KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-15279 Tsiviilasi Swed

) § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega oli korteriomanikul kohustus hoida korras korteriomandi reaalosa ning hoiduda reaalosa kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Veekahju sai alguse korteri nr X köögiradiaatori automaatõhutusventiili lekkest. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et radiaatori automaatsel õhutusventiilil puudus kork. Tõendamata on puudutatud isiku I väited, mille kohaselt ei põhjustanud veeleket mitte automaatõhutaja korgi puudumine, vaid sette või muude võõrosakeste sattumine küttesüsteemi. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et küttesüsteemi oleks sattunud mustust või võõrosakesi või et korteriühistu oleks jätnud täitmata oma kohustused küttesüsteemi hooldamisel. Asjatundja A. Ani arvamusest nähtub, et veelekke põhjustas lõppastmes siiski automaatõhutaja punase korgi puudumine. Seda, et just kinnitatud kork hoiab lekke ära, kinnitab ka korteriühistu poolt tõendina esitatud V. Kruusenvaldi bakalaureusetöö. Ka I. Pushkovi (Flamco Group esindaja Eestis kontaktisik) e-kirjast nähtub, et ehkki lekete algpõhjuseks võib olla saastumine, on punasel korgil lisakaitsefunktsioon ning selle tihend aitab leket ära hoida. Iseenesest on õige puudutatud isiku I väide selle kohta, et automaatsel õhutusventiilil plastikkorgi puudumine või avatuna hoidmine ei põhjustanud veeleket ning veelekke võis põhjustada küttesüsteemi sattunud sette (puru) jõudmine automaatse õhutusventiili korpusesse. Samas on tõendatud, et korgi olemasolul oleks tehniliselt veeleke olematu või oluliselt väiksem ning ei oleks suure tõenäosusega kahju tekitanud. Tõendatud ei ole kaitsekorgi puudumine muul põhjusel kui korteri nr X kasutajate tegevuse tagajärjel. Eelnimetatud tõenditest nähtub, et isegi võimalikku sette või võõrosakeste küttesüsteemi sattumise korral oleks automaatõhutaja korgi olemasolu veelekke tõenäoliselt ära hoidnud. Seega oli just korgi eemaldamine VÕS § 127 lg-s 4 mõttes põhjuslikus seoses veelekke tekkimisega. 3 Küttesüsteem on iseenesest kõigi korteriomanike kaasomandis, kuid see ei tähenda, et eranditult ja igal juhul peaks küttesüsteemist kahju hüvitama korteriühistu, mitte korteriomanik, kelle korteri piirides kahju tekkis. Puudutatud isiku I avaldused selles osas, kas automaatõhutajal oli tema korterisse paigaldamisel olemas nupp/kork või mitte, on vastuolulised. Kohati väidab ta, et see automaatõhutaja paigaldati tema korterisse üldse ilma nuputa/korgita. Samuti on ta avaldanud, et kas tema või tema elukaaslane on radiaatoril ventiilil korgi lahti keeranud või et teda ei instrueeritud korgi õigest kasutamisest. Tõendamata on ja eluliselt mitteusutavad on puudutatud isiku I väited, mille kohaselt paigaldati tema korterisse radiaator ilma automaatõhutaja küljes oleva korgita. Asjas esitatud kasutusjuhendist nähtub, et automaatõhutajad paigaldatakse koos korkidega. Ka töövõtulepingust nähtub, et aastal 2011 on korteriühistu tellinud küttesüsteemi renoveerimistööd, mh automaatõhutite ja radiaatorikorkide paigalduse. Teostatud tööoperatsioonide kohta on esitatud ka arved. Seega on eluliselt usutav, et automaatõhutajal oli selle paigaldamise hetkel 2011. aastal olemas vajalik kork. Radiaator, millisest leke tekkis, asub T. Marguse korteris, paiknedes seega üksnes T. Marguse ja tema korterikaaslase mõjualas.

§ 11

lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad sama paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Juhul, kui üks korteriomanik või temaga koos elav isik eemaldab kõigi korteriomanike kaasomandis olevalt küttseadmelt detaile, ei ole ta kaasomandi eset kasutades täitnud

§ 11

lg 1 p 1 sätestatud kohustust hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sellisel juhul vastutab oma kohustusi rikkunud korteriomanik ainuisikuliselt võimaliku kahju eest. Kuna korteriomaniku selline tegevus on väljaspool korteriühistu mõjusfääri, ei saa korteriühistu tekkiva kahju eest vastutada. Samuti ei ole puudutatud isik I tõendanud, et on varem pöördunud korteriühistu poole seoses küttesüsteemi hooldusvajadusega või muude puudustega, mis oleks seoses käesoleva vaidlusega. Sh ei ole korteriomanik nõudnud ühistult väidetavalt puuduva punase kaitsekorgi paigaldamist või asjakohast instrueerimist. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et rikkumine olnuks vabandatav, seega kuulub korterile nr X tekkinud kahju hüvitamisele. Puudutatud isik I on kohtumenetluse jooksul väitnud, et kahju suurus on tõendamata ning et tegelik kahjuhüvitis peaks olema väiksem kui nõutav 2852,55 eurot, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kahju summa oli tegelikult väiksem. Eelnevast tulenevalt on avaldaja esitatud tõenditega tõendatud kahju ulatus, kahju suurus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahju põhjustanud isiku tegevuse vahel ning avaldajal on puudutatud isiku I vastu kahju hüvitamise nõue summas 2852,55 eurot (põhinõue). Lisaks tuleb puudutatud isikult I välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras perioodi 15.08.2018 kuni 19.10.2020 summas 497,80 eurot ning alates avalduse esitamisele järgnevast päevast 21.10.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni. MÄÄRUSKAEBUS

1. Puudutatud isik I esitas
2. mail 2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu
3. aprilli
4. a määruse ja jätta avaldus rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus puudutatud isik I jätta avaldaja kanda. 4
5. aastal paigaldati puudutatud isiku I korterisse kõigile neljale radiaatorile automaatsed õhutusventiilid (edaspidi ka seade). Tellitud tööde tingimustele vastavaks tunnistamise aluseks oli sujuv ja probleemideta kütteperioodiga alustamine
6. aasta sügisel. Puudutatud isiku I korteris olevad kõik neli õhutajat töötasid kuni avariini
7. oktoobril 2017 laitmatult. Siis avastati ühel automaatsel õhutusventiilil varjatud puudus, milleks oli õhutaja plastikkorgi puudumine. Puudutatud isikule I selgitati õhutaja juures (rõduga toas), millele ei olnud paigaldatud sulgventiili, et kork on lihtsalt mingisugune vahend, millega saab õhutaja lekkimise korral käsitsi kinni keerata. Välimuselt eristuva õhutaja juures (köögis), mis aastal 2017 rikki läks, tuvastas puudutatud isik I samuti võimaluse, kuidas õhutaja lekkimise korral kinni keerata: selle ees oli sulgventiil. Ülejäänud kahel radiaatoril oli korgiga õhutaja ja ka sulgventiil. Puudutatud isik I ei teadnud, et üks õhutusventiilidest, mis oma välimuselt erines, oli tegelikult puudusega. Üksnes asjaolu, et õhutaja juures ei ole punast korki, ei anna alust väita, et see kork seal millalgi eelneva kuue aasta jooksul oli ning et keegi selle siis eemaldas. Samuti ei anna see alust väita, et korgi puudumine on otseses põhjuslikus seoses veeavarii tekkimisega. Nii lahtikeeratud kork kui ka korgi puudumine on samaväärsed ohu allikad, mis seadme sisemise rikke korral võimaldavad veel väljuda ja kahju tekitada. Seega esineb põhjuslik seos kahju tekkimise ja seadme õigest kasutamisest instrueerimata jätmise vahel, kui ohutusseadisena ette nähtud korki ei kasutata selle otstarbe kohaselt st kinni keeratuna. Põhjuslikku seost ei esine korgi puudumise ja korteriomaniku tegevuse vahel, sest üks korterisse paigaldatud neljast automaatsest õhutusventiilist oli juba algselt varjatud puudusega, tegemist oli ehitusliku veaga. Puudutatud isik I leiab, et maakohus rajas oma otsuse menetlusõiguse norme rikkudes avaldaja ja korteriühistu (puudutatud isik II) tõendamata väitele, et avariilisel seadmel oli algselt juures plastikkork, jagas valesti tõendamiskoormise ning kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt. Nõue tuleks esitada korteriühistu (puudutatud isik II) vastu.
8. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Avaldaja esitatud tõendiga on tõendatud, et veelekke põhjustas korgi puudumine, mis saanuks lekke ära hoida isegi, kui sete oleks küttesüsteemi sattunud. Seega ei oma avaldaja hinnangul mingit tähtsust asjaolu, kas küttesüsteemi sattus sete või mitte. Lekke ärahoidmist korgi poolt kinnitab muuhulgas ka V. Kruusenvaldi bakalaureusetöö ning I. Pushkovi e-kirjas märgitu, et punasel korgil on lisakaitsefunktsioon ning selle tihend aitab leket ära hoida.
9. Puudutatud isik II ei nõustu puudutatud isiku I määrusekaebusega ja palub jätta see rahuldamata.
10. Tartu Maakohus leidis, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
12. Riigikohus on märkinud, et kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust tuleb jagada juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik 5 tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt Riigikohtu
13. detsembri
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kahju tulenes korteri nr X köögiradiaatori automaatõhutusventiili lekkest. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule I kuuluvast korterist, siis rikkus puudutatud isik I

§ 11lg 1 p-s 1 toodud kohustust.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et radiaatori automaatsel õhutusventiilil puudus kork. Asjatundjate seisukohtadele ja V. Kruusenvaldi bakalaureusetööle tuginedes on tõendatud, et punase korgi funktsiooniks on lekke ärahoidmiseks lisakaitse andmine. Selguse huvides kordab ringkonnakohus, et õige on seisukoht, et punase korgi puudumine iseenesest ei põhjusta leket lekke esilekutsumise tähenduses. Automaatõhutaja korgi funktsioon on lisakaitse andmine lekke ärahoidmiseks, mistõttu on korgi puudumine või nõuetele mittevastav kasutamine käsitatav lekke tekkimise põhjusena. Seega oli just korgi eemaldamine VÕS § 127 lg 4 mõttes põhjuslikus seoses veelekke tekkimisega. Puudutatud isik I ei ole tõendanud vastupidist.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isiku I avaldused korgi olemasolu või puudumise kohta on vastuolulised. Vasturääkivad on puudutatud isiku I väited ka määruskaebuses. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui puudutatud isik I ise märkas, et tema korterisse neljale radiaatorile paigaldatud automaatsed õhutusventiilid olid erinevad, siis oleks ta pidanud olukorra väljaselgitamiseks pöörduma korteriühistu poole. Samas väitis puudutatud isik I, et ta sai korralduse kork lahti keeratuna hoida. Eluliselt usutav ei ole, et puudutatud isikule I paigaldati ilma punase korgita ventiil (kuna neid ei müüdagi ilma (punase või musta) korgita) või kui selline asi oleks siiski juhtunud, siis oleks see jäänud paigaldajal märkamata ja korrigeerimata.
2. Puudutatud isiku hinnangul peaks tekkinud kahju eest vastutama korteriühistu. Maakohus on märkinud, et nõustub puudutatud isikuga I selles, et küttesüsteem iseenesest on kõigi korteriomanike kaasomandis. See ei tähenda aga et eranditult ja igal juhul peaks küttessüteemist tuleneva kahju hüvitama korteriühistu, mitte korteriomanik, kelle korteri piirides kahju tekkis. Radiaator, millest leke tekkis, asub puudutatud isiku korteris ja paikneb seega puudutatud isiku mõjualas.

§11

lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema pereliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad

§ 11

lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatut.

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui üks korteri kasutajatest eemaldab kütteseadmelt detaile, ei ole ta täitnud

§ 11

lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sellisel juhul vastutab korteriomanik ainuisikuliselt tekitatud kahju eest. Kuna korteriomaniku selline tegevus ei ole korteriühistu mõjusfääris, ei saa korteriühistu tekkinud kahju eest vastutada. 13. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 6