Obsah (6)
§ 142§ 472§ 444§ 175§ 177§ 178KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 09. september 2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-108946
) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (
§ 142lg 2).
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.
§ 472
lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.
- Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused PlusPlus Capital AS esitas 29.03.
- a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse U. S.’ilt võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 31.03.
- a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning Pärnu Maakohtu 20.04.
- a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus on 20.04.
- a määruses märkinud, et võlgnikule üritati makseettepanekut korduvalt kätte toimetada aadressil xxxx - dokumendid tagastatud, muu põhjus. Võlgnikule saadeti ka teavitus e-posti aadressidel xxxx– puudub vastus, xxxx – puudub vastus. Harju Maakohus on PlusPlus Capital AS-i hagiavalduse ning Harju Maakohtu 16.06.
- a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 18.08.
- a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti aadressil xxxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud kostja aadressil xxxx. E-toimiku kaudu ei ole kostja käesoleva ajani dokumente vastu võtnud, e-postiga edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole ning tähtsaadetisena saadetud dokumentide väljastusteade on tagastatud kohtule märkega „aadress ebakorrektne“. Rahvastikuregistris kostjal kehtiv elukoha aadress puudub. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 02.08.
- a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 09.09.
- a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.
§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.
Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 225 eurot ja hageja õigusabikulud summas 420 eurot (3,5 tunni eest, tunnihinnaga 120 eurot).
§ 175lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks 2
(3)määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
§ 175
lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses arvestusega 90 eurot tunnis). Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 315 eurot, so riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 90 eurot.
§ 177
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
§ 178
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
(3)