juuni
) § 39 lg 1 järgi rahatrahviga 300 eurot. Väärteokirjelduse kohaselt toimetas ta 10. märtsil 2021 Poolast Eestisse ja hoidis enda valduses kaubanduslikus koguses sigarette (2540 tk), millel puudusid Eesti maksumärgid ja eestikeelsed terviseohu hoiatused. Selle teoga rikkus ta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 61 lg 3 p 4 ja
Sama otsusega konfiskeeriti menetlusaluselt isikult
S) § 83 lg-te 2 ja 6 alusel väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud 2540 sigaretti.
Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised. 3.
lg 6 kohaselt sellised väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud sigaretid konfiskeeritakse. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Kaitsja taotleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu, konfiskeerimisotsuse tühistamist ning menetluskulude hüvitamist. Kuna A. Skorik tõi sigaretid Eestisse oma tarbeks, ei kohaldu nendele
lg 4 p-st 2 tulenevalt tubakaseaduses sätestatud nõuded tubakatootele ja selle pakendile.
lg 1 järgi on karistatav maksumärgi, turvaelemendi või kordumatu tunnusega märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatootega või tubakatootega seonduva tootega või keelatud tubakatootega või sellega seonduva tootega kauplemine või selle hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine. Kuigi teokirjelduses ei ole käitlemist teoviisina sõnaselgelt nimetatud, peab
järgi karistamiseks tuvastama tubakatoote või sellega seotud toote käitlemise
märtsi
lg 1 p-st 3 tuleneb, et tubakatoote hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine on käsitatav tubakatoote käitlemisena vaid juhul, kui see toimub vähemalt kaubanduslikus koguses või kaubanduslikul eesmärgil. Sealjuures lähtutakse isiku valduses olevate sigarettide hulga määramisel kaubanduslikuks koguseks ATKEAS § 571 p-s 1 nimetatud piirkogusest (
Vaidlus puudub selles, et menetlusalune isik toimetas Eestisse ja hoidis enda valduses kaubanduslikus koguses tubakatooteid. 9. Riigikohus on varem seoses kuriteona karistatava suure koguse tubakatoodete käitlemise korra rikkumisega (KarS § 376) selgitanud, et nõuetele mittevastavate tubakatoodete käitlemine on üldjuhul alati keelatud, s.o iseenesest ebaseaduslik (viidatud otsus asjas nr 3-1-1-3-09, p 23). Kolleegiumi hinnangul kehtib sama põhimõte ka
§-s 39 sätestatud väärteokoosseisu puhul. Teisisõnu on maksumärgi, turvaelemendi või kordumatu tunnusega märgistamata või 2
järgi karistamiseks kontrollida, kas ei esine asjaolusid, mil kirjeldatud tegevus on seaduse kohaselt erandina lubatud (mutatis mutandis viidatud otsus asjas nr 3-1-1-3-09, p 23). 10. Kaitsja on põhjendatult viidanud
lg 4 p-le 2, mille kohaselt ei kohaldata tubakatootele ja selle pakendile sätestatud nõudeid sellisele tubakatootele, mida vähemalt 18-aastane reisija toimetab Eestisse koos temaga liikuvas pagasis kasutamiseks mitteärilisel eesmärgil. Kohtuväline menetleja ja maakohus on lähtunud arusaamast, et juhul, kui täisealine reisija toimetab Eestisse kaubandusliku koguse alampiiri (ATKEAS § 571 p 1) ületavas määras tubakatooteid, ei ole tubakatoodete käitlemise eesmärgil iseseisvat tähendust. Kolleegium sellega ei nõustu. 11.
lg 4 p-s 2 nimetatud erand annab sõnaselgelt õiguse tubakaseaduse nõuetele mittevastavate tubakatoodete Eestisse toomiseks kogusest sõltumata, kui seda tehakse mitteärilisel eesmärgil. Karistamine
järgi tubakatoodete käitlemise rikkumise eest eeldab seega praegusel juhul ärilise eesmärgi tuvastamist. Nii on äriline eesmärk
Kolleegium on seisukohal, et kaubanduslikku kogust
Viimane tuleb eraldi tuvastada (nt arvestades toodete pakendamise viisi, valdaja tarbimisharjumusi, kauba toomise sagedust jmt). Pole välistatud, et ka kaubanduslikus koguses tubakatooted on mõeldud isiklikuks ehk mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks, samuti võib sõltuvalt asjaoludest kaubanduslikust kogusest väiksemas määras tubakatoodete käitlemisel olla äriline eesmärk (vrd Euroopa Kohtu 14. märtsi 2013. a otsus asjas nr C-216/11, p 17). 12. Käsilolevas asjas puudub vaidlus, et A. Skorik on vähemalt 18-aastane reisija, kes toimetas tubakatooted Eestisse koos temaga liikuvas pagasis. Jättes tuvastamata ärilise eesmärgi, kuid karistades teda
13. Kuna Riigikohus ei saa VTMS §-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 363 lg-st 5 tulenevalt ise faktilisi asjaolusid tuvastada, tuleb väärteoasi saata maakohtule uueks arutamiseks. Kuigi väärteoprotokollis pole menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemise eesmärki kirjeldatud, ei võta selline puudus maakohtult võimalust uuel arutamisel kontrollida, kas menetlusalune isik toimetas sigaretid Eestisse kasutamiseks ärilisel eesmärgil. Nimelt on kaitsja kogu menetluse jooksul
Skorik tõi tubakatooted Eestisse oma tarbeks. Seetõttu ei saa küsimus sigarettide käitlemise eesmärgist olla menetlusalusele isikule üllatuslik. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p-d 23–24; samuti viidatud otsus asjas nr 3-1-1-3-09, p 27.) 14.
lg 6 sätestab, et
§-s 39 nimetatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud ese konfiskeeritakse. Kohtuväline menetleja konfiskeeris A. Skorikult kõik temalt leitud ja ära võetud sigaretid ning maakohus jättis konfiskeerimisotsustuse muutmata. Kolleegium märgib seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, et juhul, kui ei ole tõendatud vastupidist, tuleb alla kaubandusliku koguse alammäära jäävat osa käsitada isiklikul otstarbel käideldavana. See tähendab, et sellises olukorras saab konfiskeerida vaid seda ületavat osa ehk ärilisel eesmärgil käideldud tubakatooteid. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.