) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjalt ei ole vaja nõuda menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kuna kostja menetluskulud koosnevad peamiselt õigusabikuludest, siis hindab kohus õigusabi ajakulu vastavust tehtud toimingutele. Kohtul ei ole kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, kuid vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Kostja õigusabikulu on 13 721,40 eurot (käibemaksuga), ajakulu 103,95 h. Kostja lepingulise esindaja tasumäär 110 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Tegemist ei ole eriliselt keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus nõustub hagejaga, et poolte menetluskulud peaksid jääma samasse suurusjärku. Mõlema poole esindajaks on vandeadvokaat ja nad on pidanud sarnases mahus koostama menetlusdokumente. Igale kostja sisulisele menetlusdokumendile on kulunud minimaalselt 5 h, 26.01.2021 dokumendile isegi 20,5 h olukordades, kus esindaja on asjaolude ja tõenditega kursis. Iga järgnev menetlusdokument peaks sisaldama vaid uut sisu. Kostja menetlusdokumendid olid pikad, sisaldades eelmistes dokumentides kirjutatut. Istung kestis 4 h 8 min, mitte 5 h. Istungi lõunapausil õigusteenust ei osutatud. Põhjendatud ei ole tasu kostja esindaja sõidule kulunud aja eest (264 eurot).
§-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (RKTKm 3-2-1-65-13, p 17). Asja keerukust, mahtu ja vajalikke toiminguid arvestades on kostja esindaja mõistlik ja põhjendatud ajakulu 50 h. Põhjendatud kütusekuluks loeb kohus 36 eurot (sisaldab käibemaksu), mitte taotletud 40 eurot, arvestusega, et Tallinna ja Jõgeva vahemaa on 150 km, kütusekulu 10 l/100 km ja kütusehind 1,2 eurot/l. Eeldatavalt võib kütusekulu olla ka väiksem, sest tänapäeva autod on säästlikud. Kütusekulu tõendamiseks ei ole vajalik esitada kütusetšekki. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kokku 6636 eurot (50 h × 110 € + km + 36 €). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. H. Soosaar esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 5. märtsi 2021 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus kohus tunnistaja ülekuulamise nõudeid. Tunnistaja A.A. ütluste sisu mõjutasid ebaseaduslikult olulises ulatuses suunavad küsimused. Kostja alustas kohe esimese küsimusega tunnistaja suunamist, kui küsis, kas Hannes rõhutas oma võimu, et ta on komisjoni esimees? Hiljem küsis kohus põhjendamatult üle, kas tunnistaja tundis hirmu. Kui tunnistajalt küsiti lubatud küsimus või anti võimalus ise rääkida, tunnistaja hirmu ei maininud. Tunnistaja rääkis nördimusest. Siit järeldub, et tunnistaja koges negatiivseid tundeid seetõttu, et ta ei saanud pikaaegse tuttavaga (hagejaga) hästi läbi. Lisaks ütles tunnistaja, et täpselt ta kõike ei mäleta. A.A. ütlused ei ole usaldusväärsed ka seetõttu, et A.A. huvi oli hagejat kui opositsioonipoliitikut umbusaldada; 2) on tegemist „kõlbmatu“ väidetava ähvardusega. Ähvardamine tuleb tuvastada objektiivselt. Väide vastab tõele, kui keegi teeb midagi sellist, mida objektiivne kõrvalseisja tajub ähvardavalt. Tunnistaja kinnitas, et hageja ei saanud jahimaja kasutamist mõjutada („Hannes Soosaar oma positsioonist lähtuvalt ei oleks saanud mulle probleeme tekitada ega kahjustada“); 5 3) hageja selgitas, et kuna A.A. hääletas ilma objektiivsete põhjusteta umbusaldushääletusel hageja vastu, siis palus hageja tunnistajal enda valikuid selgitada. Hageja võttis vestluse kokku nii, et kui tunnistaja töötab hagejale vastu, ei ole ta enam tema perekonna maadele oodatud. On tavapärane, et me ei oota külla inimesi, kes meile avalikult vastu töötavad; 4) on kohtu väide, et hääletuse mõjutamine või mõjutada püüdmine on seadusevastane ja mõistlikule inimesele tundub hageja käitumine teise volikogu liikme mõjutamise püüdena, vastuolus tunnistaja A.A. ütlustega, et hageja ei oleks saanud tunnistajale probleeme tekitada. Seega
lg-ga 8; 2) on kostja 26.01.2021 menetluskulude nimekirjas toodud kulud põhjendatud. Paljude seisukohade ja dokumentide esitamise vajadus tulenes hageja pahatahtlikust menetluslikust tegevusest (nt üritas hageja hilinenult hagi eset muuta, istungi protokolli parandada, esitas korduvalt vastuväiteid kohtu tegevusele). Kostja pidi kordama varem esitatud seisukohti, et selgelt välja tuua hageja valeväited. Kostja esindajate tööde maht on tunduvalt suurem kui hageja esindajal. Tegemist oli keerulise vaidlusega (maakohtu menetlus 1,5 aastat) just kostjale, sest enamus tõendamiskoormusest oli kostjal ja kostja pidi tegema ka kogu õigusliku analüüsi.
lg 1 järgi mõistetakse asja keerukuse all õiguslikku keerukust, mitte tõendamiskoormist. Lisaks pole kostja esitanud tõendeid mahus, mis tingiks menetluskulude sedavõrd ülemäärase suuruse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
A.A.d on hoiatatud vastutusest teadvalt ütluse andmise eest ning hageja väide, et A.A. ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tal oli huvi hagejat kui opositsioonipoliitikut umbusaldada, ei ole tõsiseltvõetav. 10.2. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hageja ähvardas A.A.d ning tegemist ei ole nn kõlbmatu ähvardusega. Esmalt rõhutab ringkonnakohus, et praegusel juhul tuleb hageja poolt A.A. ähvardamist kui faktiväidet kontrollida selle tegelikkusele vastavuse kontekstis. Sellest tulenevalt puudub vajadus teha kindlaks, kas hageja poolt A.A. ähvardamine vastab KarS §-s 120 sätestatud koosseisulistele tunnustele. Oluline on tuvastada, et hageja tegevus kahjustas A.A. vaimset heaolu kui ähvardamisega rünnatavat õigushüve ning see oli A.A. jaoks tuntav. Sellised asjaolud on maakohus tuvastanud. 10.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esitatud neljast väitest (vt kohtuotsuse lk 9) a ja c on käsitletavad faktiväidetena ning b ja d on käsitletavad väärtusotsustusena. Seejuures on maakohus tuginenud asjakohasele Riigikohtu praktikale, mille kohaselt väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mida ei ole võimalik ümber lükata. Väitest b „hageja on käitunud seadusevastaselt“ ja väitest d „hageja on kasutanud oma võimupositsiooni nii volikogus kui ka volikogu väliselt otsuste tegemise kallutamiseks enda kasuks“ nähtub vaid üldine õiguslik hinnang hageja kui Mustvee vallavolikogu liikme ning volikogu arengu- ja eelarvekomisjoni esimehe kohustuste täitmisele volikogu töös. Seetõttu on põhjendamatu hageja seisukoht apellatsioonkaebuses, et väidete b ja d puhul on võimalik välja tuua konkreetsed õigusnormid ja otsused, mida hageja on rikkunud või mis on hageja huvides tehtud. Kokkuvõtvalt on maakohus õigesti leidnud, et faktiväited (a ja
lg 6 kohaselt peab õigustatud pool õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendama üksnes kohtu nõudmisel, sätte mõtte kohaselt siis, kui kohtul tekib kahtlus, kas menetlusosalisel on tegelikult kohustus õigusabikulusid kanda. Maakohus ei pidanud vajalikuks nõuda kostjalt menetluskulude tekkimise kohta täiendavaid dokumente ja ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole sellega
Kuna kostjale osutab õigusabi vandeadvokaat, tuleb eeldada, et teenuse osutamine toimub tasu eest. Kostja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille põhjal on kohus saanud hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust. 11.3. Riigikohtu praktika kohaselt on lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on ületatud diskretsiooni piire. Maakohus on põhjalikult põhjendanud hagejalt väljamõistetavate kostja lepingulise esindaja kulude vähendamist ca poole võrra, 13 721,40 eurolt 6600 eurole (ajakulu 50 h). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsiooni piire ületanud. Seetõttu puudub ka alus kostja lepingulise esindaja kulude suurendamiseks või vähendamiseks. Muu hulgas nähtub kohtuotsuse põhjendustest, et maakohus on arvestanud hageja 18.02.2021 esitatud vastuväidetega kostja menetluskuludele. Kohtupraktikas on menetluskulude suuruse määramisel lähtutud põhimõttest, et kohtul ei ole kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, kuid vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohus lähtub sellest seisukohast ka praeguses asjas. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 17; RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 17), et poolte menetluskulud, sh menetlusosaliste esindajate ajakulu, ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb
lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Maakohus on küll määranud kostjale hüvitamisele menetluskulud ligilähedaselt samas suuruses kui hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud oli (kostjale määrati lepingulise esindaja kulud 6600 eurot ja sõidukulud 36 eurot; hageja taotles lepingulise esindaja kulu 6192 eurot, millele lisandus riigilõiv 550 eurot), kuid maakohus ei ole vähendanud kostja menetluskulusid üksnes sellest lähtudes, et hageja menetluskulud olid kostja menetluskuludest väiksemad. Maakohus on hinnanud kostja esindaja menetluses tehtud tööd sisuliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu väljatooduga, et kostja esindaja menetlusdokumente iseloomustab asjaolu, et hilisemad menetlusdokumendid sisaldavad rohkeid kordusi varasematest menetlusdokumentidest ning vaatamata kostja esitatud äärmiselt mahukatele menetlusdokumentidele ei ole tegemist eriliselt keeruka ega tõendite poolest mahuka tsiviilasjaga. 11.4. Maakohtu seisukoht, et
§-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja 9 eest (taotletud 264 eurot), on kooskõlas Riigikohtu selgitustega (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 17). Otsese sõidukulu osas on Riigikohus selgitanud (RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 16), et
-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad. Riigikohtu üldkogu on
Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsust üksnes tema menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja hagejalt väljamõistmise osas. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega kaasnevat riigilõivu ega muid võimalikke kulusid
lg 4 kohaselt ei hüvitata, siis jäävad nii kostja kui hageja menetluskulud, mis on seotud kostja apellatsioonkaebusega, nende endi kanda. Ringkonnakohus märgib, et
lg 4 kohaldamisel ei ole vahet, kas menetluskulud määrati kindlaks kohtuotsuses või eraldi määruses.
lg 1 kohaselt jäävad hageja kanda kostja menetluskulud seonduvalt hageja apellatsioonkaebusele vastamisega. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kulutanud õigusabile seoses hageja apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamisega kokku 7,75 tundi.
lg 1 kohaselt hüvitatakse lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vaatamata kostja poolt apellatsioonkaebuse vastuse mahule ei ole tegemist keskmiselt keerukama tsiviilasjaga ning vastuse sisust nähtuvalt on seal korratud varasemalt maakohtule esitatud seisukohti. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse osaliselt ning määrab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks seonduvalt hageja apellatsioonkaebusele vastamisega kokku 4 tundi. Seega moodustab õigusabikulu suuruseks 672 eurot (4x140x1,2), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.