) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtu hinnangul on kaebaja peamisteks probleemideks esiteks see, et vangla meditsiiniosakond väljastab tema terviseandmeid vanglaametnikele niisuguseks kasutamiseks, mis ei ole seotud ravimise või tervisekaitsega, ja teiseks see, millise täpsusastmega kajastatakse kaebaja terviseandmeid dokumentides. Kaebaja vaidlustab tema terviseandmete töötlemist vanglas. Kaebaja eesmärgiks on saavutada, et meditsiinitöötajale avaldatud või meditsiinitöötaja kogutud terviseandmed ei oleks kättesaadavad vanglaametnikele ning et neid ei avaldataks riskihindamises ja iseloomustuses. Kohtu arusaamisel tugineb kaebaja isikuandmete töötlemise põhimõttele, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 p b, IKS § 14 p 2). Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebaja on esitanud järgmised nõuded: 1) keelata vangla meditsiinitöötajale avaldatud või meditsiinitöötaja kogutud terviseandmete töötlemine muul eesmärgil kui kaebaja ravimisel, sh keelata nende kasutamine riskihindamises ja iseloomustuses; 2) tuvastada, et eelnimetatud andmete töötlemine vanglaametnike ülesannete täitmiseks ning nende kajastamine riskihindamises ja iseloomustuses oli õigusvastane. Selliselt sõnastatud nõuetega on kohtu hinnangul hõlmatud määruse punktis 3 toodud kaebaja nõuded, välja arvatud määruse punktis 5 toodu. Sh hõlmavad eelnimetatud nõuded andmeid, mille kaebaja on andnud meditsiinitöötajale tema tervise kohta lapsepõlves. Andmete töötlemine hõlmab kõiki andmetega tehtavaid toiminguid. 2 5. Kohus ei pea määruse punktis 4 toodud nõuete koosseisu kuuluvaks kaebaja vastuväidet tema armuandmispalvele lisatud iseloomustuse lausele „Isikul on esinenud lapsepõlve käitumisprobleeme - politsei huviorbiidis juba alaealisena, 16 aastaselt, kui pani toime ka esimese kuriteo“ (tl 11 pöördel). Tegemist ei ole terviseandmetega ega hinnanguga kaebaja tervisele. Tegemist on hinnanguga kaebaja käitumisele. Kaebaja nõuded seoses eeltoodud lausega tuleb tagastada
lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus iseloomustuses tema käitumisele antud hinnangu vaidlustamiseks. Iseloomustusel puudub vahetu mõju kaebaja õigustele ja kohustustele ning see ei oma regulatiivset toimet. Iseloomustusel ei ole väljaspool armuandmise menetlust mingit mõju või tähendust. Kui kaebaja talle antud iseloomustusega ei nõustu, siis saab ta esitada omapoolse arvamuse armuandmise menetluses. Keelamisnõue 6.
lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 7. Kaebaja on vangla poole pöördunud selgitustaotlusega, kust pärinevad andmed kaebaja tervise kohta (vastus tl 5). Lisaks on kaebaja esitanud taotlusi kustutada riskihindamisest ja iseloomustusest andmed, mis kaebaja väitel on valed - et kaebaja ähvardas oma abikaasat, et tal olid lapsepõlves käitumisprobleemid ning et ta on öelnud, et ta sai psühhiaatrilist ravi ja tal on esinenud peatraumasid (tl 17, 18, 20) Kaebaja ei ole esitanud vanglale vaiet, mille nõue ühilduks kaebaja sõnastatud keelamisnõuetega või kohtu tõlgendusega keelamisnõudele. Kaebaja ei ole vanglalt taotlenud meditsiiniosakonnast andmete väljastamise keelamist või riskihinnangus ja iseloomustuses meditsiiniosakonnast saadud andmete kasutamise või avaldamise keelamist. Selgitustaotluses ei soovi kaebaja mingite toimingute tegemist. Taotlusi andmete kustutamiseks ei saa käsitleda kohtueelse menetluse läbimisena praeguses kohtuasjas, kuna tegemist on erinevate nõuetega taotlustes soovib kaebaja ebaõigete andmete kustutamist (IKS § 25 lg 3), praeguses kohtuasjas aga esitab vastuväite terviseandmete töötlemisele (isikuandmete kaitse üldmääruse art 21 lg 1). Isegi kui taotlused oleksid kohtuasja nõuetega ühilduvad, pidi taotluste rahuldamata jätmisele järgnema vaiete esitamine ja lahendamine (vt ka määruse punkti 8). Kohus tagastab keelamisnõude
lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (
Põhjendatud huviks ei ole lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. 10. Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes
Kohus näitas eespool, et pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist on kaebajal võimalik esitada tõhusam nõue ehk keelamisnõue. Kaebaja tõi tuvastamiskaebuse põhjendusena välja eesmärgi tõkestada vangla edasist õigusvastast tegevust. Kohus nõustub, et tõenäoliselt koostatakse kaebaja vangistuse ajal (kuni 04.12.2025) tema kohta ka edaspidi vanglas erinevaid dokumente, mis põhinevad kaebaja terviseandmetel. Samas ei saa kaebaja tuvastamiskaebusega terviseandmete kasutamist ära hoida, kuna tuvastamiskaebuse lahendamisel ei saa kohus kohustada vastustajat haldusakti andma või tühistama või toimingut tegema või sellest hoiduma. Selleks, et ära hoida vaidlusi, millest kaebajale reaalset nõudeõigust ei teki, ongi kehtestatud
Keelamisnõude esitamise võimalus välistab tuvastamiskaebuse esitamise ka siis, kui kaebajal tuleb keelamisnõude esitamiseks kõigepealt läbida kohtueelne menetlus. 11. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kohus selgitab et
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 12.
lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub
Kaebus tagastatakse osaliselt
Kohtu hinnangul tuleb sellises olukorras tõlgendada kaebaja rahalisi kohustusi mõjutavaid õigusnorme kaebajale soodsamalt. Kohus tagastab kaebajale tasutud riigilõivu 15 eurot. Kaebajal tuleb teatada, kellele ja missugusele arveldusarvele ta riigilõivu tagastamist soovib. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.