← Eesti

3-21-293/38

Obsah (6)§ 47§ 68§ 71§ 43§ 52§ 2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-293 Määruse kuupäev 22. oktoober 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus seoses Tartu Vanglas kohaldatud piirang

) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja taotleb Tartu Vangla haldusakti (üldkorralduse) tühistamist. Kaebusele on vangistusseaduse § 11 lõikes 5 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebetähtaeg on

§ 47

lg 2 alusel 30 päeva arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kaebaja sai Justiitsiministeeriumi 31.12.2020.a vaideotsuse nr 11-7/7146-2 kätte 05.01.2021. Viimane päev kaebuse esitamiseks oli 04.02.2021.

§ 68

lg 4 alusel tuleb kaebuse esitamise kuupäevaks lugeda selle vanglale üleandmise kuupäeva, ümbrikule on kuupäevana märgitud 09.02.2021 (tl 5). Kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. 6.

§ 71

lg 1 alusel saab kohus kaebetähtaja ennistamist kaaluda üksnes menetlusosalise taotluse alusel. Kohus andis kaebajale võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kaebaja seda ei teinud.

  1. Kaebaja selgitas, et tema hinnangul esitas ta kaebuse tähtaegselt, kuna see toimetati talle kätte eesti keeles. See asjaolu ei muuda kaebetähtaega ja ei oleks sellekohase taotluse esitamisel olnud kaebetähtaja ennistamise aluseks. Kaebuse esitamise fakt ja kohtumenetluses esitatud kaebaja avaldused näitavad, et kaebajale oli arusaadav, et kohtueelset menetlust lõpetav lahend on tehtud. Kaebajal oli võimalus esitada tähtaegselt kasvõi esialgne kaebus ning vajadusel taotleda oma põhjenduste täiendamiseks vaideotsuse tõlkimist kohtumenetluses. Kaebajal on halduskohtumenetluses pikaajaline ja ulatuslik kogemus. Praeguses kohtumenetluses esitatud kaebaja avaldused näitavad, et kaebaja mõistis haldusakte sel määral, et ta sai esitada neile ulatuslikke vastuväiteid.
  2. Kokkuvõttes tuleb menetlus eeltoodut arvestades lõpetada. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja kohtule uuesti esitada sama nõuet samal alusel (

§ 43lg 1 p 2).

9. Kohus jättis 22.02.2021.a määrusega kaebuse teistkordselt käiguta, kuna kaebaja samal päeval esitatud avaldus puuduste kõrvaldamiseks (tl 17-31) oli lubamatult pikk ning sisaldas solvavaid ja ebaviisakaid väljendeid. Kaebaja esitas vastuväite kohtu hinnangule, et avaldus sisaldas eelnimetatud väljendeid. Kaebaja viitas sellele, et samu väljendeid kasutatakse meedias, kohus peab olema sõltumatu tõlkija arvamusest ning kaebajal on sõnavabadus. Kohus jätab vastuväite rahuldamata.

§ 52

lg 1 keelab väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult. Sellest nõudest lähtuv 2 piirang kaebaja sõnavabadusele on proportsionaalne ja põhjendatud. Kaebaja kasutab näiteks vastustaja kohta väljendit нациский, haldusakti koha пасквиль, vastustaja seisukohtade kohta дебильная логика идиотов. Sellist sõnakasutust ei saa pidada lugupidavaks ning seda ei muuda lubatavaks asjaolu, et sarnast väljendusviisi esineb meedias, kirjanduses, inimeste vahelises suhtluses jne. Tähtsust ei oma see, et lubamatule väljendusviisile juhtis tähelepanu tõlk - võõrkeelse dokumendiga saab kohus tutvuda üksnes tõlgi vahendusel. Otsustuse jätta kaebus käiguta tegi kohtuametnik, mitte tõlk. Kaebuse käiguta jätmise põhjuseks ei olnud üksi lubamatu väljendusviis, vaid ka see, et kaebaja ei järginud

§ 52lg 1 sätestatud nõuet esitada oma seisukohad selgelt ja lühidalt.

10. Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi (esindaja) saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja läbis iseseisvalt kohtueelse menetluse ning koostas ja esitas kohtule kaebuse, täiendavad seisukohad ja omapoolsed tõendid. Lähtudes halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest (

§ 2lg 4 ja 5) suunas ja abistas kohus kaebajat menetluse käigus.

11. Menetluse lõpetamise korral ei vaja lahendamist kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.