3-21-1280/20

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

1. oktoober 2021, Tartu 3-21-1280 Juri Ustimenko kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega Juri Ustimenko määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. juuni
3. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 8 peale Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Ustimenko Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Juri Usimenko määruskaebus Tartu Halduskohtu
5. juuni
6. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale. Saata haldusasi tagasi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
7. Jätta Juri Ustimenko määruskaebus Tartu Halduskohtu
8. juuni
9. a määruse resolutsiooni punkti 8 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
10. juuni
11. a määrus selles osas muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Tartu Vangla jättis
13. detsembri
14. a otsusega nr 1-13/284-5 kinni peetava isiku Juri Ustimenko
15. oktoobri
16. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata osas, mis puudutab kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist perioodil
17. oktoober 2017 kuni
18. oktoober 2020 ning läbi vaatamata osas, mis puudutab kaebaja suhtes käeraudade kohaldamist perioodil
19. oktoober 2017 kuni
20. august
22. Tartu Vangla jättis
23. juuni
24. a otsusega nr 1-13/121-5 J. Ustimenko
25. aprilli
26. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata osas, mis puudutab kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist perioodil
27. oktoober 2020 kuni
28. märts 2021 ning läbi vaatama perioodi osas
29. jaanuar 2019 kuni
30. oktoober 2020, kuna selles osas on tegemist korduva kahju hüvitamise taotlusega, mille vangla lahendas juba
31. detsembri
32. a otsusega nr 1-13/284-
34. J. Ustimenko esitas
35. juunil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses perioodil
36. jaanuar 2019 kuni
37. märts 2021 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega.
38. Tartu Halduskohus tagastas
39. juuni
40. a määrusega J. Ustimenko kaebuse perioodi
41. jaanuar 2019 kuni
42. oktoober 2020 puudutavas osas (resolutsiooni p 1) ning võttis menetlusse kaebuse perioodi
43. oktoober 2020 kuni
44. märts 2021 puudutavas osas. Sama määruse resolutsiooni p-ga 8 jättis halduskohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku kahju hüvitamise taotlus on jäetud läbi vaatamata on lubatav siis, kui taotlus jäeti läbi vaatamata ebaõigesti. Kaebaja
45. oktoobri
46. a kahju hüvitamise taotlus kattub kaebaja
47. aprilli
48. a kahjunõudega osas, milles kaebaja nõuab perioodil
49. jaanuar 2019 kuni
50. oktoober 2020 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Vangla lahendas vasta kahjunõude sisuliselt juba
51. detsembri
52. a otsusega. Vanglale
53. aprillil 2021 esitatud kahjunõudes ei ole kaebaja välja toonud uusi asjaolusid, mis tinginuks haldusmenetluse uuendamise. Seega esines ajavahemikku
54. jaanuar 2019 kuni
55. oktoober 2020 puudutavas osas alus vanglale esitatud kahjunõude läbi vaatamata jätmiseks, Tartu Vangla
56. juuni
57. a otsus nr 1-13/121-5 on selles osas õiguspärane ning eeltoodud ajavahemikku puudutavas osas ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks lugeda. Kohus tagastab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse ajavahemikku
58. jaanuar 2019 kuni
59. oktoober 2020 puudutavas osas. Halduskohus võttis menetlusse kaebuse perioodil
60. oktoober 2020 kuni
61. märts 2021 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu tervise kahjustamisega ja väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja esitas Tartu Vanglale kohtueelses menetluses ning halduskohtule arusaadavad avaldused, millest nähtuvad kaebaja taotlused ja põhjendused. Kaebajal on ulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus ning ta on suutnud iseseisvalt kohtule kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Tõendatud on, et kaebaja on võimeline kohtumenetluses osalema ja selgitusi andma. Kaebaja ei vaja selleks õigusalaseid teadmisi ja advokaadi abi. Kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika selgitab välja kohus enda initsiatiivil. Isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Halduskohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
62. J. Ustimenko esitas Tartu Halduskohtu
63. juuni
64. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 8 peale määruskaebuse, milles taotleb kohustada halduskohut võtma kaebus vastu täies ulatuses. Kohtul pole õigust jätta üks ajavahemik läbi vaatamata. Kaebaja selgitab, et tal oli haigus aga ta varjas seda psühhiaatri eest ja arvas, et saab hakkama tahtejõu abil. Kaebaja ei vaidlustanud kohtus vastust nr 1-13/284-5 halva psüühilise seisundi tõttu, võimalik, et unustas seda teha depressiooni tõttu. Kaebaja vaidlustab vangla tegevust tuginedes haiguse faktile ja seepärast on tema nõue õiguspärane. Kaebaja käitumine on usaldusväärne, alates
65. jaanuarist 2019 ei ole tal rikkumisi olnud. Halduskohus tõlgendas seadusi ebaõigesti ega viidanud, et kaebaja ei võinud uut kahju hüvitamise nõuet esitada. Periood alates
66. jaanuarist 2019 on seaduslik ja kaebus kohtule esitatud õigeaegselt, seaduse järgi on kolm aastat vaidlustamiseks. Vangla rikkus kaebaja õigusi ja kaebajal on õigus kaitsta enda õigusi kohtus. Kaebaja palub määrata talle riigi õigusabi, kuna asi seisneb piinamises ja ebaseaduslikus isolatsiooni kohaldamises nelja aasta jooksul, mis põhjustas psüühilise haiguse. Kaebaja ei saa alati oma mõtteid täielikult väljendada. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
67. Ringkonnakohus lahendab esmalt J. Ustimenko määruskaebuse halduskohtu
68. juuni
69. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale, millega halduskohus tagastas kaebuse ajavahemikku
70. jaanuar 2019 kuni
71. oktoober 2020 puudutavas osas (I) ning seejärel J. Ustimenko määruskaebuse halduskohtu
72. juuni
73. a määruse resolutsiooni punkti 8 peale, millega halduskohus ei rahuldanud riigi õigusabi taotlust (II). (I)
74. J. Ustimenko esitas halduskohtule kaebuse, millega taotles perioodil
75. jaanuar 2019 kuni
76. märts 2021 tema suhtes täiendavate julgeoluabinõude kohaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Halduskohus leidis, et perioodi
77. jaanuar 2019 kuni
78. oktoober 2020 osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Ringkonnakohtu hinnangul on selline halduskohtu seisukoht ebatäpne. Halduskohus tugines õigesti asjaolule, et kui kinnipeetava kahju hüvitamise taotlus jäetakse vangla poolt ebaõigesti läbi vaatamata, siis on hüvitamiskaebuse esitamine halduskohtule lubatav. Õige on ka see, et Tartu Vangla
79. juuni
80. a otsus nr 1-13/121-5 on kahjunõude osalise läbi vaatamata jätmise osas õiguspärane. Ringkonnakohus ei saa aga nõustuda arvamusega, et kui kaebaja kahjunõue jäeti õiguspäraselt läbi vaatamata, siis saab öelda, et tal on kohtueelne menetlus teatud perioodi osas läbimata. Antud juhul kinnipeetav esitas vanglale ligi kuuekuulise vahega kaks kahju hüvitamise taotlust täiendavate julgeoluabinõude kohaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Halduskohus on nõustunud vanglaga, et kaebaja
81. oktoobri
82. a kahju hüvitamise taotlus kattub kaebaja
83. aprilli
84. a kahjunõudega perioodi
85. jaanuar 2019 kuni
86. oktoober 2020 osas ning nimetatud ajavahemikku puudutavas osas esines alus vanglale esitatud kahjunõude läbi vaatamata jätmiseks. Halduskohtu tõlgendus kohtueelse menetluse läbimata jäämise kohta on ebatäpne, sest kaebaja esitas vanglale kahjunõude perioodi
87. jaanuar 2019 kuni
88. oktoober 2020 osas ja vangla lahendas selle taotluse sisuliselt
89. detsembri
90. a otsusega. Seega kaebajal oli perioodi
91. jaanuar 2019 kuni
92. oktoober 2020 osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ning halduskohus tagastas ekslikult kaebuse nimetatud ajavahemiku osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
93. Tehtud järelduse ning HKMS § 210 lg 3 alusel tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu
94. juuni
95. a määruse kaebaja kaebuse osalise tagastamise osas ning saadab haldusasja tagasi halduskohtule kaebuse menetluse jätkamiseks. Enne asja sisulisele läbivaatamisele asumist tuleb halduskohtul aga kontrollida, kas kaebus vaidlusaluses osas on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning vajadusel anda kaebajale võimalus kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. (II)
96. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
97. juuni
98. a määruse resolutsiooni p 8 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
99. Ringkonnakohus tugineb HKMS § 2 lg-le 4 ning leiab, et kaebaja esitatud taotlust riigi õigusabi saamiseks tuleb vaadelda kui halduskohtu
100. juuni
101. a määruse resolutsiooni p 8 vaidlustamiseks esitatud määruskaebust.
102. Halduskohus leidis, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, kuna kaebaja on võimeline ise enda õigusi kohtus kaitsma. Ringkonnakohus jagab eelnevat halduskohtu seisukohta. Kaebaja esitas iseseisvalt kaebuse halduskohtule ning hiljem täiendavaid seisukohti. Kaebaja taotlused ja seisukohad on kohtule arusaadavad ning võimaldavad kaebaja kaebust kohtus menetleda. Selle kohta, kuidas kaebaja suhtes kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõude kaebajale mõjusid, saab kaebaja ise kõige paremini selgitusi anda. Ringkonnakohus hinnangul suudab J. Ustimenko ise kohtule vajalikul 3 määral selgitada kaebusega seotud asjaolusid. Ringkonnakohtu arvates ei ole tegemist nii keerulise vaidlusega, et kaebajat peaks esindaks õigusteadmistega isik.
103. Tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja ei pea ise õiguslikult oma kaebust põhjendama. Eelkõige peab kaebus sisaldama põhiliste asjaolude kogumit, millega seoses nõue esitatakse ning kaebaja konkreetset nõuet. Antud juhul on kaebaja õiguste kaitse vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega. Seega ei ole J. Ustimenkole riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas põhjendatud ning Tartu Halduskohus jättis
104. juuni
105. a määruse resolutsiooni p-ga 8 õiguspäraselt J. Ustimenko taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4