Obsah (7)

§ 407§ 444§ 438§ 436§ 468§ 163§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-143784 Tsiviilasi Osaü

) § 3141 lg 2 alusel kätte toimetatuks

1. septembril
2. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (
3. septembriks 2021) ega ka hiljem hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati 2 kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. 4. Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud.

§ 444lg 3 alusel ei põhjenda kohus tagaseljaotsuses põhinõude rahuldamist.

1. Samas on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist põhinõudelt 252 eurot ning viivise määraks on 0,15% päevas. Seega nõuab hageja kostjalt hagiavalduse esitamise (s.o
2. juuli 2021) seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 616 eurot 99 senti.
3. Praegusel juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväited viivisenõudele ja viivise määrale. Sellele vaatamata tuleb kohtu hinnangul kontrollida hagi aluseks oleva viivisekokkuleppe kehtivust.

§ 438

lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 438

lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

1. Spordiklubi teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.5 kohaselt on lepingujärgse mistahes tasu maksmisega viivitamise korral spordiklubil õigus nõuda viivist 0,15% tasumisele kuuluvast summast päevas iga maksega viivitatud päeva eest kuni võlgnetava summa täieliku tasumiseni. Kohus on seisukohal, et spordiklubi teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.5 puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingusõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
2. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Eelduslikult tuleb VÕS 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset 3 seadusjärgset viivisemäära (vt nt Riigikohtu
3. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-16, p 17). Spordiklubi teenuste kasutamise üldtingimustes sisalduv viivise määr 0,15% päevas tähendab 54,75% suurust aastamäära. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
4. jaanuari ja
5. juulit. Eesti Panga teatel oli intressimäär perioodil
6. juulist 2016 kuni
7. juulini 2017 0,00%. Seega oli seadusjärgne viivise määr sellele perioodil 8% aastas (0,00% + 8%). Spordiklubi teenuste kasutamise üldtingimustes sisalduv viivise määr 0,15% päevas (54,75% aastas) ületab seadusjärgset viivisemäära 6,8-kordselt. Seega on viivisekokkulepe praegusel juhul tühine.
8. Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Hagiavalduse kohaselt on nõue kostja vastu loovutatud hagejale
9. juulil
10. Kohtusse on hagi esitatud
11. juulil
12. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka see, et hageja viivitas aastaid oma nõudeõiguse teostamisega.
13. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu
14. juuni 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale neli arvet (iga arve summas 63 eurot). Hagiavalduses arvestas hageja viivist alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamiseni (
15. juulini 2021). Viivis seadusjärgses määras on samal perioodil kokku 90 eurot 10 senti (23,16 + 22,73 + 22,30 + 21,91; siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit).
16. Lisaks sellele on hageja esitanud ka edasiulatuva viivise nõude (alates
17. juulist 2021 kuni põhivõla tasumiseni). Kuivõrd hageja palub mõista kostjalt edasiulatuva viivise seadusjärgses määras, on selline nõue kohtu hinnangul põhjendatud.
18. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 252 eurot ja
19. juuli 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 90 eurot 10 senti (kokku 342 eurot 10 senti). Viivise nõude jätab kohus 526 euro 89 ulatuses rahuldamata (616,99 – 90,10). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise alates
20. juulist 2021 kuni põhivõla (252 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 12.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 13.

§ 163

lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et praeguses asjas on hagihind 889 eurot 15 senti, kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 362 eurot 26 senti (342,10 + viivis ühe aasta kohta ca 20,16), s.o 40% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 60% ulatuses hageja kanda ning 40% kostja kanda. 4 14. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 360 eurot (3 h, ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 180 eurot (ilma käibemaksuta; 1,5 tundi). Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 355 eurot (180 + 175). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 142 eurot (355 x 0,4). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (142 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 5