mai 2021 üldmenetluses tehtud otsus Apellant kaitsja Prokurör Eneli Laurits Aivar Tedremäe Süüdistatav isikukood 36010050261; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx; emakeel: eesti keel; varem kriminaalkorras karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Silver Reinsaar RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioon osaliselt. 2. Tühistada Harju Maakohtu 10. mai 2021 otsus Aivar Tedremäe
lg 1 p-de 1 ja 7 järgi süüdimõistmise ja talle karistuseks kuueaastase vangistuse mõistmise osas. Samuti tühistada Harju Maakohtu otsus Aivar Tedremäelt KrMS § 179 lg 1 p-i 1 alusel 2,5 palga alammäära ehk 1460 euro suuruse sundraha väljamõistmise osas. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. 3. Tunnistada Aivar Tedremäe süüdi
lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle
1 Lugeda sellest karistusest kantuks kolm päeva. Ärakandmata karistus on 2 aastat 5 kuud 27 päeva. Määrata
Ülejäänud 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Aivar Tedremäe ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Aivar Tedremäe on katseajal kohustatud 1) elama oma elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
MS § 179 lg 1 p-le 2 Aivar Tedremäelt välja 1,5-le kuupalga alammäärale vastav sundraha 876 eurot.
lg 1 p 1 ja 7 järgi süüdistus selles, et ta tekitas oma abikaasale XX raske tervisekahjustuse, millega põhjustas ohu elule ja ettevaatamatusest surma. Süüdistuse kohaselt ründas Aivar Tedremäe aadressil xxx (st Aivar ja XX kodus) tekkinud tüli käigus 15.08.2020 kella 19:15 paiku valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil oma abikaasat XXd. Ta lõi XXvähemalt kahel korral rusikas käega kõhu piirkonda. Korduvate jõuliste löökidega kõhtu põhjustas Aivar Tedremäe XX eluohtlikud tervisekahjustused: xxx Vigastuste tüsistusena tekkis XXl äge verekaotus sisemisest verejooksust (traumaatiline šokk) ja peaajuturse, mille tagajärjel ta suri 15.08.2020 kell 21.35. 2. Harju Maakohus tunnistas 10. mai 2021 kohtuotsusega Aivar Tedremäe
Kuigi Aivar Tedremäe eitas XX kahel korral kõhtu löömist ja väitis, et vaid tõukas või müksas teda korra, pidas kohus tõendatuks, et XXd on vähemalt kahel korral kõhtu löödud, kusjuures lööja sai olla vaid Aivar Tedremäe. Kohus luges eksperdiarvamusele ja eksperdi kohtuistungil antud ütlustele tuginedes tõendatuks, et XX surma põhjustanud kehavigastused tekitati vähemalt kahe löögiga. Vigastuste iseloom oli selline, et need ei saanud tekkida millegi vastu kukkudes. Kohus leidis, et kuivõrd XXl tuvastati värsked nahaalused verevalumid kätel, vasakul pool seljal, parema puusaliigese piirkonnas ja jalgadel, ei olnud kaks surma põhjuseks olnud lööki ainsad, mis XX konfliktis sai. Kohus leidis, et kuigi osad verevalumid võisid tekkida, kui XX pärast Aivar Tedremäe lahkumist ringi liikus ja võimalik, et lõpuks maha kukkus, annavad nahaalused verevalumid vasakul küünarvarrel ja parema labakäel alust arvata, et need võivad olla saadud enesekaitse käigus elutähtsatesse piirkondadesse (kehatüvesse) suunatud löökide pareerimisel. Kohus nentis, et puuduvad tõendid selle kohta, et pärast kella kuut oleks majas olnud veel kedagi peale Aivar ja XX. Seetõttu ei saanud XX põhjustada vigastusi keegi muu kui Aivar Tedremäe. Ka tunnistaja TT ütlused kinnitavad, et Aivar Tedremäe lõi XXd: tunnistaja sõnul helistas XX talle ja rääkis, et Aivar Tedremäe oli teda peksnud. TK sõnul helistas XX 15.08.20 õhtul ka talle ja ütles, et teda löödi. Nii TT kui TK sõnul kurtis XX, et tal on väga valus. Maakohus luges tõendatuks, et pärast lööke oli XX veel lühikest aega võimeline liikuma ja tegutsema, kuid kiirabi saabudes kell 20:12 tuli alustada südamemassaaži. Kohus asus seisukohale, et kannatanu suhteliselt kiire surma saabumine näitab vigastuste raskust ja ohtlikkust. Samas möönis kohus, et kannatanu ise oma vigastuste raskust ei mõistnud: „Asjaolu, et XX ei kutsunud endale ise kiirabi, vaid helistas tuttavale ja onule rääkides, et mees peksis teda, annab alust arvata, et XX ei tajunud, kas raske alkoholijoobe või šoki tõttu oma tervisekahjustuste tegelikku raskust. On ilmselge et silmale nähtamatute vigastuste korral, ei ole isikul võimalik objektiivselt hinnata talle löökidega tekitatud siseorganite vigastusi.“ 3 Kohus leidis, et Aivar Tedremäe põhjustas XX tahtlikult eluohtliku tervisekahjustuse. Oma seisukohta põhjendas kohus järgnevalt: „Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks isiku teoeelne ja -järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine. Nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades ning isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida (vt RKKK 3-1-1128-06, p 9). Aivar Tedremäe objektiivsest käitumisest – lõi endast väiksemat naisterahvast vähemalt kaks korda kõhupiirkonda– nähtub, et Aivar Tedremäe soovis X tekitada kehavigastusi, seega on tegu toime pandud kavatsetult. Peale kannatanu diivanile kukkumist lahkus süüdistatav sündmuskohalt ja läks poodi. Süüdistatav ei tundnud huvi, milliseid tervisekahjustusi ta oma tegevusega kannatanule tekitas ja kas kannatanu võib vajada abi. Kohtu hinnangul on Aivar Tedremäe süüteo – käega vähemalt 2 korda kõhtu löömise- toime pannud tahtlikult. Kõhu piirkonda löömine on võimalik ainult tahtlikult. Aivar Tedremäe lõi kannatanut vähemalt 2 korda kõhupiirkonda, tegemist ei ole lihtsalt korra kannatanu tõukamisega, vaid löökide asukohta ja nendega tekitatud vigastuste raskust arvestades, on tegemist sihiliku löömisega. Kõht on piirkonnaks, mille löömise puhul peab lööja aru saama, et tema löögid võivad vigastada kõhus asuvaid organeid ning põhjustada kannatanule raskeid ja eluohtlikke tagajärgi. Kuigi Aivar Tedremäe ei mõelnud tõenäoliselt tagajärjele enne teo toimepanemist, pidi ta oma senise elukogemuse pinnalt aru saama ja võimalikuks pidama, et kannatanule vähemalt kaks korda kõhtu lüües võib ta tekitada kannatanule eluohtliku vigastuse. Aivar Tedremäe väitis, et kehavigastuste raskus võis olla tingitud X tervislikust seisundist. Kuigi eksperdi ütlustega on ümber lükatud väide varasema vigastuse ja alkoholi tarbimise mõjust surma saabumisele, märgib kohus lisaks, et Aivar Tedremäe oli enda ütluste kohaselt, mida kinnitasid ka tunnistaja K.T ja kannatanud, teadlik X kõhupiirkonnas varasemalt olnud terviseprobleemidest, mistõttu lüües Xt kõhtu teadis Aivar Tedremäe seoses X varasemalt kõhus esinenud terviseprobleemidega, et see võib tekitada X suuremat valu kui löögid mõnda teise kehapiirkonda (vastu jalga, kätt). Vaatamata teadmisele X varasematest terviseprobleemidest (haiglas viibimisele soole probleemide tõttu) ja asjaolust, et kõht on X nõrgemaid kohti, et ta oli hiljuti keeldunud ühest operatsioonist, lõi Aivar Tedremäe Xt ikkagi vähemalt 2 korda kõhupiirkonda, mis näitab A. Tedremäes pulbitsenud viha ja soovi tekitada X võimalikult suurel määral valu ja tervisekahjustusi. Arvestades, et löögi taga järjel pitsus peensoolekinnisti sel määral vastu lülisammast, et soolekinnisti jäädes löögi ja lülisamba vahele rebenes, pidi löök olema täpne ja tugev, s.t rakendatud oli ilmselgelt oluliselt tugevamat jõudu. Lüües kannatanut kõhtu, kus asub mitmeid elutähtsaid organeid ja mida ei kaitse peale võimaliku rasvkoe midagi ning, et X on väga kõhn, millest tulenevalt temal märkimisväärset rasvapolstrit olla ei saanud, pidi Aivar Tedremäe võimalikuks pidama XX eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, seega ulatus Aivar Tedremäe tahtlus sellise tervisekahjustuse tekitamiseni, mis põhjustas kannatanule eluohtliku seisundi ja viis seejärel tema surma saabumiseni. 4 Kannatanu surm ei olnud ka löömise täielikult ebatüüpiline tagajärg, mis annaks alust eitada selle objektiivset ettenähtavust ettevaatamatusdelikti tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. detsembri 2017. a otsus nr 1-15-6223/49, p 13) ning vääraks selle omistamise toimepanijale senise kohtupraktika valguses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-102-16, p 9).“ Kohus leidis, et Aivar Tedremäe teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei leidu. Asjaolu, et süüdistatav ja kannatanu olid mõlemad tarvitanud alkoholi ja XXl oli joobnuna kombeks tüli norida, ei anna süüdistatavale õigust füüsiliseks vägivallaks kannatanu suhtes. Isegi kui X andis Aivarile kõrvakiilu, siis ei anna see naisterahvast oluliselt tugevamale meesterahvale õigust lüüa naisterahvast tugevalt kõhtu, kus asuvad elutähtsad organid. Asjaolu, et X sõnad võisid Aivarit solvata, ei andnud süüdistatavale õigust vägivallaga probleemi lahendada. Mõistetud karistust põhistades märkis kohus, et Aivar Tedremäe on pannud toime tõsise isikuvastase kuriteo. Selle põhjuseks oli aastate pikkune perekondlik konflikt, mis oli tingitud ja mida võimendas alkoholi kuritarvitamine. Aivar Tedremäe ei üritanud konflikti lahendada sõnadega, vaid lõi endast väiksemat ja nõrgemat naisterahvast. Olles löönud naist vähemalt 2 korda kõhtu, lahkus ta sündmuskohalt, tundmata huvi tekitatud tagajärgede vast ega osutanud kannatanule abi. Kohus arvestas, et 2 lööki olid sellise tugevusega, mis mõlemad tekitasid X sellised vigastused, millega kaasneb surm ning, et tegemist ei olnud ühekordse õnnetu tõukamisega. Aivar Tedremäe süü suurust mõjutavaks pidas kohus ka asjaolu, et ta ei kasutanud vigastuste tekitamiseks kasutanud terariistu või muid löögivahendeid. Kohus luges karistust kergendavaks asjaoluks Aivar Tedremäe kahetsust. Kohus leidis, et kuigi Aivar Tedremäel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, on tema puhul uute kuritegude sooritamise oht tingitud alkoholi liigtarvitamisest ja suutmatuses sellises olukorras oma käitumist kontrollida. Arvestades eeltoodut ja karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke – hoida Aivar Tedremäed edaspidi kuritegusid toime panemast ja anda ühiskonnale selge signaal, et ka alkoholijoobes naise löömine ja surma põhjustamine ei ole aktsepteeritav – , leidis kohus, et Aivar Tedremäed tuleb karistada sanktsiooni alammäärast veidi pikema vangistusega ning mõistis Aivar Tedremäele karistuseks kuus aastat vangistust. 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Aivar Tedremäe kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Alternatiivselt taotleb kaitsja Aivar Tedremäe
lg 1 p-de 1 ja 7 järgi õigeksmõistmist või Aivar Tedremäe teo kvalifitseerimist
lg 1 järgi ning tema karistamist 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jätta
Ühtlasi taotles kaitsja prokurör E. Lauritsa taandamist. Maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja maakohtule teises koosseisus uueks arutamiseks saatmise taotlust põhjendas kaitsja väitega, et prokurör ei taandunud menetlusest, kuigi oleks seda pidanud tegema. Kaitsja arvates oleks prokurör pidanud taanduma põhjusel, et ta on XX õe KM, keda tuleks käsitada sisuliselt kannatanuna, isiklik tuttav. Prokurör ei teavitanud sellest 5 menetlusosalisi ja Aivar Tedremäele sai prokuröri ja XX õe tutvus teatavaks pärast maakohtu otsuse tegemist. Aivar Tedremäe õigeksmõistmise taotlemist põhjendab kaitsja väitega, et Aivar Tedremäe tegevus ei olnud õigusvastane. Nimelt oli Aivar Tedremäe ja XX vahelistes suhetes vähemalt teatud ulatuses teineteise suhtes vägivalla tarvitamine kujunenud elu tavapäraseks osaks, mida sisuliselt ka aktsepteeriti. Seda kinnitava asjaoluna nimetab kaitsja tõika, et XX ise ei kutsunud politseid. Kaitsja märgib, et tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli alkoholi tarvitanuna tülide initsiaatoriks kannatanu, mitte süüdistatav. Surma hetkel oli XX tugevas alkoholijoobes. Kui ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et Aivar Tedremäe tuleb õigeks mõista, tuleks kaitsja hinnangul kvalifitseerida Aivar Tedremäe tegu
Kaitsja peab põhjendamatuks järeldust, et Aivar Tedremäe tekitas XX eluohtliku tervisekahjustuse tahtlikult. Kohus hindas tõendeid ühekülgselt. Maakohus jättis arvesse võtmata selle, et kannatanu ise ei saanud pikka aega aru, et tema tervisega on juhtunud midagi sedavõrd tõsist, et ta vajab kiiret arstiabi. Seda, et keegi ei mõistnud, et XX vajab kiiresti arstiabi, näitab seegi, et kannatanu endale kiirabi ei kutsunud. Kiirabi soovitas kutsuda hoopis TT, kellele XX helistas. ning et kiirabi jõudis sündmuskohale alles peaaegu tund aega pärast esimest telefonikõnet Häirekeskusesse. Ses olukorras polnud Aivar Tedremäel põhjust arvata, et ta põhjustas XX raske tervisekahjustuse. Kuna kohtuotsusega pole tuvastatud, et kannatanul oleks olnud väliselt nähtavaid või tajutavaid terviseprobleeme, on maakohus heitnud Aivar Tedremäele alusetult ette, et ta lahkus peale füüsilist konflikti XXga kodust ja ei tundnud huvi, millisesse seisundisse X koju maha jäi. Kuna XXl ei olnud nähtavaid tervisehäireid, ei saa Aivar Tedremäe kodust lahkumisest teha järeldust, et tal oli tahtlus eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamiseks. Maakohus on jätnud arvesse võtmata ka eksperdi kohtuistungil antud selgitused, mille kohaselt ei pruukinud XX täies ulatuses aru saada, kui tõsised vigastused talle tekitatud on. Apellant leiab, et kuna
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on II astme kuritegu ning Aivar Tedremäe on kriminaalkorras karistamata, kahetseb oma tegu ja on ise ka juhtunu tagajärjel kannatanud, tuleks talle mõistetav vangistus jätta
Apellatsiooni kohaselt ei esine Aivar Tedremäe puhul ka mingisuguseid varasemaid viiteid, et ta oleks olnud enda olemuselt agressiivne inimene.
lg 1 p-de 1 ja 7 järgi süüdi mõistes kvalifitseerinud Aivar Tedremäe teo valesti. Apellant leiab, et Aivar Tedremäe tegu 8 vastab
Samas on kaitsja seisukohal, et Aivar Tedremäe tuleks üldse õigeks mõista õigusvastasust välistava asjaolu esinemise tõttu. Õigusvastasust välistavaks asjaoluks peab kaitsja seda, et Aivar ja XX suhtes oli vastastikune vägivald tavapärane, mis tähendab ühtlasi seda, et sisuliselt oli olemas kannatanu nõusolek vägivalla kasutamiseks. 9. Maakohtu järeldust, et Aivar Tedremäe lõi XXd kaks korda kõhtu ning XX sai selle tulemusel sellised sisemised vigastused, mis tõid kaasa tema surma, apellatsioonis vaidlustatud ei ole. Vaidlusaluseks küsimuseks on Aivar Tedremäe tahtlus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt kaitsjaga, et tunnistades Aivar Tedremäe süüdi
Kohus on jätnud tuvastamata, kas Aivar Tedremäe nägi üldse ette selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppkokkuvõttes viis XX surmani. Sellest tulenevalt ei saanud kohus tuvastada sedagi, kas Aivar Tedremäe mõistis tervisekahjustuse eluohtlikkust. Lisaks põhineb maakohtu järeldus vastuolulistel argumentidel. Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta tõenditest nähtuvad asjaolud, mis tema järeldust ei toeta. Lõpuks tuleb tõdeda, et maakohtu argumendid näitavad, et Aivar Tedremäe oleks pidanud oma teo tagajärjest aru saama, mitte seda, et ta tõesti mõistis, millise tagajärje ta põhjustas. 9.1
lg 1 p-de 1 ja 7 järgi süüdi mõistmine eeldab, et teise inimese surma põhjustanu pidi tekitama tervisekahjustuse ja põhjustama eluohtliku seisundi tahtlikult, surma aga põhjustama ettevaatamatusest (vt RKKKo 03.05.2019, 1-17-5883/77, p 18). Seejuures peab toimepanija tahtlus hõlmama just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis viis surma saabumiseni (RKKKo 05.06.2018, 1-17-105/35, p 12; RKKKo 03.05.2019, 1-17-5883/77, p 9). Oma lahendeis ei ole Riigikohus piirdunud üldise juhtnööri andmisega, et tahtlus peab ulatuma just surma kaasa toonud tervisekahjustuse põhjustamiseni, vaid Riigikohus on toonud välja, mis oli see konkreetsete kaasuste kontekstis see asjaolu, mille suhtes tahtlus tuleb tuvastada. Viidatud Riigikohtu lahendeist oli kriminaalasjas nr 1-17-105 esitatud
lg 1 p 7 järgi süüdistus, milles heideti süüdistatavale ette kannatanu rusikaga näkku löömist, nii et kannatanu vajus maha ja kaotas teadvuse. Kannatanul tekkisid ämblikvõrkkestaalused verevalumid peaajutursega, mille tagajärjel ta suri. Riigikohus toonitas, et lööja süüdimõistmiseks
lg 1 p 7 järgi tuleb tuvastada, et lööja pidas vähemalt võimalikuks, et löögi tagajärjel tekivad kannatanul ajus verevalumid ja ajuturse, ning leppis sellise tagajärje saabumise võimalusega (RKKKo 05.06.20218, 1-17-105/35, p 15). Kriminaalasjas 1-17-5883 oli süüdistatavale esitatud
lg 1 p-de 1 ja 7 järgi süüdistus kannatanu kööginoaga vasakusse reide löömises, millega vigastas reiearterit ja põhjustas ägeda verekaotuse. Rõhutades, et tuvastada tuleb tahtluse ulatumine sellise tervisekahjustuse tekitamiseni, mis põhjustas kannatanule eluohtliku seisundi ja viis tema surma saabumiseni, selgitas Riigikohus, et kõnealuses kriminaalasjas tähendas see vajadust tuvastada, kas süüdistatav pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et kannatanut noaga lüües vigastab ta reiearterit (RKKKo 03.05.2019, 1-17-5883/77, p 10). 9 Praeguse kohtuasja puhul tähendab eelöeldu, et
lg 1 p 7 alusel oleks Aivar Tedremäe tegu põhjust kvalifitseerida juhul, kui on tuvastatav, et Aivar Tedremäe pidas vähemalt võimalikuks, et ta põhjustab XXl peensoolekinnisti rebendi – just see oli vigastus, mis tõi kaasa sisemise verejooksu, mille viis ägeda verekaotuse ja peaajuturseni. Selleks, et kvalifitseerida Aivar Tedremäe tegu
lg 1 p-de 1 ja 7 järgi, peaks olema lisaks tuvastatav, et Aivar Tedremäe pidas vähemalt võimalikuks, et selle vigastuse tekitamisega põhjustab ta ohu elule, ja leppis sellega (omamata samas tahtlust XX tappa). Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks tuvastanud, et Aivar Tedremäe pidas XXd kõhtu lüües võimalikuks, et see põhjustab tal peensoolekinnisti rebendi. Selle asemel käsitles maakohus abstraktselt küsimust, kas Aivar Tedremäe pidas võimalikuks, et tekitab rusikaga kõhtu lüües eluohtliku tervisekahjustuse: „ Lüües kannatanut kõhtu, kus asub mitmeid elutähtsaid organeid ja mida ei kaitse peale võimaliku rasvkoe midagi ning, et X on väga kõhn, millest tulenevalt temal märkimisväärset rasvapolstrit olla ei saanud, pidi Aivar Tedremäe võimalikuks pidama XX eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, seega ulatus Aivar Tedremäe tahtlus sellise tervisekahjustuse tekitamiseni, mis põhjustas kannatanule eluohtliku seisundi ja viis seejärel tema surma saabumiseni.“ Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus tahtluse tuvastamisel sisuliselt vahele küsimuse, kas Aivar Tedremäe pidas võimalikuks just saabunud tervisekahjustuse põhjustamist, ja asus kohe lahendama küsimust, kas ta pidas võimalikuks, et ta põhjustab kannatanul eluohtliku seisundi. Lisaks tuleb nentida, et osundatud tekstist nähtuvalt ei teinud maakohus tegelikult järeldust, et Aivar Tedremäe pidas sellise tagajärje saabumist võimalikuks, vaid leidis, et Aivar Tedremäe pidi sellist tagajärge võimalikuks pidama. Otsuses leidub veel teinegi koht, kus kohus väljendab seisukohta, et inimene, kes lööb teist kõhtu, peab aru saama, mis võib olla selle tagajärg: „Kõht on piirkonnaks, mille löömise puhul peab lööja aru saama, et tema löögid võivad vigastada kõhus asuvaid organeid ning põhjustada kannatanule raskeid ja eluohtlikke tagajärgi. Kuigi Aivar Tedremäe ei mõelnud tõenäoliselt tagajärjele enne teo toimepanemist, pidi ta oma senise elukogemuse pinnalt aru saama ja võimalikuks pidama, et kannatanule vähemalt kaks korda kõhtu lüües võib ta tekitada kannatanule eluohtliku vigastuse.“ Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et see, kas isik pidi millestki aru saama, ja see, kas ta sai mingist asjaolust aru, on erinevad küsimused (samasuguse sõnastuse kriitika kohta vt ka: RKKKo 01.03.2006, 3-1-1-142-05, 19). Kui isik pidi mingit asjaolu (nt seda, et tema löögi tulemusel võivad kannatanul tekkida siseelundite rebendid) ette nägema, kuid ei näinud, on tegemist hooletusega
Kaudsest tahtlusest saab rääkida juhul, kui isik mitte ainult ei pidanud elukogemusest lähtuvalt siseelundi rebenemist ette nägema, vaid kui on tuvastatav, et ta pidaski sellist tagajärge võimalikuks (ja leppis sellega). Seda, et tegemist ei ole lihtsalt ebaõnnestunud sõnastusega, vaid kohus ongi tegeliku tahtluse asemel tuvastanud selle, mida lööja pidanuks mõistma, näitab tõik, et viimasena tsiteeritud lõigus öeldu puhul on tegemist üldistusega – see, et kõhtu löömise tagajärg võib olla eluohtlik vigastus, on asjaolu, mida peab mõistma igaüks, kes teist kõhtu lööb. Niisiis on kohtuotsuse põhjendused subjektiivse külge puudutavas osas ka sel põhjusel puudulikud. 10 9.2 Ringkonnakohus nendib, et Aivar Tedremäe tahtluse tuvastamisel ei saa tugineda tema enda ütlustele, kuivõrd ta ise eitab üldse, et oleks XXd kahel korral rusikaga kõhtu löönud. Tema väitel ta vaid tõukas või müksas XXd. Need Aivar Tedremäe ütlused on vastuolus kannatanul tuvastatud vigastustega – eksperdi selgituse kohaselt on kannatanul kõhupiirkonnas kaks umbes samal ajal tekkinud verevalumit, mis asuvad „erinevatel anatoomilistel joontel“, st nii erinevais kohtades, et ei saa olla tekitatud ühe löögiga. Ka Aivar Tedremäe väide, et ta vaid tõukas või müksas XXd, ei lähe kokku surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis oleva eksperdiarvamusega, mille kohaselt pidid vigastused tekkima jõuliste löökide tulemusel (tl. 56). Kuna Aivar Tedremäe ütlused kannatanu vigastusi ei selgita, on põhjust pidada neid ses osas, kas ja millist füüsilist vägivalda Aivar Tedremäe XX suhtes kasutas, ebausaldusväärseteks. Seetõttu tuleb subjektiivse külje tuvastamisel lähtuda teo välisest avaldumisest, sh löögi suunast, sellesse rakendatud jõust jmt. Maakohus ongi seda teinud, kuid on ringkonnakohtu hinnangul teinud seejuures tõendites kajastatud asjaoludest ekslikke järeldusi. Maakohtu otsuse kohaselt näitas tema tahtlust tema löökide tugevus ning see, et löögid olid suunatud kehapiirkonda, kus asuvad elutähtsad siseorganid. 9.2.1 Nii prokurör kui ka maakohus on lähtunud ka sellest, et löögid olid erakordselt tugevad. Kohus leidis, et XX vigastus näitab, et löök oli täpne ja tugev. Prokurör räägib apellatsioonivastuses „kahest väga jõulisest löögist“. Viimase puhul on juba ilmselgelt tegemist asjaolude moonutamisega. Ainus tõend, mis annab teavet löökide tugevuse kohta, on kohtuarstliku ekspertiisi aktis esitatud eksperdiarvamus, mille kohaselt on XX surma põhjustanud vigastused põhjustatud jõuliste löökidega. Ka süüdistusaktis räägitakse jõulistest löökidest. Lisades täiendi „väga“, on prokurör kirjeldanud lööke veel tugevamatena kui need olid eksperdiarvamuse ja Aivar Tedremäele esitatud süüdistuse kohaselt. Ringkonnakohus tõdeb, et mõiste „jõuline“ on üsna ebamäärane. Selline määratlus võib tähendada, et tegemist ei olnud lihtsalt müksamisega, vaid vähemalt valu tekitamisele suunatud tegudega (st tegemist võib olla kriteeriumiga, mis näitab, et tegemist oli vähemalt kehalise väärkohtlemisega
Samas võib selline määratlus tähendada sedagi, et tegemist oli tõesti eriti tugevate löökidega. Kuigi ekspert kuulati kohtus üle, ei ole paraku palutud eksperdil selgitada, mida mõista jõuliste löökide all. Üksnes kaudselt haakub sellega kaitsja küsimus, kas iga kord võib löök kõhtu põhjustada sellise tagajärje. Sellele vastas ekspert: „Oleneb millise energiaga löök on, aga võib küll. Nagu ma varem ütlesin, siis seda mõjutab ka enda kehaehitus, antud juhul kindlasti võimaldas selliste vigastuste nii ulatusliku tekke X kehaehitus.“ Sellest vastusest ilmneb, et nõrk löök ei tohiks sellist tagajärge tekitada – lööki peab olema pandud siiski piisavalt energiat. Samas ei nähtu eksperdi vastusest kaitsjale, et peensoolekinnisti rebendi tekkeks oleks vajalik erakordselt tugev löök: ekspert ütleb, et põhimõtteliselt võib iga löök kõhtu põhjustada sellise tagajärje. Löögi enda tugevusest olulisemaks peab ekspert hoopis kannatanu kehaehitust. Tuginedes KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõttele, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, leiab ringkonnakohus, et eksperdiarvamuses märgitust, et tegemist oli jõuliste löökidega, tuleb 11 järeldada, et tegemist oli tugevate, st selgelt vähemalt valu tekitamisele suunatud löökidega, kuid tuvastatav ei ole, et tegemist oleks olnud erakordselt tugevate löökidega. 9.2.2 Seoses argumendiga, et Aivar Tedremäe lõi XXd kehapiirkonda, kus asuvad elutähtsad siseorganid, tuleb rõhutada, et rusikaga elutähtsasse piirkonda löömine ei tähenda vältimatult, et saaks n-ö automaatselt jaatada tagajärjena saabuva tervisekahjustuse põhjustamise tahtlikkust (RKKKo 05.06.20218, 1-17-105/35, p 15). Kohtukolleegium nendib, et siseorganite paiknemine kõhuõõnes ning fakt, et nende vigastused võivad olla eluohtlikud, on tõesti sellised, mida võib pidada üldteadaolevaks. Seevastu küsimus, kuivõrd osatakse n.ö tavalise elukogemuse põhjal eeldada, et neid siseorganeid on võimalik vigastada rusikalöögiga ja veel nii, et tulemus on eluohtlik, on keerulisem. Peab ju teo toimepanija tahtlus hõlmama tagajärjedelikti puhul nii tagajärge kui põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. Järeldusele, et kõhtu löömise korral nägi lööja siseorganite eluohtlikku vigastamist ette, võib lihtsalt jõuda noahoobi puhul – sellisel juhul on selge, et siseorganid, mis jäävad noatera teele, saavad kahjustada. Rusikalöögi puhul on olukord teine – siseorganite eluohtlikud vigastused ei ole tagajärjed, mis reeglina või tihti rusikaga kõhtu löömisele järgneks. Kohtupraktikas on juhtum, kus rusikalöögiga kõhtu on tekitatud selliseid sisemisi vigastusi, mis viivad kannatanu surmani, pigem haruldane. Mis puutub praegusel juhul viga saanud elundisse – peensoolekinnistisse –, siis kindlasti ei kuulu see tuntumate kõhuõõnes olevate siseelundite hulka. Seda on möönnud prokurörgi, märkides apellatsioonile esitatud vastuses: „On isegi võimalik, et paljud ei tea kus on soolekinnisti ja millist rolli selle rebend võib mängida terviseseisundi halvenemisel.“ Märkimata ei saa jätta, et maakohtu istungil on prokurör ja kaitsja esitanud eksperdile rohkelt täpsustavaid küsimusi selle kohta, mis peensoolekinnisti on, kus see kõhuõõnes paikneb ja kuidas sai rusikalöök põhjustada selle rebendi. Nii mõnigi küsimus näitab kohtukolleegiumi hinnangul, et küsijate jaoks oli vigastuse tekkemehhanism ebaselge. Nii uuriti eksperdilt, kus peensoolekinnisti kõhuõõnes asub, kui suur see on, millest see koosneb jne – kui need oleks olnud üldteada asjaolud, oleks vaevalt olnud vajadust selliste küsimuste küsimiseks. Vigastuse tekkemehhanismi ebaselgus tuleb eriti ilmselt esile küsimuste puhul nagu „Te ütlesite, et on pitsunud lülisamba vahele, kas see siis tähendab seda, et ta on liikunud sealt, kust ta alguses pidi olema löögi mõjul kuhugi teise kohta ja jäänud sinna kinni?“ või „Kui tal ei oleks midagi seal taga olnud, siis ei oleks seda rebendist ehk tekkinud või?“. Kui karistusõigusega tegelevatel kõrgharidusega juristidel, kellel peaks töökogemusest tulenevalt olema tavainimesest parem ülevaade sellest, milliseid tervisekahjustusi võib füüsiline vägivald kaasa tuua, on raske mõista, mida vigastatud elund endast kujutab ja kuidas selline vigastus rusikalöögi tulemusel tekib, siis mille alusel järeldada, et Aivar Tedremäe oma elukogemuse põhjal sai aru, et põhjustab sellise vigastuse? Mingeid asjaolusid, mis näitaks, et Aivar Tedremäe elukogemus on selline, millest tulenevalt võinuks peensoolekinnisti rebendi teke olla tema jaoks ettenähtav, tõendatud ei ole. Tähelepanu väärib, et XX elukogemust ei pidanud maakohus selliseks, et ta oleks aru saanud, milline vigastus talle tekitati – käsitledes fakti, et XX helistas küll TTle ja TKle, kuid ei 12 kutsunud endale kiirabi, pidas kohus võimalikuks, et XX ei pruukinud ise oma tervisekahjustuse tõsidusest aru saada. Kohus leidis: „On ilmselge et silmale nähtamatute vigastuste korral, ei ole isikul võimalik objektiivselt hinnata talle löökidega tekitatud siseorganite vigastusi.“ Kuivõrd kohus leidis, et silmaga nähtamatute vigastuste raskust oli raske hinnata vigastatul endal, on küsitav, kuidas pidanuks olema võimeline hindama vigastuse tõsidust teine inimene. Kuna tuvastatud ei ole, et Aivar Tedremäe oleks olnud teadlik, et kõhu kindlasse piirkonda löömine toob kaasa peensoolekinnisti rebendi, ei ole põhjust rääkida ka sellest, et tema löögid oleks olnud just sihitud nii, et selline vigastus tekitada (maakohus on otsuses rääkinud „täpsetest ja tugevatest“ löökidest). 9.2.3 Veel pidas maakohus Aivar Tedremäe tahtlust näitavaks tema käitumist pärast XX löömist. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad maakohtu otsuses viidatud asjaolud risti vastupidist. Tõendatud on see, et pärast XX löömist lahkus Aivar Tedremäe kodust ja läks poodi suitsu ostma. Lisaks Aivar Tedremäe enda ütlustele tõendab seda turvakaamera salvestiste vaatlust kajastav vaatlusprotokoll. Selle kohaselt nähtus xxx videovalve kaamera salvestiselt, et 15.08.2020 kell 19:22 kõndis Aivar Tedremäe xxx juures Randvere tee suunas. Grossi kaupluse turvakaamera salvestis näitab, et A. Tedremäe sisenes kauplusse kell 19:34 ja lahkus ostudega kell 19:38. Maakohtu hinnangul näitas Aivar Tedremäe poodi minek, et ta ei tundnud huvi, milliseid tervisekahjustusi ta oma tegevusega kannatanule tekitas ja kas kannatanu võib vajada abi. Kaitsja on märkinud, et selline käitumine pärast teisele inimesele eluohtlike vigastuste tekitamist võib näidata kas ükskõiksust teise inimese saatuse vastu või hoopis seda, et eluohtliku tervisekahjustuse põhjustanu ise ei mõista, et ta sellise raske tagajärje põhjustas. Ringkonnakohus nõustub selle kaitsja seisukohaga. Samuti leiab ringkonnakohus sarnaselt kaitsjaga, et asjaoludest tulenevalt on põhjust pidada õigeks just viimast versiooni. Ringkonnakohus peab viimast versiooni toetavaks tõendiks tunnistajana üle kuulatud politseiametniku A.L ütlusi. A. L ütluste kohaselt oli tema ülesanne valvata kinni peetud Aivar Tedremäed. Tunnistaja sõnul oli Aivar Tedremäe jaoks toimuv ootamatu: „…isikul [Aivar Tedremäel] oli teadmatus mis toimub, sai talle selgitatud, et kiirabi elustas isikut [st XX], see tuli talle üllatusena, tema selgitus oli, et ta käis peale omavahelist tüli poes ja pärast seda tagasi tulles peeti ta kinni.“ (tl. 113). Tsiteeritud ütlused näitavad, et poest naasnud Aivar Tedremäe jaoks oli ootamatu ja arusaamatu, et XX vajas elustamist. Niisiis on põhjendatud järeldus, et poodi minnes ei osanud Aivar Tedremäe arvata, et ta oleks põhjustanud kannatanule mingeid sisemisi tervisekahjustusi. 10. Riigikohus on oma otsustes järjepidevalt väljendanud seisukohta, et kui teo toimepanijal puudub eluohtliku raske tervisekahjustuse tekitamise suhtes kaudne tahtlus, tuleb tema tegevust käsitada surma põhjustamisena ettevaatamatusest
tähenduses (vt RKKKo 27.10.2010, RKKKo 3-1-1-57-10 p 7.3; RKKKo 01.06.2011, 3-1-1-46-11 p 9; 16.04.2013, RKKKo 16.04.2013, 3-1-1-40-13 p 9). 13 Praeguse kohtuasjaga oma asjaoludelt sarnast olukorda (kannatanu surma põhjustas rusikalöök elutähtsasse piirkonda) käsitlevas kohtuasjas 1-17-5883 andis Riigikohus kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saates suunise, et kui teist inimest elutähtsasse piirkonda (kõnealuses kohtuasjas: pähe) löönu tahtlus ei hõlmanud kannatanu surma tinginud vigastuse (viidatud kohtuasja kontekstis aju verevalumite ja ajuturse) põhjustamist või piirdus üldse vaid valu tekitamisega, tuleb kõne alla tema vastutus
lg 1 ja ettevaatamatu tapmise eest
10.1 Kohtukolleegium leiab, et ka Aivar Tedremäe tegu on käsitatav tahtliku kehalise väärkohtlemisena ja surma põhjustamisena ettevaatamatusest. Aivar Tedremäe tegu – XX rusikas käega kõhtu löömine vähemalt kahel korral – vastab kehalise väärkohtlemise tunnustele. Eksperdiarvamuses on öeldud, et löögid kõhtu, mille tulemusel sai XX ka eluohtliku tervisekahjustuse, olid jõulised. Ka eksperdi kohtuistungil antud ütluste kohaselt peab peensoolekinnisti rebendi tekkimiseks olema lööki pandud piisavalt energiat. Seega oli ilmselgelt tegemist piisavalt tugevate löökidega, et lugeda neid kehaliseks väärkohtlemiseks
XX lüües tekitas Aivar Tedremäe talle nii valu kui ka tervisekahjustused – lisaks peensoolekinnisti rebendile, mida ta ringkonnakohtu hinnangul tahtlikult ei tekitanud – ka hematoomid. Kõht on suhteliselt valutundlik piirkond, seega sinna suunatud jõulised löögid näitavad soovi teisele inimesele valu tekitada. Niisiis on ringkonnakohus seisukohal, et valu suhtes tegutses Aivar Tedremäe kavatsetusega. Arvestades, et reeglina püütakse – eriti lähisuhtevägivalla puhul – vägivalla märke pigem vältida, ei ole hematoom ehk verevalum tervisekahjustus, mille puhul oleks põhjust arvata, et nende tekitamine oligi lööja soov. Tõendeid, et Aivar Tedremäe oleks siiski soovinud hematoome tekitada, ei ole, mistõttu selle tagajärje puhul kavatsetusest rääkida ei saa. Samas on see, et valu tekitava rusikalöögi tulemus võib olla ka verevalum, asjaolu, mis on tavalise elukogemuse alusel ettenähtav. Järelikult tekitas Aivar Tedremäe need tervisekahjustused XX kaudse tahtlusega, st ta pidas neid võimalikuks ja leppis selle tagajärje saabumisega. Kuna XX oli Aivar Tedremäe abikaasa, pani Aivar Tedremäe kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes ja tema tegu tuleb kvalifitseerida
10.2 Aivar Tedremäele on alust ette heita ka XX surma põhjustamist ettevaatamatusest. Maakohtu otsusega tuvastatud asjaoludega, mida ei ole vaidlustatud, on tõendatud, et Aivar Tedremäe on oma tegevusega põhjustanud XX surma – XXd kõhtu lüües põhjustas ta tervisekahjustuse, mis tõi kaasa XX surma. Ainuüksi sellest konstateeringust ei piisa siiski järelduseks, et
Isiku süüditunnistamine ettevaatamatusest toimepandud süüteos eeldab isiku käitumises objektiivne hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamist. Selleks tuleb ära näidata, kuidas oleks isik pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral käituma, s.t konstrueerida hoolsuskohustusele vastav käitumine (RKKKo 3-1-1-71-09, p 13.1). Praegusel 14 juhul on ilmne, et hoolsuskohustusele vastav käitumine oleks olnud XX tervise kahjustamisest hoidumine ning hoolsuskohustuse rikkumine seisneski just XX löömises. Kohtukolleegium leiab, et Aivar Tedremäe põhjustas XX surma hooletusest
lg 3 tähenduses – ta ei saanud aru, et põhjustab abikaasale sellise tervisekahjustuse, mis toob kaasa tema surma, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ringkonnakohus leiab, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Aivar Tedremäe pidanud mõistma, et rusikaga kõhtu löömise võimalik tagajärg võib olla mõne siseelundi vigastamine, kusjuures ka kõhuõõnes oleva elundi vigastus on selline, mis võib tuua kaasa inimese surma. Kui tahtluse tuvastamisel on – nagu Riigikohtu praktikas rõhutatud – oluline, et isik oleks osanud ette näha just sellist tervisekahjustust, mille ta põhjustas, siis hooletust on alust isikule ette heita, kui ta ei näinud ette päriselt saabunud tagajärje saabumise võimalust. Sellele viitab ka Riigikohtu seisukoht, et teise isiku elutähtsasse piirkonda löömisega tema surma põhjustanu tegu võib olla kvalifitseeritav surma põhjustamisena ettevaatamatusest isegi siis, kui tema tahtlus piirdus vaid valu tekitamisega. 10.3 Eelnevast tulenevalt tuleb Aivar Tedremäe tegu kvalifitseerida
lg 2 p 2 ja
Kuna Aivar Tedremäe täitis mõlemad kuriteokoosseisud sama teoga, moodustavad need ideaalkogumi.
lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 kuriteokoosseisud sama teoga, tuleb talle vastavalt
lg-le 1 mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.
lg-s 1 näeb karistusena ette kuni kolmeaastase vangistuse,
Seega tuleb karistus mõista
Kohtukolleegium leiab, et Aivar Tedremäed tuleb karistada 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. 15 Aivar Tedremäe süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et kannatanu surma põhjustasid kaks lööki. Kuigi XXl tuvastati veel verevalumeid, ei ole tõendeid, millest saaks teha järelduse, et need saadud on just peksmise tulemusel (ekspert on andnud arvamuse, et see ei ole välistatud, kuid selline arvamus tähendab, et hematoomid võivad olla tingitud vägivallast, kuid sama suur võimalus on see, et neid ei pruugi olla tekitanud Aivar Tedremäe). Tegemist ei olnud nõrkade löökidega, st Aivar Tedremäe soovis tekitada XX valu. Süüd suurendavana tuleb arvestada tõika, et Aivar Tedremäe kasutas vägivalda õblukese naisterahva suhtes. Samas tuleb süüd vähendavaks pidada seda, et XX provotseeris konflikti (Aivar Tedremäe sellekohaseid ütlusi toetavad tunnistajate ütlused selle kohta, et XX kippus joobes olles Aivar Tedremäega tüli kiskuma). Lõpuks tuleb arvestada seda, et tegemist on karistusega ka surma ettevaatamatu põhjustamise eest. Sellest tulenevalt leiabki ringkonnakohus, et Aivar Tedremäe süüd tuleb
Kuna aga maakohus on tuvastanud, et Aivar Tedremäe puhul esineb karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus – on põhjendatud tema karistamine sanktsiooni keskmisele määrale vastava karistusega. Aivar Tedremäe 2 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest tuleb
lg 1 alusel lugeda kantuks kolm päeva, sest Aivar Tedremäe oli 15.08.2020-17.08.2020 kinnipeetud. Kaitsja taotleb Aivar Tedremäe karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist
Karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata jätmist ei pea ringkonnakohus võimalikuks, kuna Aivar Tedremäe teo tagajärg oli teise inimese surm. Kuna kuriteo toimepanemisel mängis oma rolli alkohol, ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada
§-i 73. Samas arvestab ringkonnakohus seda, et kannatanu surma põhjustas Aivar Tedremäe ettevaatamatusest, konflikte alustas kannatanu ise ning kui jätta kõrvale konfliktid abikaasaga, pole andmeid selle kohta, et Aivar Tedremäe oleks vägivaldne või võiks panna toime mingeid muid kuritegusid. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Aivar Tedremäe karistus on võimalik jätta tingimisi täitmisele pööramata osaliselt, kusjuures seda tuleb teha
alusel, mis võimaldab allutada Aivar Tedremäe kriminaalhooldaja kontrollile ning panna talle katseajaks kohustusi. Kohtukolleegium leiab, et
Ülejäänud osa kandmata karistusest, st 1 aasta 7 kuud 27 päeva jätab ringkonnakohus vastavalt
Arvestades seda, et alkoholijoobes olles pani Aivar Tedremäe toime raske tagajärjega kuriteo, peab ringkonnakohus põhjendatuks suhteliselt pikka katseaega, mille jooksul peab Aivar Tedremäe arvestama karistuse täitmisele pööramise ohuga.
lg-st 1 tulenevalt peab Aivar Tedremäe järgima katseajal
Kuna Aivar Tedremäe pani kuriteo toime alkoholijoobes ning tõendite kohaselt oli alkoholi tarvitamine tavapärane, peab ringkonnakohus vajalikuks panna Aivar Tedremäele
16
lg 1 p-de 1 ja 7 järgi süüditunnistamise, talle mõistetud karistuse ning talt välja mõistetud sundraha osas, ning teeb ses osas, uue otsuse, kvalifitseerides Aivar Tedremäe teo ümber
lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi, mõistes talle kergema karistuse ning mõistes talt välja väiksema sundraha. 15. Kaitsja on taotlenud Aivar Tedremäele kokku 3000 euro suuruse apellatsioonimenetluse õigusabikulu hüvitamist. Kuna ringkonnakohus rahuldas apellatsiooni osaliselt ja tühistas osaliselt maakohtu otsuse, kannab apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 kohaselt riik. Kuna KrMS § 175 p-i 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, on Aivar Tedremäel õigus saada riigilt hüvitist kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tunnitasu suurus vastab õigusabituru tavapärasele. Ka esitatud dokumentidest nähtuva töö mahtu võib pidada põhjendatuks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb tasu mõistlikkuse puhul arvestada aga ka seda, millises ulatuses apellatsioon rahuldatakse. Ringkonnakohus rahuldas apellatsiooni osaliselt. Kuigi ringkonnakohus muutis Aivar Tedremäe teo kvalifikatsiooni, ei nõustunud kohtukolleegium kaitsja pakutud kvalifikatsiooniga. Kuigi kaitsja viitas apellatsioonis ka Riigikohtu praktikale, ei lähe tema taotletud karistus Riigikohtu praktikaga kokku (kaitsja ei pööranud tähelepanu sellele, et lisaks
lg-le 1 tuleb Aivar Tedremäe tegu kvalifitseerida ka
Sellest tulenevalt taotles kaitsja ka põhjendamatult kerge karistuse mõistmist. Lisaks sellele peab ringkonnakohus ilmselgelt põhjendamatuks kaitsja seisukohta, mille kohaselt esineb Aivar Tedremäe teo puhul selle õigusvastasust välistav asjaolu. Neist asjaoludest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et õigusabikulud tuleb lugeda mõistlikeks ning hüvitada Aivar Tedremäele 2500 euro ulatuses. Allkirjastatud digitaalselt 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.