Obsah (6)

§ 35§ 42§ 271j§ 158§ 334§ 37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 20. mai 2021 Tsiviilasja number 2-20-1431

) § 339 tähenduses, mille kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Lepingule kohalduvad Tartu rattaringluse kasutustingimused, millega kostja kasutustingimuste p 3.6 järgi kasutajakontot luues nõustus. Viidatud punkti kohaselt kohustus kostja järgima ka rattaparklas asuval infotulbal olevaid reegleid, jalgratta ekraani tekste, jalgrattale paigaldatud kleebistel olevaid juhiseid ning veebilehel ratas.tartu.ee antud näpunäiteid jalgratta kasutamiseks. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping tuleb lugeda sõlmituks tüüptingimustel

§ 35lg 1 tähenduses.

Samuti on vaidlusaluse lepingu lahutamatuks lisaks olevate Tartu rattaringluse kasutustingimuste näol tegemist tüüptingimustega. 3 Hageja palub mõista kostjalt välja leppetrahv 100 eurot kasutustingimuste p-de 6.1 ja 6.1.3 alusel, kuivõrd kostja ei lukustanud jalgratast lisalukuga lukustamisel nõuetekohaselt, s.o vastavalt kasutustingimuste p-s 5.7 sätestatule. Viidatud punkti järgi tuleb jalgratta lisalukuga lukustamisel luku tross panna vasakult läbi esiratta või ümber piisavalt tugeva maapinnaga ühendatud kinnituse ja lukustada esiratas paremalt poolt selleks kleebisega tähistatud lukustuskohas. Vaidlust ei ole selles, et esmakordselt juhiti kostja tähelepanu ratta valesti lukustamisele

1. augusti
2. a hoiatuskirjas, kuna jalgratta lisalukuga lukustamisel polnud luku tross pandud läbi esiratta kodarate. Ühtlasi paluti kostjal uuesti tutvuda kasutustingimustega ning kostja tähelepanu juhiti tulevikus vale lukustamisega kaasnevale leppetrahvile. Hoiatuses oli välja toodud ka kasutustingimuste p 5.7 sõnastus, mis käsitleb ratta lisalukuga lukustamist. Teistkordne jalgratta lisalukuga lukustamise nõuete rikkumine kostja poolt toimus
3. mail 2020 (dtl 51, 86) ratta nr 02340 tagastamisel Sepa turu rattaparklasse, kui kostja pani luku trossi küll läbi esiratta kodarate, kuid lukustas ratta vasakult poolt, mitte paremalt, nagu kasutustingimustes on ette nähtud. Ratta vale lukustamise tuvastas tehnik
4. mail
5. Ratta nr 02340 sõidu ajaloost nähtub, et kostja oli
6. mail 2020 viimane selle ratta kasutaja. Teised kasutajad ei ole ratta lisalukku avamiskatsetele vaatamata lahti saanud. Kostja väide, et hageja andmed vahepealsete kasutajate osas ei pruugi olla tõesed tulenevalt tehniliste probleemide olemasolust hageja süsteemis, on paljasõnaline. Seega on hageja tõendanud ratta teistkordse mittenõuetekohase lukustamise kostja poolt. Olukorras, kus kostjale
7. augustil 2019 saadetud hoiatuses jalgratta lisalukuga valesti lukustamise eest toodi eraldi välja kasutustingimuste p 5.7 sõnastus koos tulevikus vale lukustamisega kaasneva leppetrahvi suurusega 100 eurot, ei oma tähtsust kostja poolt väidetu, et kasutustingimustes toodud info ei ole lihtsasti hoomatav ja et kodulehel olev trahve puudutav info on killustatud ega ka asjaolu, et tehniku tehtud fotolt ei nähtu lisaluku kasutamise kleebise olemasolu. Hoiatusest nähtuvalt oli kostjale teada, et jalgratta lisalukuga lukustamisel tuleb luku tross panna vasakult läbi esiratta ja esiratas lukustada paremalt poolt lukustuskohas. Kostja seisukoht, et
8. augusti 2019 ja
9. mai 2020 rikkumised on erinevad, mistõttu tulnuks talle väljastada uus hoiatus, mitte leppetrahv, ei ole õige. Nii juhul, kui lisalukk ei ole jalgratta lukustamiseks pandud läbi esiratta kodarate, kui ka juhul, kui lisalukk on kinnitatud valele poole esiratast, on tegemist jalgratta mittenõuetekohase lukustamisega kasutustingimuste p 5.7 tähenduses. Hoiatuskirjas on märgitud, et kui kasutaja ei ole lukustanud jalgratast nõuetekohaselt, on määratav leppetrahv 100 eurot, aga kuivõrd tegemist on hoiatusega, rakendub leppetrahv mittenõuetekohase lukustamise eest järgmisel korral. Eeltoodust järeldub, et hageja oli
10. mai 2020 rikkumise järgselt õigustatud kostjalt leppetrahvi nõudma ning
11. mail 2020 väljastatud leppetrahvi nõue on põhjendatud.

§ 42

lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Maakohus leidis, et kasutustingimuste p-s 6.1 ja 6.1.3 sätestatud leppetrahvi tingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda jalgratta mittenõuetekohase lukustamise korral kindlas summas leppetrahvi, ei kahjusta tarbijat ebamõistlikult ega ole tühine

§ 42lg 3 p 5 järgi.

Hageja on selgitanud hagiavalduses, et ratta õige lukustamine on üks kasutaja olulisi kohustusi, kuivõrd valesti lukustatud ratast saavad kerge vaevaga omastada kolmandad isikud, millest võib lähtuda kahjunõue valesti ratta lukustajale juhul, kui ratas jääbki kadunuks. Samuti võib valesti lukustamine kahjustada ratast. Hageja

1. juuni
2. a kirjast (dtl 41–42, 4 102–103) nähtuvalt on leppetrahvi suuruse määramisel arvestatud süsteemi opereerimise kulusid ja jalgrataste maksumust. Kuivõrd rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel ja pooled ei ole lepinguga kokku leppinud võlgniku teistsuguses vastutusstandardis, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsust täies ulatuses. Kostja palub apellatsioonkaebuses hinnata hageja töös kuritegelikku tegevust rataste trosslukuga lukustamisel ning kuritegeliku tegevuse olemasolu tuvastamise korral võtta vastutusele isikud, kes on osalenud kuriteo toimepanekul; kuulutada kehtetuks kõik kasutustingimuste p 5.
4. alusel väljastatud trahvid, mis puudutavad ratta trosslukuga lukustamist läbi kodarate ratta vasakule poole lukupesasse; tagastada kõigile klientidele trahvid, mis on väljastatud trosslukuga lukustamise eest läbi kodarate ratta vasakule poole lukupesasse; tunnistada kehtetuks kostjale väljastatud trahv ning jätta hageja menetluskulu kostjalt välja mõistmata; mõista hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonkaebuse menetluskulu (75 eurot); hinnata hageja poolt kostjale tekitatud rahalise kahju suurus, sh võttes arvesse moraalset kahju ning mõista see hagejalt välja. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kohtuotsuse kohaselt ei ole teised kasutajad lisalukku avamiskatsetele vaatamata saanud ratast lahti ning kostja oli
5. mail 2020 viimane ratta kasutaja. Asjaolu, et kostja lukustas ratta mittenõuetekohaselt, ei ole tõendatud. Peale kostjat on sama ratast avanud mitmed teised kasutajad enne tehniku poolt rikkumise registreerimist. Ratta kasutamise ajaloost nähtub, et ratta (trossluku) lukustussüsteemi on korduvalt avatud. Avamisel avaneb ratta lukustussüsteem samaaegselt mõlemal pool esikahvli küljes paiknevates lukupesades, lukutrossi on võimalik eemaldada mõlemalt poolt lukupesast ning asetada see lukustamiseks uuesti soovitud asukohaga lukupesasse. 10–11 sekundit on piisav aeg, et lukutross avada paremalt poolt lukupesast ning lukustada see uuesti vasakule poole lukupesasse. Rattaringluse süsteem registreerib sellist ratta avamist edutu avamiskatsena. Tüüptingimus, mis võimaldab trahvi väljastamist ratta lukustamisel vasakule poole lukupesasse, on tühine. Ratta lukustussüsteemi disain trossluku tarvitamiseks on eksitav, mõlemad esikahvli pooled sh lukupesad on kasutaja jaoks välimuselt identsed. Ratta nõuetekohast trosslukuga lukustamist kirjeldav teave ei ole olnud esitletud klientidele kättesaadavalt, lihtsasti ja üheti mõistetavalt ning hõlpsasti hoomatavalt. Kostjale süüks pandavate rikkumiste ajal ning eelnevalt on leidunud rattaid, millel pole trosslukuga lukustamist kirjeldavat teavet. Kostja poolt
6. mail 2020 väidetavalt kasutatud rattal ei kajastu trosslukuga lukustamist kirjeldavat teavet. Nii rattal kui ka ratta lukustamiseks ette nähtud rattaparklas (infotulbal) on puudunud trosslukuga lukustamist kirjeldav informatsioon. Rataste tootja Bewegen Technologies Inc esindaja kinnitas, et trossluku lukustussüsteem töötab mõlemale poole lukupesasse trossi kinnitamisel ning ei ole väitnud, et vasakule poole lukupesasse lukustamine oleks ebaturvaline või ratast kahjustav. Määratud trahvi suurus ei ole mõistlik. Klientide ja kostja rikkumised seoses valele poolele trossluku lukustamisega on vabandatavad. Valele poolele trossluku lukustamise reegli rikkumine on tingitud klientide eksimusest ning lukusüsteemi puudustest, sh tehnilisest lahendusest ning eksitavast disainist. 5 Kostja väidetavate esimese ja teise rikkumise vahe on umbes kaheksa kuud, seega ei saa kostjat pidada teadlikuks trahvi määramisest teistkordse rikkumise eest. Rikkumised on olnud ka erinevad, kuigi mõlemad asuvad sama kasutustingimuste punkti all. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ning palub võtta tsiviilasja materjalide juurde uusi tõendeid, s.o ratta lukustussüsteemi ning selle kasutamist puudutavad videod ning pildid rattaparklates asuvast infotulbast. Vastuseks hageja seisukohale selgitas kostja
7. aprilli
8. a menetlusdokumendis temale tekkinud kahju olemust. Kostja oli arvestanud perioodil
9. aprillist 2020 –
10. aprillini 2021 rataste kasutamise võimalikkusega ning oli teenuse eest tasunud. Teenuse kasutamine ei ole osutunud võimalikuks tulenevalt teenusepakkuja piirangutest. Kostja soovib saamata jäänud teenuse hüvitamist. Samuti soovib kostja, et hageja hüvitaks tema kulutatud aja ja energia, mida ta on olnud sunnitud õigluse saamiseks pühendama.
11. juulil 2019 kehtestati uute kasutustingimustega trahv valesti lukustamise eest ratta vasakule poole lukupesasse. Siis oli hageja teadlik valele poole lukustamise probleemist. Tehniline lahendus probleemi kõrvaldamiseks leiti alles 2021 a. kevadel – rataste lisaluku lukutrossi otsa paigaldati polt, et takistada selle mahtumist vasakule poole lukupesasse. Trahvi suurus peaks olema seotud trahvi eesmärgipärasusega ning trahvi suuruse määramisel tuleks tugineda keskmise Tartu rattaringluse kliendi sissetulekust lähtuvale maksejõule. Konkreetse rikkumise korral on 100 eurot ilmselgelt liiga suur summa. Trahvi suurus peaks olema selline, et reeglite vastu eksimine jääks meelde, mitte selline, et klient enam trahvi suurusest tulenevalt edasiselt teenust kasutada ei sooviks. Leppetrahvide summad ei pea kõikide kasutustingimuste punktide rikkumiste puhul olema sama suurusega. Hageja vastustab ise täies ulatuses probleemsete disainilahenduste eest. Kostja esitas täiendavalt kirjavahetuse rataste tootjaga Bewegen Technologies Inc.
12. Hageja vaidles apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisele vastu. Maakohus ei andnud luba edasikaebamiseks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud selliseid selgeid rikkumisi maakohtu poolt, mis võisid oluliselt mõjutada lahendit. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele ka sisuliselt vastu. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kuna tsiviilkohtumenetluses lahendatakse eraõiguslikest suhetest tulenevaid kohtasju, siis puudub kohtul pädevus käesolevas hagimenetluses hinnata hageja väidetavat kuritegelikku käitumist rataste trosslukuga lukustamise osas, kostja vastav taotlus tuleb jätta tähelepanuta. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hagi esemeks ja aluseks olnud kõikide rattaringluse trahvide tühistamine ja klientidele trahvide tagastamine. Hagejale jääb arusaamatuks, kui suur on tekkinud rahaline kahju, mille väljamõistmist kostja soovib. Kostja kahjuks saab olla üksnes apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Ratta mittekohane lukustamine kostja poolt on tõendatud. Kui kasutaja avab parklas ratta ning ratas lukust avaneb, siis tekib ratta kasutusajaloos algusparklaks parkla nimi. Seda nii ratta dokis kui ka lisalukust avamise korral. Lukupesad on vasakul ja paremal pool ühesugused ja mõlemad pooled lukustavad ratta ning kasutajal sõit lõpeb. Kuid erinevus on hoopis veljes ja pidurisüsteemis. Vasakul pool on lukupesa taga piduripolt, mis teeb lisaluku kinnitamise ja avamise keerulisemaks. Välistamaks ratta lukustamist vasakule poole on paigaldatud lisaluku trossi otsa polt, et takistada selle mahtumist vasakule poole lukupesasse. Samuti on lisatud infopostidele lisakleebised, kuidas lisalukku kinnitada ja ka ratastele on paigaldatud kleebised, et vasakule poole ei tohi lisalukku kinnitada. Tehniliselt on võimalik, et ratas lukustub mõlemat poolt aga vasakule poole lisalukku pannes on luku avamine väga raske ja võib ratta mehhanisme lõhkuda. Vastavalt 6 kasutustingimustele ei tohi lisalukku vasakule poole panna ja kasutades kõiki infoallikaid on selgitatud, et lisalukk tuleb kinnitada paremale poole lukupesasse. Leppetrahvi suurus 100 eurot on mõistlik ja vastavuses rikkumise suurusega. Leppetrahvide summad tulenevad ratta maksumusest (elektriratta hind on 3107 eurot lisandub käibemaks) ja rattaringluse süsteemi opereerimiskuludest (aastas ligikaudu 850 000 eurot). Tartu rattaringluse kasutustingimused on avalikult kättesaadavad ja ratta kasutajale täitmiseks kohustuslikud. Kostja on kasutajakonto loomisel nõustunud kasutustingimustega ning kinnitas, et ta on tüüptingimustega tutvunud. Pärast esimest rikkumist kostjale saadetud hoiatuses paluti kostjat uuesti tutvuda kasutajatingimustega ja juhiti tähelepanu tulevikus valelukustamisega kaasnevale leppetrahvile. Hoiatuses toodi välja ka kasutustingimuste p 5.7 sõnastus, mis selgitab ratta õige lukustamise viisi. Samuti oli sellel ajal olemas rattaringluse veebilehel lukustamise kohta video, kus oli selgelt mainitud, et lukk tuleb kinnitada paremale poole esiratast. Hageja palub jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde võtmata. Hageja on vastusele apellatsioonkaebusele lisanud pildid pidurisüsteemist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätab ringkonnakohus hageja kanda.
14. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuse sissejuhatuse p-des 1-6 taotluse hinnata hageja töös kuritegelik tegevus rataste trosslukuga lukustamise osas ning kuritegeliku tegevuse olemasolu tuvastamise korral võtta vastutusele isikud, kes on osalenud kuriteo toimepanekul; kuulutada kehtetuks kõik kasutustingimuste p 5.
15. alusel väljastatud trahvid, mis puudutavad ratta trosslukuga lukustamist läbi kodarate ratta vasakule poole lukupesasse; tagastada kõigile klientidele trahvid, mis on väljastatud trosslukuga lukustamise eest läbi kodarate ratta vasakule poole lukupesasse; tunnistada kehtetuks kostjale väljastatud trahv ning jätta hageja menetluskulu kostjalt välja mõistmata; mõista hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonkaebuse menetluskulu (75 eurot); hinnata hageja poolt kostjale tekitatud rahalise kahju suurus, sh võttes arvesse moraalset kahju ning mõista see hagejalt välja. Kostja taotluse menetluskulude jaotuse osas võtab ringkonnakohus seisukoha otsuse p-s
16. Kostja ülejäänud taotluste suhtes märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja on apellatsioonkaebuse resolutsiooni p-s 6 avaldanud, et ringkonnakohus hindaks hageja poolt kostjale tekitatud rahalise kahju suurust, sh arvesse võttes moraalset kahju ja see hagejalt välja mõista. Ka maakohtus on kostja samasisulise nõude esitanud. Maakohus ei ole kostja taotlusele tähelepanu pööranud ega täitnud kohtupoolset kohustust selgitada kostjale, millised on tema menetluslikud võimalused oma väidetavate rikutud õiguste kaitseks. Maakohus ei ole asjas sisuliselt eelmenetlust läbi viinud. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kostja taotluse hüvitise määramiseks tähelepanuta. Kuna kostja kahju hüvitamise nõuet ei ole maakohus menetlenud, on kostjal võimalus maakohtule esitada vastavasisuline nõue. Kostja vastuses hagile esitatud taotlusi nr 1-3 ning apellatsioonkaebuse taotlusi 1-3 ei saa lahendada tsiviilkohtumenetluses.
17. Ringkonnakohus jätab tsiviilasja materjalide juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud tõendid: lukustussüsteemi ning selle kasutamist puudutavad videod ning pildid rattaparklates asuvast infotulbast. TsMS § 652 lg 3 järgi hindab ringkonnakohus maakohtu otsuses hindamata 7 tõendeid üksnes juhul, kui: 1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud nimetatud tõendeid esitada maakohtus. Kostja on ka ise märkinud, et videod ei oma uut sisulist tähendust ning pildid infotulpadest ei näita uut sisulist informatsiooni. Kirjavahetus rataste tootjaga Bewegen Technologies Inc. on toimunud enne maakohtu otsuse tegemist.
18. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi jalgratta kasutamiseks sõlmitud lepingu rikkumise eest. Maakohus rahuldas hageja nõude, kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses. Ringkonnakohtus ei ole vaidlust maakohtu poolt tuvastatus, et kostja on loonud hageja poolt pakutava Tartu rattaringluse teenuse kasutamiseks kasutajakonto ning kostja on
19. mail 2020 kasutanud ratast nr 02340 ja tagastanud selle Sepa turu rattaparklasse. Hageja tehnik tuvastas
20. mail 2020 kostja poolt kasutatud ratta mittenõuetekohase lukustamise. Lepingutingimused, millele hageja tugineb, on Tartu rattaringluse kasutustingimused alates
21. juulist 2019 (dtl 44). Maakohus on õigesti tuvastanud, et tegemist on tüüptingimustega. Maakohus on ka põhjendatult märkinud, et tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu
22. oktoobri
23. a otsus tsiviilasjas nr 2-1613477, p 13). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hageja kasutavaid tüüptingimusi õigesti kontrollinud. Lisaks ei ole maakohus ka arvestanud poolte menetluses esitatud väiteid.
24. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et trossluku kasutamise informatsioon on raskesti leitav ning ratta kasutajal on keeruline mõista mittenõuetekohase lukustamise õiguslikke tagajärgi. Kostja leiab, et Tartu rattaringlus on kasutanud rataste lukustussüsteemi puudulikku disaini ja märkamatuks jäävaid lukustamise seonduvaid kasutustingimusi. Kostja on esitanud oma vastuväidetega koos tõendeid, mh fotosid, kirjavahetuse hagejaga. Ka hageja on hagile lisanud kostja pöördumise rataste tootja Bewegen Technologies Inc poole. Maakohus ei ole kostja nimetatud väidetele menetlusõigust rikkudes üldse tähelepanu pööranud. Maakohus on asja õigesti menetlenud lihtmenetluses, kuid see ei tähenda, et maakohus ei peaks TsMS § 442 lg 8 esimese lause ja TsMS § 444 lg 2 mõtte kohaselt otsuses märkima, missuguseid poolte väidetud asjaolusid ta tuvastatuks ei lugenud ning missuguseid poolte esitatud tõendeid ei arvestanud (vt Riigikohtu
25. mai
26. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p. 16).
27. Kostja vastutab hageja ees juhul, kui hageja on lepingulist kohustust rikkunud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et poolte vahel on sõlmitud rendileping. Maakohus on küll toonud välja rentniku õiguse saada korrapärase majandamise reeglite järgi vilja (otsuse põhjenduste p 2), kuid ei ole selgitanud, missugune on see vili, mida jalgratta kasutaja saab. Ratta kasutamine tasu eest on oma olemuselt üldjuhul üürileping (

§ 271j

j), jalgrataste tasulise kasutamise korraldaja (üürileandja) võimaldab ratta kasutajal (üürnik) tasu eest lepingueseme kasutamist. Leppetrahv on

§ 158

lg 1 järgi lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega võib hageja õigus nõuda leppetrahvi tuleneda ainuüksi poolte kokkuleppest. Hageja ei ole ka esitanud kostja vastu üürileandja kahju hüvitamise nõuet

§ 334järgi.

8 Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolse kasutustingimuste punkti 5.7 rikkumisele, mis annab õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi. Kostja väitel on kasutajatingimuste p 5.7 lepingutingimus, mis on raskesti märgatav. Maakohus ei ole hageja vastuväidet hinnanud. Kasutustingimuste p-i 5.7 sõnastus on järgmine: „Jalgratta lisalukuga lukustamisel tuleb luku tross panna vasakult läbi esiratta või ümber piisavalt tugeva maapinnaga ühendatud kinnituse ja lukustada esiratas paremalt poolt selleks kleebisega tähistatud lukustuskohas“. Hageja väitel oli kostja lukustanud lukutrossi parema poole asemel vasakule poole esiratast.

§ 37

lg 3 kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusalune kasutustingimuste säte ei ole saanud hageja ja kostja vahelise kokkuleppe osaks.

1. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et leping sõlmiti sidevahendi abil. Seega peaksid lepingutingimused olema hõlpsasti leitavad, arusaadavad ning üheselt mõistetavad. Kasutajatingimused on väljatrükituna ligikaudu kuuel A4 leheküljel hõlmates kogu kasutamise korraldaja poolt pakutava teenuse kirjeldust, vaidlusalune lepingutingimus asub lepingu keskel. Juba punkt 5 ise hõlmab 29 alapunkti (alapunkt 28 omakorda 8 puntki). Hageja on seisukohal, et kasutustingimuste punkt 5.7 sisaldab olulist kohustust ning on väga tähtis, et lukutrossi ei kinnitataks vasakule poolele. Ringkonnakohus leiab esiteks, et kasutajatingimuste punkt 5.7 on arvestades nii selle sisu kui ka asukohta lepingus teisele poolele üllatav. Kui hageja jaoks on väga tähtis ja lepingus fikseeritud õiguskaitsevahendite kohaldamise seisukohalt oluline see, kummalt poolt lukutross kinnitatakse, siis ei ole põhjendatud seda lepingutingimust paigutada lepinguteksti nii, et tingimus ei ole teistest eristatav. Samuti ei selgu lepingu p-st 5.7, et just ja ainult paremalt poolt lukutrossi kinnitamine on lepingu nõuetekohane täitmine. Punkti sõnastus kirjeldab ratta lukustamisel läbiviidavaid tegevusi. Hageja ise on menetluse kestel esitatud dokumentides leidnud, et sõidu lõpetamise seisukohalt ei ole rattal oluline, kummale poole lisalukk kinnitatakse. Erinevus on ainult ratta avamisel (dtl 41). Seega on lukutrossi võimalik lukustada mõlemalt poolt. Hageja on
2. juunil 2020 kirjas kostjale möönnud, et hageja on alustanud lisaluku disaini parandamist, et lisaluku kinnitamine vasakule poole pesasse ei oleks enam võimalik (dtl 41) ning tellitud on ratastele lisakleebised vasakule poole lukupesa poole, mis ütlevad, et ära siia lukusta. Ringkonnakohus leiab, et tavaline, keskmine ratta kasutaja ei oska mõistlikult oodata, et lukutrossi kinnitamist puudutav väga oluline lepingutingimus, mille rikkumine tähendab lepingu mittenõuetekohast täitmist, on teistest lepingutingimustest eristamatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda kasutustingimuste punkti 5.7 hageja ja kostja vahelise lepingu osaks ka see, et hageja poolt on kostja tähelepanu
3. augustil 2019 (seega ligikaudu aasta enne praeguses menetluses olevat vaidlusalust sündmust) juhitud rattaringluse kasutustingimustele. Tegemist ei ole eraldi kokkuleppega poolte vahel. Hoiatuse ja praeguse väidetava rikkumise vahele jääv ajavahemik on liiga pikk selleks, et hageja saaks kostja teadmisele tugineda. Hoiatuskirjas on kostjale toodud ära küll üksnes lepingu p-i 5.7 sõnastus ning viide leppetrahvile selle rikkumise korral (dtl 50). Samas ei loeta

§ 37

lg 3 kohaselt lepingu osaks ka sellist tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on arusaamatu. Ringkonnakohus leiab, et lepingu p-st 5.7 ei tulene, et nõuetekohase lukustamise all on silmas 9 peetud ainult paremalt poolt lukutrossi kinnitamist, kui süsteem võimaldas ilma igasuguste tõrgeteta luku kinnitamist ratta mõlemalt poolt. Tavakasutaja, kes on rattalt maha tulnud, ei pruugi ka saada aru, kumb on lukutrossi kinnitamiseks see õige pool. Hageja ei ole esitanud ka sisulisi vastuväiteid kostja seisukohale, et mõlemad esikahvli pooled sh lukupesad on kasutaja jaoks välimuselt identsed. Tingimused, mis lepingu osaks ei muutu, asendatakse seaduse dispositiivsete normidega või tuletatakse puuduv tingimus (

§-d 23 ja 27, Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 209) ). Praegusel juhul ei ole hageja toonud esile ühtegi muud kokkulepet, mida võiks kasutustingimuste p-i 5.7 asemel kohaldada. Hageja ei ole viidanud hoiatustahvlitele, hageja küll kinnitab, et infopostidele on lisatud lisakleebised, kuidas lisalukku kinnitada ja ka ratastele on paigaldatud kleebised, kuid hageja enda seisukohtadest tuleneb, et nende paigaldamist on hageja alles alustanud. Kuna ringkonnakohus leiab, et kasutustingimuste p 5.7 ei ole hageja ja kostja vahelise lepingu osaks saanud, puudub hageja nõudel õiguslik alus.

1. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja ei ole menetluses tõendanud, et just kostja on lukustanud ratta mittenõuetekohaselt. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole poolte vahel, et ratta väidetavalt vale lukustamise tuvastas hageja poolt saadetud tehnik
2. mail 2020, seega kaks päeva pärast seda, kui kostja oli ratast kasutanud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nende kahe päeva jooksul proovisid mitmed teised kasutajad avada ratta lisalukku (dtl 161). Kostja on esitanud vastuväitena hageja nõudele, et hageja ei ole tõendanud, et kuna tehnikul kulus ratta avamiseks 22 sekundit, siis ei ole tavakasutajal võimalk ratast 10-11 sekundi jooksul avada. Maakohus on piirdunud kostja vastuväidetele hinnangu andmisel üksnes seisukohaga, et need on paljasõnalised. Samas tuleneb ka hageja vastusest apellatsioonkaebusele, et kui kasutaja avab ratta, on lukustusmehhanism avatud olekus 5 sekundit. Hageja ei ole üheselt tõendanud, et keegi teine ei saanud muuta lukustussüsteemi asukohta.
3. Ringkonnakohus leiab lisaks, et hageja kasutustingimuste p-des 6.1 ja 6.1.3 sätestatud leppetrahvi tingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda jalgratta mittenõuetekohase lukustamise korral kõikide rikkumiste puhul leppetrahvi 100 eurot, kahjustab tarbijat ebamõistlikult

§ 42

lg-e 1 ja § 42 lg 3 p 5 järgi ning on tühine.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Maakohus leidis, et kuna hageja on toonud hagis esile, et ratta õige lukustamine on üks kasutaja olulisi kohustusi, kuivõrd valesti lukustatud ratast saavad kerge vaevaga omastada kolmandad isikud. Samuti võib valesti lukustamine kahjustada ratast. Maakohus pidas põhjendatuks hageja poolt lepptrahvi määramisel arvestatavat arvestatud süsteemi opereerimise kulusid ja jalgrataste maksumust. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et aastane rattaringluse teenuse kasutamise maksumus on 30 eurot (kostja

1. mai 2020 kiri hagejale). Ringkonnakohus leiab, et üldine, kõiki lepingurikkumise hõlmav leppetrahv, mille määr on rohkem kui kolm korda suurem kui aastane tasu eseme kasutamise eest, on ebamõistlik ning tarbijat kahjustav. Rattaringluse olulise sihtgrupi moodustavad Tartus isikud, kellel ei pruugi regulaarset igakuist sissetulekut olla.
2. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. 10 Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus (vt Riigikohtu
3. aprilli 2019 lahend tsiviilasjas nr 2-15-1553, p 25). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 11