus. Ühtegi kokkupõrget sõidukite vahel ei toimunud. Eelduslikult tekkisid vigastused M.K. sõidukile siis, kui M.K. tegi ebaõnnestunud manöövri ja riivas seeläbi menetlusaluse isiku sõidukit (lk 11). Vastulause kohaselt on menetlusalune isik koostanud skeemi (lk 14), mille pinnalt on võimalik teha järeldus, et vigastused sõidukitele tekkisid hoopis M.K. juhtimisel olnud sõiduk parklast väljumisel (lk 11). Vastulausele lisatud skeemil (lk 14) on kajastatud, et sõidukid VW ja Range Rover paiknesid parklas kõrvuti, neist VW oli n.ö välisringil ehk jäi sõidutee poole ja sõiduk Range Rover jäi ringikujulise haljasala äärde ehk L.Puusepa tn 2 asuva hoone poole. Skeemil kajastatud sõidukite liikumissuundadest nähtub, et mõlema sõiduki esiosad asetsesid parkides samas suunas, s.o Tartus L.Puusepa tn 8 poole jääva Erakorralise Meditsiini Osakonna (EMO) poole. 04.11.2020.a üldmenetluse otsus 04.11.2020.a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsusega väärteoasjas nr 2780,20,010166 karistati Geili Ploomi (Ploom) 16.09.2020.a varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamise (
lg 1) ja sellest teatamata jätmise eest (
Geili Ploomi karistati
lg 2 p 8,
lg 3 nõuete täitmata jätmise eest
lg 1 alusel rahatrahviga § 50 trahviühikut, s.o 200 eurot riigituludesse ning
lg 4 p 4,
lg 5 nõuete täitmata jätmise eest
04.11.2020.a otsuse kohaselt Geili Ploom, juhtides 16.09.2020.a kella 15 paiku Tartu linnas L.Puusepa tn 2 juures mootorsõidukit Range Rover teg nr xxx, enne manöövri sooritamist ei veendunud selle ohutuses ega hoidnud pargitud sõidukiga VW Tiguan reg nr xxx ohutut külgvahet, mistõttu sõitis sellele külge. Liiklusnõuete rikkumisega tekitas G.Ploom varalise kahju M.K-le (K) sõiduki VW vasakpoolse külje kahjustamisega (värvipinna kahjustus) ja varalise kahju SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile sõiduki Range Rover parempoolse eesmise rattakoopa kahjustamisega (värvipinna kahjustus). 5 G.Ploom osales mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, kus tekitati varaline kahju, jättis välja selgitamata kahju saaja ning nimetamata varalise kahju eest vastutava isiku, lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseile (lk 30). Tõenditena on 04.11.2020.a otsuses kajastatud väljatrükk M.K. e-kirjast, tunnistaja M.K. ütlused, tunnistaja T.L. ütlused, õiend, menetlusaluse isiku Geili Ploomi ütlused, fotod sõidukitest VW reg nr xxx ja Range Rover reg nr xxx, kutse Geili Ploomile (lk 7, 25). Kohtuvälise menetleja 04.11.2020.a otsuse kohaselt on selle peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg 19.11.2020.a. 19.11.2020.a kaebuse tähtaegsus Menetlusaluse isiku Geili Ploomi lepinguline kaitsja vandeadvokaat Karin Ploom esitas kohtuvälise menetleja 04.11.2020.a otsuse peale kaebuse 19.11.2020.a (lk 1-16: kaebus koos lisadega). Kaebus on esitatud VTMS § 38 lg 1, KrMS § 171, VTMS § 114 lg 1 p 2, VTMS § 114 lg 4 mõttes tähtaegselt, s.o otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks muutumisest 15 päeva kestel. Väärteoprotokollis (lk 30) märgitu kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 04.11.2020 (lk 30 all), otsus tehtigi 04.11.2020.a (lk 7-10, 25-26), menetlusaluse isiku kaitsja esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebetähtaja (19.11.2020.a) kestel – 19.11.2020.a, s.o kaebetähtaja viimasel päeval (lk 1). 19.11.2020.a kaebus Menetlusaluse isiku Geili Ploomi (Ploom) lepingulise kaitsja vandeadvokaat Karin Ploomi (Ploom) kaebuses Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.11.2020.a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2780,20,010166 taotletakse kohtuvälise menetleja 04.11.2020.a otsuse tühistamist ja väärteoasjas väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamist ning menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaebuse kohaselt pole Geili Ploom ühtegi väärtegu toime pannud. Kaebuse kohaselt on menetlusalune isik seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada eelkõige põhjusel, et menetluses ei ole usaldusväärselt välja selgitatud, millistel asjaoludel liiklusõnnetus toimus. Liiklusnõuete rikkumist ei saa G. Ploomile ette heita ning
Ploom ei põhjustanud liiklusõnnetust ega jätnud sellest nõuetekohaselt teavitamata. Kaebuse kohaselt vaidlustab menetlusalune isik 04.11.2020 otsuse terves ulatuses (lk 3). Kaebuse kohaselt ei ole menetlusalune isik põhjustanud liiklusõnnetust. Käesolevas menetluses ei ole usaldusväärselt välja selgitatud, kumb sõiduki juhtidest pani toime liiklusnõuete rikkumise ja tekitas seeläbi kahju. Antud juhul ei tõenda ükski väärteomenetluses kogutud tõend väidet, et G. Ploom on rikkunud
lg 3 ja
Menetlusaluse isiku 05.10.2020 antud ütlustest nähtub, et tema poolt sõiduki parkimisel ei toimunud kahe sõiduki kokkupuudet - sõiduki parkimisandur ei andnud märguannet, et G. Ploomi poolt juhitud sõiduk oleks VW Tiguanile liiga lähedal, samuti ei tundnud menetlusalune isik füüsiliselt kokkupuudet teise sõidukiga, ei kuulnud mistahes heli, mis oleks viidanud võimalikule kokkupuutele teise sõidukiga ega täheldanud ka visuaalselt, et kummalgi sõidukil oleks esinenud kokkupuute jälgi. Menetlusalune isik on väärteomenetluses läbivalt tuginenud sellele, et sõidukid olid pargitud viisil, kus ka VW Tiguani juhil oli võimalus tekitada kõnealused kahjustused. Sõidukid olid pargitud Puusepa tn 2 kinnistul selliselt, et parkimiskohale sisenemine ja väljumine toimus ringtee tõttu ühes suunas. Kaebuse kohaselt sai vigastused mõlemale sõidukile faktiliselt tekitada VW Tiguan juht, kui ta sõidukiga parklast väljus. Menetlusalune isik lisas oma 6 20.10.2020 vastuväitele ka joonise, kuidas olid sõidukid pargitud ning milline oli liiklusskeem sündmuskohal (lisa 3). Sõidukitel asuvate vigastuste asukoht, s.o Range Roveri vigastused sõiduki esiotsal ning VW Tiguanil vigastused tagauksel, ja vigastuste iseloom viitavad sellele, et need said tekkida ka VW Tiguan juhi lahkumisel, mil ta möödus menetlusaluse isiku sõidukist liiga väikese pöörderaadiusega (lk 3). Asjaolu, et G. Ploomi koostatud skeem on õige, st VW Tiguan asus Range Roverist paremal, nähtub tunnistaja T.L. ütlustest (otsuse koostaja märkus: arvatavasti on mõeldud tunnistajat T.L. Ka kohtuvälise menetleja poolt tehtud fotolt (fail peakirjaga IMG_5206.jpg) on tuvastatav, et vigastused olid VW Tiguan mõlemal uksel, st ka tagauksel ja vigastuse asukoht on juhipoolse ukse ukselingiga kohakuti. Arvestades, et G. Ploom parkis oma sõiduki WV Tiguan kõrvale ja Range Rover sõiduki vigastused on sõiduki ninal, pidanuks G. Ploom oma sõiduki parkimisel VW Tiguanile sõitma nö otse sisse. Selline sõidukite kokkupuude pidanuks jätma tugevama muljumisjälje. Sellist vigastust toimikus olevate fotode pinnalt VW Tiguanil ei esinenud (lk 3). Kaebuse kohaselt on tõendatud, et VW Tiguan juht M. K. ei kutsunud politseid sündmuskohale, vaid lahkus sündmuskohalt. M.K. väärteomenetluses antud ütlustega on tõendatud, et isik lahkus sõidukiga Puusepa 2 parkimiskohast u kell 15.
7 Kaebuse kohaselt ei ole menetlusalune isik rikkunud liiklusõnnetusest teavitamise kohustust (lk 4). G. Ploomile heidetakse ette
lg-s 1 kvalifitseeritud teo toimepanemist, st
169 lg 4 p 4 ja § 169 lg 5 nõuete rikkumist (liiklusõnnetusest mitteteatamist). Kuna aga G. Ploom ei pannud toime liiklusõnnetust ning kokkupõrge toimus ajal, mil VW Tiguan juht lahkus parkimisplatsilt, siis ei lahkunud G. Ploom liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt. Ajal, mil G.Ploom lahkus oma sõiduki juurest, polnud liiklusõnnetust veel toimunud. Kokkupõrke toimumise järgselt lahkus sündmuskohalt VW Tiguan sõiduki juht (lk 4). Kuivõrd käesolevas väärteomenetluses ei esine ühtegi tõendit selle kohta, mille pinnalt on võimalik tõsikindlalt järeldada, et kokkupõrke põhjustas G. Ploomi poolne manööver ja välistatud on VW Tiguan juhi manöövrist tekitatud kahju, ei ole võimalik
169 lg 4 p 4 ja § 169 lg 5 nõuete rikkumist ja
lg 1 kvalifitseeritava teo toimepanemist menetlusalusele isikule süüks panna (lk 5). G.Ploomile
Kaebuse kohaselt leiab kaitsja, et isegi kui G. Ploomile saaks omistada objektiivse teokoosseisu, on täitmata süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused (lk 5). Menetlusalune isik on väärteomenetluses antud ütlustes selgitanud, et temale teadaolevalt õnnetust ei toimunud, st ta ei teadnud süüteokoosseisule vastavat asjaolu. KarS § 17 lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest. Tulenevalt KarS § 15 lg-le 3 on väärteona karistatav ka ettevaatamatusest toime pandud tegu. KarS § 18 lg 1 järgi ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Kergemeelsuse puhul näeb isik ette tagajärje saabumist, kuid loodab seda vältida. Hooletuse puhul pidanuks G. Ploom vähemalt möönma, et õnnetus on toimunud, üle kontrollima, kas kokkupõrge toimus. Antud juhul ei saanud G. Ploomil olla mistahes arusaama sellest, et kokkupõrge võinuks toimuda. Menetlusalune isik on selgitanud, et sõidukil ei andnud parkimisandurid märku, et ta liigub VW Tiguanile liiga lähedal, samuti ei kuulnud ega tundnud isik, et oleks toimunud kokkupuude. Ka VW Tiguani alarm, mille olemasolu tänapäeval saab eeldada, ei käivitunud. Seega ei olnud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks G. Ploomilt saanud oodata, et ta kontrollib üle, kas kokkupuude on toimunud või mitte, st kas on vajalik teavitada toimunud liiklusõnnetusest. Samuti ei saa G. Ploomile ette heita õnnetusest teatamata jätmist ka hooletusest. Kaebuse kohaselt ei taotle menetlusalune isik tunnistajate kutsumist istungile ning palub asi lahendada kirjalikus menetluses. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes VTMS § 132 p 3 ja VTMS § 29 taotletakse kaebuses tühistada Politsei-ja Piirivalveameti 04.11.2020 otsus väärteoasjas nr 2780,20,010166 ja lõpetada Geili Ploomi suhtes väärteomenetlus ning määrata kindlaks Geili Ploomi menetluskulud ja jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda (lk 5). Kaebuse lisadeks on kajastatud Geili Ploomi 20.10.2020.a vastulause (lk 11-13) 05.10.2020.a väärteoprotokollile, 04.11.2020 väärteootsus (lk 7-10), menetlusaluse isiku poolt 20.10.2020 esitatud skeem (lk 14) ja Rene Rästas vastus pöördumisele (lk 15). Kohtuvälise menetleja 29.12.2020.a kirjalik seisukoht kaebuse kohta Kohtuvälise menetleja 29.12.2020.a kirjalikus seisukohas kaebuse kohta (lk 22-24) taotleb kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmist, kohtuvälise menetleja otsuse muutmata jätmist ja avaldab nõustumist kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud kohtule esitatud kaebusega, uurinud ja vaadanud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja karistuse tühistamiseks puuduvad alused ning põhjus. Tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et Geili Ploom ei veendunud enne manöövri sooritamist selle ohutuses ning sõitis külge parkivale sõidukile VW Tiguan. Lisaks jättis G.Ploom liiklusõnnetusest nõuetekohaselt teavitamata (lk 8 22). 05.10.2020 koostas kohtuväline menetleja Geili Ploomile väärteoprotokolli, kuna antud parkimissituatsioonis tekkinud kahjustused on sellised, mis said tekkida vaid juhul, kui liikuvaks sõidukiks oli Range Rover (lk 22 pöördel). Kui vigastused oleks tekitanud VW Tiguan, siis oleks kahjustused teistsugused. Täpsemalt selgitades on vaja keskenduda mõlemal autol esinevatele jälgedele. Range Roveri kriimustus on parempoolsel esistange nurgal. Vaadates VW Tiguanile tekitatud jälge, siis see sai tekkida ainult ühtepidi. Tiguani kahjustus on vasakul küljel, algab esiukse pealt ning lõppeb tagauksel enne väljaulatuvat rattakoopa osa. Kui Tiguan oleks ise külge sõitnud, siis esiukse pealt algav jälg ei saaks lõppeda enne väljaulatuvat rattakoobast, vaid peaks jätkuma ka rattakoopal ja isegi lõpuni välja, sest füüsikaliselt ei ole võimalik, et auto külg on vastu teise auto nurka ja ühtäkki eendub sellest nurgast. Kuna auto liikus edasi, siis oleks pidanud ka ise endale tekitatud kahjustuse triip liikuma kuni tagaosani välja, eriti peaks see olema nähtav väljaulatuval rattakoopa osal. Tiguani juht ei saa edasi liikudes auto külgkontakti tugevust reguleerida, kuna auto liigub edasi suunal, tagarattaid ei ole võimalik keerata ja sellega lõpetada kontaktpuude enne, kui lõppeb auto külg (lk 22p). Kui aga Range Rover oli jälje tekitajaks, siis kahjustuse ulatuse ja iseloomu järgi on näha, et Tiguanile tekitatud jälg algab tagumise ukse pealt ja lõppeb esiukse peal. Selline jälg võib tekkida nii, et teine sõiduk keerab liiga lähedalt auto kõrvale ja tekitab kahjustuse sõiduki küljele ilma lõpuni pikka triipu vedamata ehk siis puutepunkt on teistsugune. Pika triibu asemel on selgelt eristatav üks tugevama kahjustusega koht ning ääred õrnema kokkupuutejäljega. Ja kuna Range Roveri juhtratastega esiosa liikumine on reguleeritav, siis saab ta külgvahet teise sõiduki suhtes suurendada või vähendada vastavalt sellele, kuidas juht rattaid keerab. Seetõttu saigi tekkida sellise iseloomuga jälg Tiguani küljele. Olles vaadanud fotosid mõlemast sõidukist, on kohtuväline menetleja seisukohal, et antud kahjustus VW Tiguani küljele sai tekkida vaid Range Roveri ettevaatamatu manöövri tagajärjel, mitte vastupidi (lk 22p). Analüüsides kahjustusjälgede kõrgust kummalgi autol, siis fotol nr 1 on näha, et tagaratta koopa väljaulatuval osal puuduvad kontaktjäljed, kuid tagumine uks peaaegu terves pikkuses on nühkejäljega (lk 22-23). Tagaosa jälg on kõrguste vahega 60cm- 73cm. Lisaks on näha, et ukse alumise osa musta plastikserva teravam väljaulatuv äär ja ülemine plastikuosa on kahjustusega, mille kõrgus on alates 48,5cm. Range Roveri esinurga kahjustus algas kõrguselt 47,5cm (lk 23). Fotol nr 2 (lk 23) on mõõdulint esiukse kõrval ja sealt on näha, et kahjustuse kõrgus algab 59cm pealt ja ulatub kuni 68,5cm kõrgusele. Esiukse ääre taha on kinni jäänud must värv või pori, mis on just selle nurga all, et see sai sinna kinnituda vaid tagant ettepoole tõmmates. Kuna tagumine uks on kergelt mõlki vajutatud teise auto poolt, siis on esiukse serv veidi väljaulatuv ja selle ääre taha sai liikumise käigus kergesti kinnituda kas teise sõiduki lahtine mustus või auto värv. Seega näitavad VW Tiguani küljel olevad jäljed, et need on tekitatud tagant ettepoole suunaga ning erineva kontakti tugevusega - algab tagant ukselt õrnema kokkupuutega, keskel pool on veidi suurem surve olnud, mis tekitas väikse lohu või mõlgi ning muutub sujuvalt jälle õrnemaks eespool. Sellist jälge saab tekitada auto esiosa, mille kaugus teisest sõidukist on manöövri käigus esiratastega reguleeritav. Nii nagu mõlema osapoole joonised parklasse sisenemise ja väljumise kohta näitavad, liikusid mõlemad sõidukid parkimiskohale edaspidi sõites (lk 23). Fotol nr 3 on näha Range Roveri parema esinurga kahjustus, mille mõõtmed algavad 47,5cm pealt ja ulatuvad kuni 72cm peale (lk 23 pöördel). VW Tiguani kahjustuse kõrgus varieerus alates 48,5cm - 73cm. Ehk siis mõlemal autol olevad kahjustused on umbes 24,5cm läbimõõduga alt üles mõõdetuna. Siinkohal on näha, et kõrguste vahe on täpselt 1cm, mis võib olla tingitud sellest, et sõidukid ei ole algsetes tingimustes avariikohas pildistatud, vaid seda on tehtud hiljem erinevates parkimiskohtades, kuid kahjustuste ulatus ja mõõtmed oma suuruselt klapivad ning võib veendunult kinnitada, et need kaks autot on omavahel kontaktis olnud. Seega on kohtuväline menetleja veendunud, et just G.Ploom rikkus
lg 1 ja
lg 1 9 nõudeid, põhjustas liiklusõnnetuse ning jättis sellest nõuetekohaselt teavitamata, kuna lahkus sõiduki juurest peale VW Tiguani kahjustamist (lk 23 pöördel). Oma ütlustes on G.Ploom kinnitanud, et parkis sõiduki Range Rover reg.nr xxx 16.09.2020 kella 15:00 paiku Puusepa 2 maja juurde parklasse valge VW linnamaasturi kõrvale. M.K. on oma ütlustes kinnitanud, et parkis VW Tiguani 16.09.2020 kella 08:00 ajal Puusepa 2 maja juurde parklasse ning sel hetkel oli tema kõrval töökaaslase auto. Lahkus ta parklast umbes kell 15:15 ning sel hetkel parkis tema kõrval juba kellegi teise auto. Seega olid need kaks sõidukit kõrvuti parkimiskohtadel ning mõlemal on jäljed, mis viitavad omavahelisele kontaktile (lk 23 pöördel). Kohtuvälise menetleja hinnangul viitavad tõendid otseselt Geili Ploomi süüle antud juhtumis. Isik, kes on liikluses ja kelle kasutada on sõiduauto, peab tajuma oma sõiduki gabariite ning kui tal on sellega raskusi, siis olema eriti ettevaatlik ja ettenägelik, et taolisi õnnetusi vältida. Seetõttu on kohtuväline menetleja seisukohal, et olukorrast tulenevalt pidi G.Ploom võimalikuks pidama, et ta võis teist sõidukit riivata, kuna antud olukorras pidi ta parkimiskohale sõites VW Tiguanist lähedalt mööduma (lk 23 pöördel). G.Ploomi kaitsja poolt esitatud põhjendusest selgub, et G.Ploomi sõiduki parkimisandurid ei andnud märku ning menetlusalune isik ei tundnud füüsilist kokkupuudet teise sõidukiga (lk 24). Lisaks eeldab menetlusaluse isiku kaitsja VW Tiguanil alarmi olemasolu ja kuna see ei käivitunud, siis ilmselt kokkupõrget ei saanud ka toimuda. Siinkohal peab kohtuväline menetleja tõdema, et häälega märku andev alarm ei ole selline lisavarustuse element, mis igal uuemal autol tehasest väljudes peal on ning kui sõiduk ei ole liisingusse ostetud, siis see ei ole ka nõutud lisa, seetõttu antud VW Tiguanil ei ole paigaldatud häält tegevat alarmsüsteemi ning see ei saanud ka tööle hakata kokkupõrke järgselt. Lisaks leiab kohtuväline menetleja, et juht peab suutma oma sõidukiga manööverdada ja parkida ka ilma parkimisanduriteta, sest alati ei saa ainult anduritele kindel olla ja juht peab ise veenduma manöövri ohutuses, mitte lootma parkimisanduritele. Range Roveri parkimisandurite toimimismehhanismi lahkamiseks pöördus kohtuväline menetleja Land Roveri Eesti esinduse poole, et aru saada selle sõiduki parkimissüsteemi põhimõttest. Land Roveri esindaja töökojameister T.V. edastatud infomaterjali põhjal võib kinnitada, et teatud juhtudel parkimisandurid ei hakkagi automaatselt ise tööle, vaid need tuleb eraldi sisse lülitada ja seega võis vabalt tekkida olukord, kus menetlusaluse isiku Range Rover puutus kokku teise sõidukiga, ilma et parkimisandurid oleksid signaali andnud. Seega on tõenäoline, et edasiliikuva Range Roveri parkimisandurite aktiveerimiseks tuli käsitsi vajutada P-nuppu, kuna suurema kiiruse pealt madalamale minnes võis sõiduk ise mitte aktiveerida parkimisandureid ja seda ei teinud ilmselt ka G.Ploom. Seega on tehniliselt täiesti võimalik ja seletatav, miks ei andnud auto märku sellest, et teine sõiduk on liiga lähedal (lk 24). Hinnates karistuse suurust, on kohtuväline menetleja seisukohal, et teistele isikutele kahju põhjustamine on raske liiklusalane rikkumine, kuigi varalise kahju suurus rahalises väärtuses ei pruugi olla suur, siiski põhjustab see ebameeldivusi, kuna kahju kannataja peab oma tavapärase elurütmi katkestama ning tegelema lisakohustusega, milleks on suure tõenäosusega oma sõidukist mingiks ajaks loobumine ja elu ümber korraldamine. Taolised liiklusalased olukorrad võiksid olla olemata, kui inimesed oleksid ettevaatlikud ja teistega arvestavad. Siinkohal ei saa olla vabanduseks see, et sõiduk on liiga suur ja seetõttu ei ole tunda, näha ega kuulda, kui teist sõidukit kahjustatakse. Menetlusalune isik oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Karistust määrates, hinnates karistuse eripreventiivset jõudu, võttis kohtuväline menetleja arvesse kõiki eelpool toodud argumente ja vastulauset, et vältida taoliste varalist kahju tekitavate juhtumite kordumist (lk 24). G.Ploomi kaitsja poolt väljatoodud süüteokoosseisu puudumise kohta peab kohtuväline menetleja selgitama, et ilmselt on siin kaitsja poolt segi aetud kaks erinevat menetlusliiki ja tegemist ei ole kriminaalmenetlusega, vaid siiski väärteomenetlusega. G.Ploom pani toime väärteo oma tähelepanematuse ja hooletuse tõttu, tähelepanelik autojuht peaks suutma kõnealust situatsiooni ette näha ja tajuda ka siis, kui parkimisandurid märku ei anna. Ka 10 menetleja poolt telefonikõne kohta koostatud 23.09.2020.a. õiendist nähtub, et G.Ploom oli 23.09.20 talle helistanud politseiametniku kõne ajaks juhtunust teadlik ning kinnitas, et asi lahendatakse kindlustuses (lk 24). Kokkuvõtvalt on kohtuväline menetleja veendumusel, et Geili Ploom juhtis sõidukit Land Rover Range Rover ja liikus parkimiskohale nii, et ei veendunud manöövri ohutuses ning riivas oma sõiduki parempoole esiotsaga seal parkinud sõiduauto VW Tiguani vasakut külge. Kuna Tiguanil ei ole häält tegevat alarmsüsteemi, siis see ei käivitunud. G.Ploom lahkus sündmuskohalt ning ei teavitanud politseid ega teist osapoolt juhtunust (lk 24). Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni (lk 24 pöördel). Karistuseks määras kohtuväline menetleja liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel varalise kahju tekitamise eest keskmisest väiksema rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses ehk 200 eurot, kuna kahju ei olnud suur. Liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuseks avariist mitteteatamise eest määras kohtuväline menetleja rahatrahvi 45 trahviühiku ulatuses ehk 180 eurot (lk 24 pöördel). Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 taotleb kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (lk 24 pöördel). 04.03.2021.a Tartu Maakohtu kohtuotsus 04.03.2021.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega (kohtunik Peet Teidearu) jäeti Geili Ploomi kaitsja kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 04.11.2020.a otsus muutmata (lk 47-50). Kassatsioonimenetlus Kassatsioonimenetluses jäid pooled endi varasemalt avaldatud seisukohtadele (lk 60-63: kassatsioon; lk 67-69: kohtuvälise menetleja seisukoht kassatsioonile). 01.06.2021.a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsusega Tartu Maakohtu 04.03.2021.a kohtuotsus tühistati ja väärteoasi saadeti uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus (lk 74). Maakohtu seisukoht Maakohtus määrati Riigikohtust tagasi saabunud väärteoasi kohtunik Heli Sillaotsa menetlusse. Maakohus, olles kaebust menetlenud 16.-17.08.2021.a kohtuistungil ja hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Väärteoasjas on liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest tehtud fotodelt kahjustuste asukohtade järgi selgelt tuvastatav, et just Geili Ploomi juhtimisel olnud musta värvi sõiduk Range Rover reg nr xxx sõitis 16.09.2020.a külge Tartus L.Puusepa tn 2 ees paigal seisnud ja seal parkivale M.K.(K) kasutuses olnud valget värvi sõidukile VW Tiguan reg nr xxx, tekitades sellega mõlemale sõidukile vigastused. Väärteoasjas ei ole senini olnud vaidlust selles, et Tartus L.Puusepa tn 2 ees asuv ala on kuni sõiduteeni, s.o L.Puusepa tänavani kaetud ringikujulise asfalteeritud kaherealise teega, mille keskele jääb ümmargune haljasala. Teisisõnu on L.Puusepa tn 2 maja ees ringikujuline haljasala, mida ümbritseb kahe sõidurea laiune asfalteeritud tee. Nimetatud 2-e sõidurea laiust asfalteeritud ringikujulist ala kasutatakse tunnistajate M.K.(K), T.L. (L) ja menetlusaluse isiku Geili Ploomi (Ploom) ütlustest ning nende koostatud sündmuskoha skeemidest (lk 36, 39, 14, 11 28) nähtuvalt sõidukite parkimiseks selliselt, et sõidukeid pargitakse asfalteeritud ala välimisele reale ja sisemine haljasala äärde jääv asfalteeritud ala on kasutatav sõidukitele sõitmiseks. Tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega ning nende koostatud skeemidega sündmuskoha kohta on kooskõlas ka Tartu linna elektroonselt veebilehelt kõigile kättesaadav kaardiinfo, mille kohta on kohus teinud väljatrükid väärteoasja toimikusse (lk 81-83). Ka nendelt kaardiandmete väljatrükkidelt nähtub Tartus L.Puusepa tn 2 ees asuv ringikujuline haljasala, mida ümbritseb kahe sõidurea laiuses asfaltkattega tee ning ringi välimises osas asfaltkattega teel pargivad sõidukid ning vahetult haljasala äärde jääv sisemine asfaltkattega tee on mõeldud ühe sõiduraja laiuses sõidukitele sõitmiseks (lk 81-83). Siinkohal on aga oluline täheldada, et nii tunnistajate M.K. (K), T.L. (L) kui ka menetlusaluse isiku Geili Ploomi (Ploom) ütlustest ning nende koostatud sündmuskoha skeemidest (lk 36, 39, 14, 28) ja kaardiandmete väljatrükkidest (lk 81-83) nähtub üks erand. Nimelt kohas, kus haljasala ümbritsev 2-e sõidurea laiuses asfaltkattega tee külgneb L.Puusepa tänava äärde jääva kõnniteega ja sõiduteega, pargitakse sõidukeid ka asfaltkattega tee siseringile haljasala äärde, s.t haljasala äärde on kõrvuti pargitud asfaltkattega teele 2 sõidukit paralleelselt L.Puusepa tänava äärde jääva kõnniteega ja sõiduteega. Teisisõnu on L.Puusepa tänava äärde haljasala ümbritseval asfaltkattega teel pargitud 2 sõidukit kõrvuti ning mõlema sõiduki ette ja taha on jäänud asfaltkattega ringile sisse – ja väljasõitmiseks vähemalt ühe sõidurea laiuses vaba ruumi (lk 81-82: kaardiandmete väljatrükid). Tunnistajate M.K. (K), T.L. (L) ja menetlusaluse isiku Geili Ploomi (Ploom) ütlustest ning nende koostatud sündmuskoha skeemidest (lk 36, 39, 14, 28) ning kaardiandmete väljatrükkidest (lk 81-82) nähtub kogumis, et 16.09.2020.a asusid M.K. ja Geili Ploomi kasutuses olnud sõidukid pärastlõunasel ajal kella 15 paiku lühikest aega selles kohas pargituna kõrvuti, mõlema sõiduki esiosad suunaga L.Puusepa tn 6 ja 8 hoonete poole ning mõlemad sõidukid asusid haljasalaga külgneval asfalteeritud rigikujulisel alal kõrvuti, olles pargitud paralleelselt L.Puusepa tänavaga ja selle äärde jääva kõnniteega ning mõlema sõiduki ette ja taha jäi vähemalt ühe sõidurea ulatuses asfaltkattega ringile sissesõiduks ja sealt väljasõiduks vaba ruumi. Väärteoasjas ei ole vaidlust senini olnud ka selles, et M.K. kasutuses olnud valget värvi sõiduk VW Tiguan reg nr xxx oli pargitud tänavapoolses osas ehk L.Puusepa tänava kõnnitee ja sõidutee lähedusse jääval välimisel asfaltkattega ringialal ja Geili Ploomi kasutuses olnud musta värvi sõiduk Range Rover reg nr xxx oli pargitud haljasalaga külgnevale asfaltkattega teele ehk nn sisemisel asfaltkattega ringialal, mis jäi vahetult ümmarguse haljasala äärde. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Senini ei ole nii tunnistajate M.K. (K), T.L. (L) kui ka menetlusaluse isiku Geili Ploomi (Ploom) ütlustest ning nende koostatud sündmuskoha skeemidest (lk 36, 39, 14, 28) ja kaardiandmete väljatrükkidest (lk 81-83) kogumis nähtuvalt olnud vaidlust ka selles, et 16.09.2020.a M.K. ja G.Ploomi kasutuses olnud esiosaga L.Puusepa tn 6 ja 8 poole pargitud sõidukid pidid enda parkimiskohalt välja sõiduteele sõitmiseks enne peale tegema ringi haljasala äärde jääval asfaltkattega teel, et siis teha pööre sõiduteele L.Puusepa tänavale. Siit edasi aga sõidukijuhtide ütlused ja seisukohad lahknevad. Geili Ploomi ja tema kaitsja hinnangul tekitas sõidukitele vigastused M.K. juhtimisel olnud sõiduk, kui see lahkus parkimiskohalt ringikulisele haljasala äärde jäävale asfaltkattega teele, et sõita sealt ringi peale tegemise järgselt välja sõiduteele L.Puusepa tänavale. Kohtule ei ole need menetlusaluse isiku ja tema kaitsja väited veenvad ja usutavad olukorras, kus need lahknevad muudest väärteoasjas kogutud tõenditest. Tunnistaja M.K. ütlustega (lk 126, 134-138) on tõendatud, et 16.09.2020.a hommikul tööle minnes parkis ta kella 8 paiku enda kasutuses olnud valget värvi sõiduki VW Tiguan reg nr xxx L.Puusepa tn 2 ette ja siis oli sinna ringi äärde juba pargitud töökaaslase madal Saab. M.K. ütluste kohaselt parkiski ta enda kasutuses olnud sõiduki töökaaslase Saabi kõrvale L.Puusepa tänava sõidutee poole jäävale ringialale (lk 135). Töölt peale kella 15 lahkudes ei olnud M.K. ütluste kohaselt seal enam Saabi, Saabi asemele oli tume maastur pargitud, mis oli tema sõidukile väga lähedal, sõidukite vahel oli nii väike vahe, et pidi pugema kahe auto vahele ja 12 vaatama, et uksest sisse minnes uksega vastu teist autot ei lööks (lk 135). M.K. hinnangul oli sõidukite vahe kitsas ja see ei olnud autosse sisenemiseks normaalne (lk 135). Tunnistaja M.K. ütlustega (lk 126, 134-138) on kooskõlas tunnistaja T.L. ütlused (lk 127, 138141) selle kohta, et 16.09.2020.a oli L.Puusepa tn 2 ette pargitud kohale, kus tavaliselt pargib töökaaslase K. auto Saab, sellest tunduvalt suurem sõiduk Range Rover, mida nägi tööpäeva lõpus kella 16 ajal, kui läks sellest Range Roverist fotosid M.K. palvel tegema. T.L. ütluste kohaselt on töökaaslase Saab sellest Range Roverist, millest ta fotosid tegi, tunduvalt väiksem, mistõttu oli Range Roverile tõeline väljakutse sinna parkimisalale parkida, kuna see on parkimiseks väga kitsas (lk 139). Tunnistajate M.K. ja T.L. ütlustega selle kohta, et Saabi asemele oli Range Roveril 16.09.2020.a raske parkida, on kooskõlas ka menetlusaluse isiku Geili Ploomi ütlused (lk 145147) selle kohta, et 16.09.2020.a L.Puusepa tn 2 ette kella 15 ajal saabudes oli tema eelnev parkimiskoht ära võetud ja ta parkis enda kasutuses olnud sõiduki Range Rover M.K.valget värvi VW Tiguani kõrvale. G.Ploomi ütluste kohaselt oli L.Puusepa tn 2 ette jäävale ringile minnes tegemist väga kitsaste tingimustega, mistõttu parkides sõitis eesmise vasaku rattaga äärekivile ja sõitis M.K. autost mööda ning seejärel aktiveeris tagurdamiskäigu äärekivilt maha sõitmiseks ja kui ka tagaratas oli äärekivilt maha tulnud, siis parkis sõiduki võimalikult äärekivi kõrvale nii, et tema kasutuses olnud sõiduki esiosa jäi M.K. sõidukist ettepoole. Viimati kajastatud tunnistajate M.K. ja T.L. ning menetlusaluse isiku Geili Ploomi ütlustest nähtuvalt pole kohtul kahtlust selles, et Geili Ploomil oli 16.09.2020.a kella 15 paiku, tulenevalt tema kasutuses olnud maastur tüüpi sõiduki Range Rover reg nr xxx mõõtmetest, raskendatud selle parkimine L.Puusepa tn 2 ette M.K. kasutuses olnud VW Tiguani kõrvale. Parkimist raskendas asjaolu, et G.Ploomil tuli enda kasutuses olnud sõiduk mahutada varasemalt samal kohal parkinud väiksemate mõõtmetega Saabi asemele. Sellises olukorras on kohtule veenev ja usutav, et just parkimise käigus tekitas G.Ploom enda kasutuses olnud maastur tüüpi sõidukiga Range Rover reg nr xxx kahjustused M.K. kasutuses olnud sõidukile VW Tiguan reg nr xxx. Sellega on kooskõlas ka mõlemast sõidukist tehtud fotodelt nähtuv selle kohta, et just parklas kõrvuti asunud sõidukite külgnevad alad olid kahjustatud. Geili Ploomi juhtimisel olnud musta värvi sõidukil Range Rover reg nr xxx oli kahjustatud parempoolne esinurk, s.o kõrvalistujapoolne esinurga piirkond. M.K. kasutuses olnud valget värvi sõidukil VW Tiguan reg nr xxx oli kahjustatud vasakpoolne, s.o juhipoolne külg esi- ja tagaukse piirkonnas. Asjaolu, et just G.Ploomi kasutuses olnud maasturiga sõideti külge M.K. pargitud sõidukile VW Tiguan, on tõendatud mõlemast sõidukist tehtud fotodega neil esinevate kahjustuste kohta (digitaalsed fotod CD-R plaadil: lk 85 ümbrikus, nende mustvalged väljatrükid toimikus lk 86-100, s.h ekirjavahetus M.K. ja kohtuvälise menetleja vahel koos fotodega: lk 98-100). Kohus vaatas CDR plaadil olevaid värvilisi fotosid mõlemast sõidukist 16.08.2021.a kohtuistungil (lk 141). Nendest fotodest on tehtud toimikusse ka mustvalged väljatrükid (lk 86-100), kuid need pole kvaliteedilt nii head ja ülevaatlikud kui värvilised fotod. Sõidukist VW Tiguan reg nr xxx tehtud fotodelt nähtub, et kahjustused algavad juhipoolse külje tagumisest osast, tagauksest tagumise rattakoopa lähedusest, kuid rattakoopaga vahetult külgnev ukseala on täielikult kahjustusteta. Seejuures on oluline täheldada, et see VW Tiguani juhipoolse külje tagumise rattakoopa juurde jääv ala, sealhulgas tagaukse rattakoopaga külgnev ala on esileulatuv. Ka see rattakoopa äärde jääv tagaukse esileulatuv ala on täielikult kahjustusteta. Nii VW Tiguani kui ka Range Roveri sõidusuundadest lähtudes on ainuvõimalik, et just G.Ploomi kasutuses olnud sõidukiga Range Rover sõideti riivamisi külge parkivale ja M.K. kasutuses olnud sõidukile VW Tiguan ja tekitati mõlemale sõidukile fotodelt nähtuvad kahjustused. Parkimiskohale sõites riivas G.Ploomi juhtimisel olnud sõiduk enda parempoolse ehk kõrvalistujapoolse esinurgaga parkivat sõidukit VW Tiguan juhipoolse külje tagumise 13 rattakoopa lähedalt kuni esiukse keskpaigani välja. Seda kajastavad sõidukist VW Tiguan tehtud fotod, millistest nähtuvalt algavad kriipivad värvikahjustused juhipoolse külje tagumise ukse rattakoopa lähedusest ja need lõpevad veidi enne esiukse keskosa [fotod VW-st: lk 94 (IMG_5206), lk 95 (IMG_5207), lk 96 (IMG_5208)]. Kohati on need VW Tiguani värvikahjustused horisontaalsete musta värvi kriipimisjälgedega. See on koosõlas G.Ploomi kasutuses olnud sõiduki värviga, s.o sellega, et G.Ploomi kasutuses 16.09.2020 olnud sõiduk Range Rover reg nr xxx on musta värvi ja sellel musta värvi sõidukil olid parempoolse esinurga piirkonnas valget värvi värvikahjustused-kriipimisjäljed [fotod Roverist: lk 86 (IMG_5227), lk 87 (IMG_5228), lk 88 (IMG_5229), lk 89 (IMG:_5230), lk 90 (ranger.jpg), lk 91 (ranger2.jpg), lk 98-99], nagu oli ka M.K. kasutuses olnud sõiduki VW Tiguan reg nr xxx valge värv [VW-st fotod: lk 92-97 (IMG_5206 - IMG_5209)]. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja väited selle kohta, et hoopiski M.K. juhtimisel olnud sõidukiga VW Tiguan reg nr xxx sõideti parkimiskohalt lahkumisel külge parkivale G.Ploomi kasutuses olnud sõidukile Range Rover reg nr xxx, ei ole usutavad ja veenvad olukorras, kus fotodelt nähtuv seda ei kinnita. Kui VW-ga oleks parkimiskohalt lahkudes riivamisi külge sõidetud Roverile, siis pidanuksid seda kajastama ka VW-i kahjustused, s.t vigastused tagauksel ja need pidanuksid hõlmama ka tagaukse rattakoopa lähedusse jääva esileulatuva ala ja ka rattakoopa serva, kuid vigastused VW-l sinnani ei ulatunud. Parkimiskohalt välja sõites suundus M.K. juhtimisel olnud VW haljasala äärde jäävale asfaltkattega ringikujulisele teele, s.o vasakule, et pärast ringtee läbimist sõita sõiduteele L.Puusepa tänavale. Seejuures pidi M.K. juhtimisel olnud sõiduk VW Tiguan reg nr xxx mööduma tema kõrval vasakul parkivast G.Ploomi kasutuses olnud sõidukist Range Rover reg nr xxx selle eest ja hoidma sõidusuunda vasakule ringi peale. Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt ei pidanud ta parkimiskohalt ringile välja sõitmiseks tegema manööverdusi, piisas vaid esimese käigu sisse panemisest ja otse edasi sõitmisest vasakule ringile suundumiseks. M.K. ütluste kohaselt oli ta taoliselt sellelt parkimiskohalt väljasõitu teinud juba aastaid ja ühtegi intsidenti tal teiste sõidukite kahjustamise näol pole olnud. M.K. oli ütlusi andes veendunud, et ka sellel korral parkimiskohalt välja sõites ja ringile suundudes ta ühtegi sõidukit, kaasa arvatud kõrval parkinud maasturit, ei riivanud. M.K. oli ütlusi andes kindel selles, et kui ta oleks kõrval parkinud sõidukit parkimiskohalt välja sõites riivanud, siis oleks ta seda kuulnud. M.K. välistas ütlusi andes võimaluse, et tema juhtimisel olnud sõidukiga oleksid tekitatud sõidukitele fotodelt nähtuvad kahjustused. Kohtul ei ole alust tunnistaja M.K. ütluste tõele vastavuses kahelda. Kui M.K. juhtimisel olnud sõidukiga oleksid tekitatud G.Ploomi kasutuses olnud sõidukile kahjustused, siis sõites parkimiskohalt ette ja suundudes vasakule ringi peale, pidanuksid värvikahjustused VW Tiguanil tema kõrval parkinud Range Roverile külge sõitmise korral kestma juhipoolsest esiuksest kuni tagaukse lõpuni ja rattakoopani välja. Ei ole füüsikaliselt usutav ja veenev, et suhteliselt kitsastes oludes vasakule poole ringile suunduv VW Tiguan saanuks ühtäkki enda sõiduki tagumise osa tõsta paremale ja lõpetada selliselt külge- sõidu kõrval parkinud musta värvi maasturile. On üldteada, et sõiduautot roolist juhtides saab pöörata üksnes esirattaid, mitte tagarattaid, ja vasakule suundudes tagumised rattad mingil määral lõikavad trajektoori. Ka neid asjaolusid arvestades ei ole veenev ja usutav, et G.Ploomi kasutuses olnud sõidukile riivamisi külge sõitmise korral saanuks ringile vasakule suunduval VW-il vigastused lõppeda tagumisel uksel rattakoopa läheduses enne tagaukse väljaulatuvat osa ja enne rattakoobast. Kui VW oleks riivanud parkimiskohalt lahkudes temast vasakul parkivat Roverit, siis sellisel juhul oleksid VW-i vigastused hõlmanud ka tagaukse väljaulatuva osa ja rattakoobast vahetult ümbritseva ala. Võib ju väita, et VW-i juht võis saada aru temast vasakul parkivale musta värvi Roverile külge sõitmisest ja seejärel püüda enda sõidustiili korrigeerida ja suunduda otse ja paremale, et külgesõitmine kõrval parkinud autole lõpetada, millega võiks olla seletatav asjaolu, miks ei ulatunud kahjustused VW-l tagaukse lõpuni ja rattakoopani välja. See arutluskäik pole aga vähimalgi määral usutav ja veenev kitsastes liiklusoludes, millises VW-i juht 16.09.2020.a oli. 14 Hakates parkimiskohalt otse ja vasakule suunduma, polnud VW-i juhil enam reaalselt võimalik sõita otse ja ka paremale, kuna ette jäid teised ringi äärde pargitud autod ning vahekäik ringile sisse- ja väljasõiduks oli kitsas. Nähtub see nii tunnistajate M.K. ja T.L. ning menetlusaluse isiku Geili Ploomi ütlustest ning nende koostatud sündmuskoha skeemidest (lk 36, 39, 14, 28) kui kaardiandmete väljatrükkidest (lk 81-83) kogumis. Tunnistaja M.K. ütlustega (lk 126, 134-138) on tõendatud, et Tartus L.Puusepa tn 2 ees on parkimisega kogu aeg olnud väga kitsas, kuna ümbruskonnas on parkimine tasuline, aga L.Puusepa tn 2 maja ees on parkimine tasuta (lk 135). M.K. ütluse kohaselt oli ka 16.09.2020.a töölt lahkudes ring täis pargitud (lk 135) ja ringile mahtus minema ja seal sõitma ning seda läbima ainult üks auto (lk 135), parkimiskohalt välja sõitmiseks ei pidanud ta mingeid manööverdusi tegema, ei pidanud ka tagurdama, sõitis otse parkimiskohalt välja ja suundus vasakule ringile (lk 135, 137-138). Tunnistaja M.K. ütlustega (lk 126, 134-138) on kooskõlas tunnistaja T.L. ütlused (lk 127, 138141) selle kohta, et L.Puusepa tn 2 ees olev parkla on väike ja see on alatasa üle koormatud, täis pargitud (lk 139), ka 16.09.2020.a tööpäeva lõpus kella 16 paiku töökaaslase M.K. palvel parklasse fotosid tegema minnes oli parkla autosid täis (lk 139 enne keskpaika). Ka tunnistaja T.L. ütluste kohaselt mahtus ringile minema ja seal sõitma ainult üks auto, ringil liiklemiseks oli vähe ruumi (lk 140). T.L. ütluste kohaselt mahtusid ringile minema ja seal sõitma väiksemad sõidukid, ka postimikrobussid (lk 140). Tunnistaja M.K. ütlustega (lk 126, 134-138) ja tunnistaja T.L. ütlustega (lk 127, 138-141) on kooskõlas ka menetlusaluse isiku Geili Ploomi ütlused (lk 145-147) selle kohta, et 16.09.2020.a L.Puusepa 2 ette autot parkides oli välimine ring täis pargitud (lk 146 all). M.K. , T.L. ja Geili Ploomi ütlustega on kooskõlas ka kaardiandmete väljatrükkidest (lk 81-83) nähtuv selle kohta, et L.Puusepa tn 2 esisele ringile sõitmiseks, seal liikumiseks ja sealt lahkumiseks oli ruumi umbes ühe sõidurea laiuses ühele sõidukile, kuna L.Puusepa tänava kõnnitee ääres haljasalaga külgnevalt pargivad haljasala juures 2 sõidukit kõrvuti. Tegemist ei ole küll 16.09.2020.a kella 15 ajal tehtud kaardiandmete väljatrükkidega, vaid suvalisel ajal L.Puusepa tn 2 esist kajastavate väljatrükkidega, aga neilt nähtub väga ülevaatlikult L.Puusepa tn 2 maja esine olustik. Siinkohal on oluline täheldada, et sõidurea laius L.Puusepa tn 2 juures sulab lk 82 asuval väljatrükil ühte kõnniteega ja võib seepärast jätta eksitava mulje ühest sõidurea laiusest, jättes mulje kui väga laiast sõidureast. Paremini on sõidurea laius ja selles ääres oleva kõnnitee laius L.Puusepa tänaval näha lk 81 asuval väljatrükil. Neist väljatrükkidest lk 81 ja lk 82 nähtub kogumis, et kohas, kuhu olid 16.09.2020.a haljasala äärde kõrvuti pargitud G.Ploomi ja M.K. kasutuses olnud sõidukid, jäi ringile sisse sõitmiseks ja sealt välja sõitmiseks mõlema auto ette ja taha umbes ühe sõidurea laiune ala. Eeltoodu alusel pole kohtul kahtlust selles, et kella 15 paiku, kui Geili Ploom hakkas enda kasutuses olevat Roverit parkima L.Puusepa tn 2 maja ette jääva haljasala ringi äärde, ning kui kella 15:15 paiku hakkas M.K. juhtimisel olnud VW parkimiskohalt ringi kaudu ära sõitma, oli haljasala äärne välimine ringiosa autosid täis pargitud. Menetlusaluse isiku Geili Ploomi ütluste kohaselt parkis ta 16.09.2020.a pärastlõunal tema juhtimisel olnud sõiduki Rover L.Puusepa tänav 2 ette jäävale alale kella 15 paiku. Tunnistaja M.K. ütlustest nähtub, et tema lahkus L.Puusepa eest parklast enda sõidukiga 16.09.2020.a kella 15:15 paiku last trenni viima (lk 136-137). Ajaline vahe nende kahe sündmuse vahel oli umbes 15 minutit. Selle aja jooksul, mil tavapärase tööpäeva lõpuni on vähemalt veel 1-2 tundi, pole usutav, et parklas oleks jäänud seal parkimas olnud autosid vähemaks ja ringile suundumine ja seal liiklemine muutunud selle võrra hõlpsamaks. Seetõttu on kohtule veenev ja usutav, et M.K. oli enda parkimiskohalt ringile vasakule suundumiseks olemas küll vaba trajektoor, et vältida vasakul parkivale G.Ploomi kasutuses olnud sõidukile riivamisi külge sõitmist, kuid parkimiskohalt juba väljununa polnud VW-l enam võimalik suunduda otse ja hoiduda paremale, kuna suhtelised kitsad liiklusolud seda ei võimaldanud, kuivõrd vasakule jäävale ringile suundumiseks oli ruumi napilt ühe sõidurea laiuses. 15 Välistatud on ka võimalus, et enne Roverit VW-i kõrval parkinud Saab oleks vigastanud parklast väljasõidul M.K. kasutuses olnud sõidukit VW Tiguan. Saabi parkimiskohalt lahkumisel tulnuks sellel L.Puusepa tänavale välja sõitmiseks suunduda vasakule poole ringile. Vasakule ringile suundudes polnud Saabil võimalik kahjustada temast paremal parkinud VW Tiguani. Teiseks ei saanud Saab vigastada VW-it ka seetõttu, et valge värviga kahjustused olid hoopiski Saabi asemele parkinud G.Ploomi kasutuses olnud sõidukil Range Rover reg nr xxx. Tunnistaja M.K. ütlustest nähtuvalt on välistatud ka võimalused, et VW sai kahjustused kuskilt mujalt, s.o enne 16.09.2020.a parkimist L.Puusepa tn 2 maja ette või siis pärast 16.09.2020.a L.Puusepa tn 2 esisest parklast lahkumist. M.K. ütluste kohaselt oleks ta hommikul autosse istudes kindlasti märganud, kui tema autol oleksid olnud kahjustused, kuna hommikul autosse istudes polnud selle kõrval ühtegi autot ja ta oleks kahjustusi märganud (lk 136). M.K. ütluste kohaselt ei märganud ta 16.09.2020.a kella 15:15 paiku kohe L.Puusepa tn 2 maja ees lapse trenni viimiseks autosse istudes sellel vigastusi, kuna läks enda auto juurde eest ja kahe auto vahel oli kitsas vahe, pidi sinna vahele pugema (lk 135 keskel), mistõttu keskenduski sellele, et enda autosse pugemisel kõrval seisvale autole uksega kogemata vastu ei lööks (lk 136 all). M.K. ütlustest nähtuvalt ei saanud VW saada kahjustusi ka pärast 16.09.2020.a L.Puusepa tn 2 esisest parklast lahkumist, kuna last trenni viies ta sõidukist enne koju jõudmist ei lahkunud ja kahjustusi sõidukil märkaski alles koju jõudes, kuna ühtegi sõidukit siis seal tema auto kõrvale pargitud ei olnud, mistõttu kohe sõidukist väljudes märkas autol ka kahjustusi (lk 136). Kohtul ei ole põhjendatud alust tunnistaja M.K. ütluste tõele vastavuses kahtlemiseks. Koheselt autol kahjustuste avastamise järgselt asus M.K. sellega tegelema. Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt kontakteerus ta autol vigastuste avastamisel koheselt nii enda kaastöötajaga T. L-ga, et viimane käiks ja teeks tema kõrval L.Puusepa tn 2 ees parkinud sõidukist fotod, kui ka kaskokindlustusega ja viimase nõudel ka politseiga, politsei tuli ja tegi tema sõidukist ka fotod. T.L. tehtud fotod edastas M.K. elektroonselt politseile (lk 98-100). M.K. käitumine enda sõidukil kahjustustest teada saamise järgselt oli olukorrale vastav ja ootuspärane. Seevastu Geili Ploomi käitumine sõidukitel kahjustustest teadasaamise järgselt ei olnud olukorrale vastav. G.Ploom sai tema ütlustest nähtuvalt teada tema kasutuses oleval sõidukil paremal esinurgal võimalikest kahjustustest 16.09.2020.a õhtul, kui politsei teda sellest telefoni teel teavitas (lk 145) ning järgmisel hommikul, s.o 17.09.2020.a valges nägigi, et autol on paremal eesmisel nurgal kriimustused (lk 146). Sealt edasi hakkas aga G.Ploom kohtuvälisest menetlusest kõrvale hoiduma, keeldudes tema kasutuses olnud sõidukil esinevate vigastuste politseile näitamisest. Politseil õnnestus sõidukil Range Rover reg nr xxx esinevad vigastused fotografeerida alles 05.10.2020.a, s.o samal päeval kui G.Ploom oli menetlusaluse isikuna politseis ütlusi andmas. Kohtuvälise menetleja 23.09.2020.a õiendist (lk 42) nähtub, et G.Ploom ei soovinud asja menetlemist politseis, eelistades selleks kindlustustes asjaajamist, ning 23.09.2020.a telefonivestluses sisuliselt keeldus politseisse minemast, kui politsei avaldas soovi tema kasutuses olnud sõiduk üle vaadata ja teda menetlusaluse isikuna üle kuulata (lk 42). Kohtuvälise menetleja 23.09.2020.a õiendist nähtuvalt väljastati G.Ploomile seejärel kutse menetleja juurde ilmumiseks (lk 42). Kutselt nähtuvalt oli G.Ploom kutsutud menetleja juurde 05.oktoobriks 2020.a menetlusaluse isikuna ja selleks, et ta näitaks ette sõiduki Range Rover reg nr xxx (lk 40, 41). Kohtul pole alust kohtuvälise menetleja 23.09.2020.a õiendis kajastatu tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Menetlusalune isik Geili Ploom võttis kohtus 16.08.2021.a ütlusi andes õigeks asjaolu, et pärast 16.-17.08.2020.a mõni päev hiljem helistati talle uuesti politseist ja ta kutsuti autot näitama, mida ta aga ei teinud, kuna see nõue oli talle arusaamatu, sest arvas, et politsei käis ja fikseeris sündmuskohal kõik ära (lk 146). Menetlusaluse isiku G.Ploomi ütluste kohaselt näitas ta enda kasutuses 16.09.2020.a olnud sõiduki politseile ette alles 05.10.2020.a ja samal päeval andis ka enda ütlused (lk 146). 16 Võrreldes kahe sõidukijuhi käitumist, ilmneb, et Geili Ploomil oli soov ja tahe juhtunut kohtuvälise menetleja eest varjata ning eelistada asjaajamist kindlustuses. Eelkajastatud asjaoludel on kohtule veenev ja usutav, et G.Ploomi kasutuses olnud sõidukiga Range Rover reg nr xxx sõideti külge parkivale sõidukile VW Tiguan reg nr xxx. Parkivale sõidukile VW Tiguan reg nr xxx riivamisi külge sõitmise pani Geili Ploom toime ettevaatamatusest, hooletusest (KarS § 18 lg 3). Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks G.Ploom suutnud seda vältida. VTMS § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Mis puutub menetlusaluse isiku Geili Ploomi väidetesse selle kohta, et ta ei pannud tähele, et tema juhtimisel olnud sõidukiga Range Rover reg nr xxx oleks külge sõidetud parkivale sõidukile VW Tiguan reg nr xxx, siis see ei ole Roveril ja VW-l esinevatest vigastustest nähtuvalt veenev, kuna kahel autol oli pikaldane kokkupuuteala. Vastu teist autot enda juhtimisel olnud Roveriga parempoolse esinurgaga sõitmine selliselt, et sellega kahjustati teise auto tagumist ust ja sealt edasi ka peaaegu poolt esiust, ei saa küll kuidagi jääda ühele hoolsale juhile märkamata. Tegemist on ju ettepoole vaatevälja jääva alaga. Pealegi on niivõrd pikalt vastu teist autot enda kasutuses olnud auto esinurgaga sõitmine sõidukijuhile tajutav ning selle märkamatuks jäämine pole usutav. Pigem nähtub G.Ploomi faktilisest käitumisest, et ta ei soovinud minna politseisse enda kasutuses 16.09.2020.a olnud sõidukit näitama ja ei soovinud ka ütlusi anda ning viivitas sellega nii kaua kui võimalik, et ametlikku menetlust vältida, kuna oli enda poolt juhitud sõidukiga teisele külge sõitmisest igakülgselt teadlik.
lõigete 4 ja 5 mõttest tuleneb, et Geili Ploomil lasus kohustus liiklusõnnetusest politseid teavitada, kuna ta polnud saavutanud kokkulepet varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses teise juhiga ehk M.K-ga, kelle kasutuses olnud sõidukit ta enda sõidukiga riivas ja kelle sõidukile ta vigastused põhjustas. G.Ploomi soov kohtuvälist menetlust politseis vältida, milleks ta jättis esialgu politsei kutsele sinna autot näitama minna reageerimata, näitab, et liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmise pani ta toime tahtlikult, vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Jättes politseile teisele sõidukile külge sõitmisest teatamata, pidi ta pidama võimalikuks või siis vähemasti möönma, et olukorras, kus varalise kahju põhjustamise osas on sõidukijuhtide vahel süüküsimuses kokkulepe saavutamata, paneb ta toime karistatava teo, so liiklusõnnetusest mitteteatamise. Geili Ploomi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Geili Ploomi käitumise õigusvastasust ei välista asjaolud, et tema ütluste kohaselt tema kasutuses olnud sõiduki parkimisandurid ei andnud märku ohust ja teisele sõidukile külge sõitmisest (lk 146). Nii kohtuvälise menetleja ja Land Roveri vahelisest e-kirjavahetusest (lk 45-46) kui ka sõiduauto Range Rover kasutusjuhendist (lk 121-125) nähtub, et võib olla väga mitmeid erinevaid põhjusi, miks parkimisabi ja parkimisandurid ei pruugi käivituda. Välistada ei saa ka rikkis olemist või siis ka oskamatust auto lisaseadmete kasutamisel. Kohtu hinnangul peab juht suutma parkida sõidukit teistele ja ka endale ohutult, sõltumata sellest, kas tema sõidukil on olemas parkimisabi ja parkimisandurid ning kas need töötavad või mitte, need on aktiveeritud või on jäetud aktiveerimata. Mis puutub menetlusaluse isiku ja tema kaitsja etteheidetesse kohtuvälisele menetlejale, nagu poleks kohtuväline menetleja teinud küllaldaselt menetlustoiminguid, s.h sündmuskoha vaatlust ja sõidukite vaatlust, siis on oluline täheldada, et kuna G.Ploom lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, siis polnud politseil võimalik sündmuskoha vaatlust ka läbi viia, kuna mõlemad sõidukid olid selleks ajaks, kui politsei liiklusõnnetusest teada sai, sealt juba lahkunud. Sellises olukorras soovis politsei sõidukeid fotografeerida, mis M.K. kasutuses olnud sõiduki puhul kohtuvälises menetluses ka koheselt õnnetus, kuid G.Ploomi kasutuses olnud sõiduki fotografeerimine viibis G.Ploomi enda käitumisest tulenevalt, kuna ta keeldus 17 esialgu politseisse sõidukit näitama minemast, ilmudes sinna sõidukit näitama ja ütlusi andma alles 05.10.2020.a. Sõidukitest fotosid tehes on kohtuväline menetleja kasutanud mõõteriba, mis võimaldab tuvastada sõidukitel esinevate vigastuste asukohad. Mis puutub kaitsja väitesse, et ainult liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest tehtud fotode pinnalt ei ole võimalik asjas hinnangut anda, viidates siinkohal tema ja sõidukite hindamise eksperdi vahel toimunud e-kirjavahetusele (lk 15), siis on oluline täheldada, et väärteoasjas on sõidukitest tehtud fotod ainult üheks tõendiks. Lisaks on olemas kahe tunnistaja ja ka menetlusaluse isiku ütlused koos skeemidega ning ka kõigile avalikult kättesaadavad kaardiandmete väljatrükid sündmuskoha kohta. Fotod pole ainukesed tõendid, millele on asjas otsustused rajatud. Kohus ongi asjas olevaid tõendeid hinnanud kogumis. Ka ekspert viitab e-kirjas vastuseks kaitsjale, et lisaks sõidukitest tehtud fotodele on asjas otsustuste tegemiseks vajalik täiendav info juhtumi kirjelduse, autode liikumissuundade jm asjaolude kohta (lk 15). Kaebuses on kaitsja jätnud eksliku mulje, nagu oleks kohtuvälise menetleja ametnik käesolevas asja üle kuulatud tunnistajana. Kaebuses on kaitsja kajastanud: „Siinkohal märgib kaitsja, et Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-1-30-17 (p 11) selgitanud, et kohtuvälise menetleja ütlustega ei saa tõendada väärteo tehiolusid, isegi kui menetleja kuulatakse VtMS § 31³ lg 1 mõttes tunnistajana üle.“ (lk 4) Käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuvälist menetlejat tunnistajana üle kuulatud. Ka kohtuvälises menetluses ei ole kohtuvälist menetlejat tunnistajana üle kuulatud. Kohtuvälise menetleja ametnik osales küll 16.08.2021.a kohtuistungil, kuid kohus teda üle ei kuulanud, ta ei andnud tunnistajana kohtus ütlusi. Küll aga esitas kohtuvälise menetleja ametnik 16.08.2021.a kohtuistungil enda seisukohti ning vastas ka kaitsja ja menetlusaluse isiku küsimustele, s.h kui vaadati toimikus lk 85 asuval CD-R plaadil asuvaid fotosid sõidukitest ning e-kirjavahetust M.K. ja kohtuvälise menetleja vahel, kuid neid kohtuvälise menetleja ametniku seisukohti ja vastuseid teisele kohtumenetluse poolele ei saa käsitleda tunnistajana antud ütlustena. VTMS § 98 lg 3 kohaselt lasub kohtuvälise menetleja ametnikul kohustus vastata teise kohtumenetlus poolte küsimustele, kuid see pole käsitletav kohtuvälise menetleja tunnistajana ülekuulamisena. Karistus
lg 2 p 8,
lg 3 nõuete täitmata jätmisega pani Geili Ploom toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 8 kohaselt on juht kohustatud enne manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.
lg 3 kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut kügvahet.
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 4 p 4,
lg 5 nõuete täitmata jätmisega pani Geili Ploom toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 4 p 4 kohaselt on lubatud politseile jätta liiklusõnnetusest teatamata, kui on nimetatud varalise kahju eest vastutav isik.
lõikes 5 on sätestatud, et varalise kahju eest vastutamise eest lahkarvamuse korral tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.
lg 1 kohaselt karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, 18 rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes menetlusaluse isiku süü ulatusest – varalise kahjuga liiklusõnnetuse pani toime ettevaatamatusest, hooletusest ja liiklusõnnetusest mitteteatamise pani toime vähemalt kaudse tahtlusega, kahjustused mõlemal sõidukil ei olnud suured ning need lahendati kindlustustes, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on menetlusaluse isiku distsiplineerimiseks, temas hoolsuse tõstmiseks ja õiguskuulekusele suunamiseks ning õiguskorra kaitsmiseks küllaldane ja piisav karistada teda rahatrahviga olulisel määral alla sanktsiooni keskmist määra,
lg 1 alusel rahatrahviga § 50 trahviühikut, s.o 200 eurot riigituludesse ja
VTMS § 132 punktis 2 on sätestatud kaebemenetluses maakohtule keeld menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks. Väärteoasjas puuduvad andmed, millistel oleks alust karistuseks mõistetud rahatrahvi ositi tasumise määramiseks. Senini ei ole keegi ka rahatrahvi ositi tasumise määramist taotlenud. Olukorras, kus menetlusalune isik senini enda käitumises ühtegi viga ei ole näinud ning on pidanud enda senist suhtumist ja hoolsust liiklusesse sõiduki juhina igati korrektseks ja on süüdistanud liiklusõnnetuse põhjustamises hoopiski teist juhti, pole võimalik täheldada VTMS § 30 lg 1 punktis 1 sätestatud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Ilmselgelt on asjas olemas avalik menetlushuvi. Liikluses osalejate turvalisuse huvides on, et sõidukijuhid oleksid liikluses hoolsad ja teisi liiklejaid arvestavad ning neist hoolivad. Geili Ploomi käitumisest pole täheldada hoolivust kaasliiklejate suhtes. Seda arvestades ei saa menetlusaluse isiku süüd pidada niivõrd väikeseks, et oleks põhjendatud väärteomenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.