Obsah (11)

§ 113§ 197§ 200§ 339§ 335§ 119§ 115§ 114§ 334§ 110§ 338

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-18335

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

15.10.2019 esitas kostja hageja suhtes kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile avalduse. Nõuet menetleb kohtutäitur Risto Kütt täiteasjades nr 072/2019/974 ja 072/2019/

1. Hageja oli seisukohal, et kostjal puudus nõue, mida täitemenetluses täita. Viru Maakohtu 28.10.2016 otsuses tuvastas kohus kostja omaksvõtule tuginedes, et kostja kasutuses oli hagejale kuuluv järkamissaag, mille üürihinnaks oli 60 eurot kuus. Järkamissaag jäi kostja valdusesse ka pärast kohtuotsust. Kostja on püüdnud väita, et ta on olnud valmis järkamissaagi tagastama, ent see ei vastanud tõele. Poolte kohtumisel keeldus kostja tegevjuht Priit Bamberg seadet hageja esindajale üle andmast, kuna tal puudus selleks kostja juhatuse liikme nõusolek. Samuti nõudis kostja hagejalt 500 eurot ventilaatori mootori mähkimise eest, millest hageja keeldus, kuna selleks puudus igasugune alus. Järkamissae üürilepingut ei lõpetatud, ent isegi kui see nii oleks, oleks hagejal õigus nõuda kasutuseeliste hüvitamist summas 60 eurot kuus. Kuna kostja järkamissaagi 39 kuu jooksul (perioodil 09.2016-11.2019) hagejale ei tagastanud, oli hagejal kostja vastu nõue 2340 eurot. Pärast täitemenetluste algatamist esitas hageja 30.10.2019 kostjale tasaarvestusavalduse ja nõudis täitemenetluste lõpetamise avalduse esitamist, ent kostja eeltoodule ei reageerinud. Hageja tasaarvestas 30.10.2019 oma nõude kostja vastu summas 2280 eurot kostja nõudega hageja vastu summas 2073,54 eurot, mistõttu lõppesid pooltevahelised nõuded 30.10.
2. Hagi esitamise ajaks oli hageja nõue veel 60 euro võrra suurenenud. Tulenevalt

§ 197lg-st 2 lõppes seni tasumata viivisenõue samaaegselt põhinõudega 30.10.2019.

Kuna kostja nõude lõppemist ei tunnistanud, esitas hageja hagi TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja kasutas järkamissaagi kuni 12.09.
2. Alates 19.09.2016 palus kostja hagejal järkamissaag ja ventilaator kostja territooriumilt ära viia. Hageja seda ei teinud. Kostja esindaja selgitas hageja esindajale 25.10.2017, et seadmed on pandud valmis äraviimiseks alates 12.09.
3. Seejärel käis A.A. korra kostja territooriumil, kuid seadmeid ära ei viinud. Kostja ei ole keeldunud hagejale seadmeid üle andmast. Vastupidi, A.A. keeldus alla kirjutamast üleandmise-vastuvõtmise aktile, kui seal on sees säte, et pooltel ei ole teineteise vastu pretensioone. Hagejal oli alates 19.09.2016 teada, et ta peab oma asjad ära kostja territooriumilt 2 ära viima. Kostjal polnud võimalik seadmeid ise kuhugi toimetada, kuna tal polnud teada, kus hageja tegutseb. Hageja registrijärgne aadress oli korter, mis kuulus juba alates 2016 kolmandale isikule. Seadmed olid suured ning neid polnud võimalik lihtsalt ukse taha jätta. Pooltevaheline suuline üürileping lõppes septembris
4. Hagejal polnud õigust nõuda kasutuseelise hüvitamist, kuna talle oli teada, et kostja seadmeid ei kasutanud ning seadmed olid valmis äraviimiseks. Eeltoodust tulenevalt polnud hagejal kostja vastu nõuet, mida tasaarvestada. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei saanud avada uuesti vaidlust, mis oli juba jõustunud kohtulahendiga lahendatud. Riigikohus on selgitanud, et

§ 200

lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (Riigikohtu 16.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10). Tasaarvestada ei saa nõuet, mida ei ole olemas. Hagi esitati üksnes täitemenetluse takistamiseks. Täitmismenetlus oli seaduspärane ning puudusid alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. MAAKOHTU OTSUS 3. Viru Maakohus jättis 2. oktoobri 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 932 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasumisele viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohus leidis, et võõra asja valdamisest ei saanud automaatselt järeldada üürilepingu olemasolu. Vallasasja üürilepingu lõpetamisele seadus vorminõuet ette ei näe. Üürilepingu lõpetamiseks piisas tahteavalduse tegemisest TsÜS § 69 järgi, mida võis TsÜS § 68 lg 3 järgi väljendada ka tegudega. Kostja 19.09.2016 e-kirjast hagejale nähtus, et seadmed olid lähetamiseks valmis. Kostja esindaja 27.10.2017 e-kirjast hagejale nähtus, et hageja järkamissaag ja ventilaator olid valmis pandud ära viimiseks ja ootasid omanikku alates 12.09.2016. Esitatud fotodelt nähtus, et seadmed olid väljas ladustatud ja kaetud. Eeltoodust järeldus, et seadmed polnud kostja kasutuses alates 12.09.2016 ning samal kuupäeval lõppes ka üürileping. Kostja e-kirjades väljendus selge tahe üürileping lõpetada. Kui üürnik asja ei kasutanud ja soovis omanikule tagastada, ei saanud kuidagi asuda seisukohale, et üürnik soovis üürilepingu jätkuvust. Kui üürileping oli lõppenud, polnud üürnikul õigust enam asja kasutada. Samuti polnud täidetud eeldused kasutuseeliste nõudmiseks. Poolte kirjavahetusest nähtus, et hageja üleandmise-vastuvõtmise akti ei allkirjastanud ja asju ära ei viinud. Hageja ei olnud nõus asjale tehtud kulutustega ja kostja hageja ettepanekuga mitte maksma panna kohtuotsusest tulenevat nõuet hageja vastu. Kui üürnik ei andnud üürisuhte lõppemisel väidetavalt üürileandjale asju tagasi, oli hageja kui üürileandja esmane õiguskaitsevahend asjade väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 alusel. Asja materjalidest ei nähtunud, et hageja oleks asja kostja valdusest välja nõudnud. Isegi kui pooled ei suutnud kokku leppida asja üleandmise kõrvaltingimustes, oli hagejal enam kui piisavalt aega nõuda kostjalt asja tagastamist. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et järkamissae vastuvõtmisega viivitas hageja, mistõttu ei saanud ta sellele tugineda ning õiguskaitsevahendeid kasutada. Maakohus nõustus kostjaga, et tasaarvestada saab üksnes olemasolevat nõuet.

§ 200

lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja vaidles 3 tasaarvestusele vastu. Kuna hagejal polnud tasaarvestatavat nõuet kostja vastu, siis tasaarvestust ei toimunud ja hagi tuli jätta rahuldamata. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse tunnistaja P. Bambergi ülekuulamiseks, kuivõrd see ei oleks olukorda muutnud, võimalikud hagejale positiivsed ütlused oleks olnud vastuolus teiste asjas esitatud tõenditega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei märkinud, millist konkreetset tõendit käsitles ülesütlemisavaldusena ning millest järeldus, et üürileping lõppes just 12.09.
2. Kui ka leida, et üürileping lõppes
3. aastal, puudus siiski alus hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja oli nõus üüritud esemed hagejale tagastama ainult juhul, kui hageja hüvitanuks ventilaatori mootori mähkimise kulud. Isegi kui kostjal oleks eeltoodud nõue olnud, lõppes see

§ 339lg 1 ja 2 kohaselt kuue kuu möödumisel üürilepingu lõppemisest.

Vaatamata sellele keeldus kostja seadmeid tagastamast, mida hageja sooviski tunnistaja ütlustega tõendada. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ning kohaldas vääralt

§ 335ja § 119 lg 1.

Õiguskirjanduses loetakse vastuvõtuviivituseks olukorda, kus võlgnik ei saa kohustust täita võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu. Õiguslikke tagajärgi toob kaasa ainult täitmise tegelik pakkumine. Antud asjas polnud kostjal takistusi asjade üleandmise kohustuse täitmiseks. Hageja esindaja käis isegi kostja juures kohal, et esemed vastu võtta, ent kostja keeldus seadmeid üle andmast, seades tingimuseks rahasumma tasumise. Hageja ei saanud esemeid enda valdusse seetõttu, et kostja nõudis põhjendamatult ventilaatori mootori mähkimisega seotud kulude hüvitamist enne, kui ta seadmed hagejale üle annab. Hagejal polnud seadusest tulenevat kohustust pöörduda vindikatsiooninõudega kohtusse ning kohtusse pöördumata jätmist ei saanud käsitleda vastuvõtuviivitusse sattumisena. Maakohus ei viidanud eeltoodu osas mistahes õiguslikule alusele ning rikkus taas

§ 119lg-t 1.

Kuna hagejal oli tasaarvestuse teostamise hetkel kostja vastu hüvitise nõue, oli tasaarvestus kehtiv ning kostja nõue hageja vastu lõppes tasaarvestuse tagajärjel. Vastupidisele seisukohale asudes kohaldas maakohus vääralt

§ 200lg-t 4.

Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse P. Bambergi tunnistajana ülekuulamiseks. Eeltoodud minetused tõid kaasa ka ebaõige kohtulahendi tegemise. Seetõttu tuli P. Bamberg üle kuulata apellatsioonimenetluses. 5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja püüab uuesti arutlusele tuua lõppenud tsiviilasja 2-15-104863, kus poolte vahel oli vaidlus kostja kasutuses olnud hagejale kuuluva järkamissae ja ventilaatori kasutamise tingimuste üle. Kuna järkamissae üürileping oli üles öeldud, ei saanud hageja nõuda üüri tasumist. Üürilepingu lõppemise osas on maakohtu järeldus õige, jälgitav ja põhjendatud. Siiski üritas kostja konstrueerida nõuet läbi

§ 335seetõttu, et kostja asju pärast üürilepingu lõppemist tagasi ei andnud.

Küsimus ei olnud kostja tahtmatuses hagejale esemeid tagastada, vaid hageja tahtmatuses esemeid kostja juurest ära viia. 4 Maakohtu järeldused tasaarvestuse ja vindikatsiooninõude osas olid põhjendatud – kui kostja poleks olnud nõus üürisuhte lõppemisel hagejale esemeid tagastama, oleks hageja pidanud esmase õiguskaitsevahendina nõudma asju kostja valdusest välja, mida hageja aga ei teinud. Samuti oli põhjendatud tunnistaja P. Bambergi ülekuulamata jätmine, kuivõrd järelikult polnud maakohtu hinnangul tunnistaja ütlustel TsMS § 238 lg 1 järgi asjas tähtsust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta otsuse põhjendusi, täiendades neid hagi õigusliku põhjendatuse hindamise osas. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
2. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja võis pöörata sundtäitmisele nõude, mille aluseks oli kohtuotsusega (Tartu Ringkonnakohtu
3. septembri 2017 otsus tsiviilasjas 2-15-104863) käesoleva asja hagejalt välja mõistetud rahasummad olukorras, kus hageja oli 30.10.2019 avaldusega tasaarvestanud kostja tasunõude oma üürinõudega, alternatiivselt kahjunõudega kostja vastu. Hageja esitas üürinõude alusena väite, et kostja kasutusse jäi pärast
4. septembri 2017 kohtuotsuse tegemist üürilepingu alusel hageja järkamissaag üürihinnaga 60 eurot kuus. Hageja leidis, et üürileping ei ole lõppenud ja ta tasaarvestas oma üürinõude 2280 eurot kostja nõudega 2073 eurot. Hageja märkis alternatiivselt, et kui lugeda üürileping lõppenuks, siis oleks hagejal õigus nõuda

§ 335alusel kahjuhüvitist 60 eurot kuus.

Hageja leidis, et kostja nõue lõppes 30.10.2019 tasaarvestusega.

1. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluses piiratud (Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-164-17, p 10). TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Hagiavalduses on hageja oma nõude faktilise alusena esile toodud, et hageja poolt
4. aastal kostja kasutusse üürilepingu alusel antud järkamissaag on ka pärast
5. septembri 2017 tehtud ja sundtäitmisele pööratud kohtuotsust kostja valduses. Hageja leiab, et tal on kostja vastu kas tasumata üüri nõue või kahjunõue. Kostja ei vaielnud vastu, et järkamissaag ja ventilaator on kostja valduses käesoleva ajani. Kostja väitis ja see on tõendatud ringkonnakohtus ülekuulatud tunnistaja P. Bambergi ütlustega, et pärast eelmist kohtuvaidlust septembris 2017 võttis kostja järkamissae kasutusest maha ja pani koos ventilaatoriga hageja jaoks äraviimiseks valmis.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatud asjaoluga, et järkamissae üürileping lõppes
7. september
8. Hageja väide, et maakohus ei ole märkinud, millise tõendi alusel maakohus üürilepingu lõppemise aja tuvastas, ei ole õige. Maakohus loetles tõendid, mis andsid aluse üürilepingu lõppemine tuvastada ning kuupäeva määramisel võttis maakohus aluseks kostja 27.10.2017 e-kirja hagejale, millest nähtus, et järkamissaag ja ventilaator olid valmis pandud ära viimiseks ja ootasid omanikku alates 12.09.
9. 5 Kuna järkamissae üürileping lõppes enne sundtäitmisele pööratud kohtulahendi jõustumist, siis puudub hagejal üürinõue, mida tasaarvestamisel kasutada.
10. Hageja esitas alternatiivselt, kui kohus tuvastab, et üürileping on lõppenud, tasaarvestuse aluseks oleva nõude õigusliku alusena

§-i 335. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui üürnik ei andnud üürisuhte lõppemisel väidetavalt üürileandjale asju tagasi, oli hageja kui üürileandja esmane õiguskaitsevahend asjade väljaandmise nõue.

§ 335

esimese lause kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Kui vallasasja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes

§ 115lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel.

See tähendab, et kui hageja asjad on kostja ebaseaduslikus valduses alles, tuleb hagejal kui asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale

§ 114

järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole

§ 115lg 3 järgi erandina vajalik.

Eelkõige ei ole täiendava tähtaja määramine vajalik, kui omanik on kaotanud valdaja viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju, aga ka juhul, kui ebaseaduslik valdaja keeldub tahtlikult või raskest hooletusest tingituna asju omanikule välja andmast (

§ 115lg 3 ja § 116 lg 2 p 3).

Ringkonnakohus leiab, et

§ 335

alusel kahjunõude esitamise eelduseks on samuti asja väljaandmiseks tähtaja määramine või

§ 115lg 3 järgi asja väljaandmise asemel kahju nõudmine.

11. Kui kostja pidas hageja asja kinni õigusliku aluseta, siis oli hagejal asja tagastamise nõue. Nõude õiguslikuks aluseks saab olla

§ 334

lg 1 või alternatiivselt asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1.

§ 334

lg-st 1 tulenevalt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kui hageja läks oma üüritud vallasasjale järele ja talle seda ei tagastatud, siis sellest hetkest tekkis hagejal kostja vastu asja tagastamise nõue. Hageja möönis ise, et ka eeldusel, et kostjal oli õigus ventilaatorit kinni pidada kulutuste tõttu ja isegi kui ventilaatori väärtus oli kulutuste nõudest väiksem mistõttu võis kostjal olla

§ 110

lg 1 alusel õigus keelduda ka üüritud järkamissae tagastamisest, siis aegusid kostja nõuded

§ 338lg-te 1 ja 2 järgi kuue kuu möödumisel lepingu lõppemisest.

1. Hiljemalt märtsis 2017 puudus kostjal ka teoreetiliselt õiguslik alus hageja järkamissaagi tagastamisest keelduda. Hageja oli sellest teadlik või vähemalt pidi olema ning seda kinnitab asjaolu, et hageja viitas 6-kuulisele aegumistähtajale ka kohtumenetluses. Hageja esitas esmakordselt alternatiivse nõudena asja tagastamisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamise nõude
2. aasta oktoobris tehtud tasaarvestusavalduses. Hageja ei ole pärast
3. aastat esitanud nõuet järkamissae tagastamiseks hagejale kui üürileandjale. Eeltoodut tõendab tasaarvestusavaldus, milles hageja märkis, et „järkamissaag on jätkuvalt OÜ Teamwood valduses. Üürilepingu lõpetamist ei ole toimunud, ent isegi kui see nii oleks, oleks Stranded OÜ-l õigus nõuda kasutuseeliste hüvitamist summa 60 eurot kuus. 6 Kuna OÜ Teamwood ei ole 38 kuu jooksul (perioodil 09.2016-10.2019) järkamissaagi Stranded OÜ-le tagastanud, on Stranded OÜ-l nõue OÜ Teamwood vastus summas 2 280 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot“. 13.

§ 200

lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.

§ 200

lg-s 4 nimetatud vastuväidete alla kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või teatud ajavahemiku jooksul keelduda. Seega ei ole täitemenetluse seadustiku mõttes vastuväite esitamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks mitte formaalne tasaarvestusavaldus, vaid tasaarvestuse olukord

§ 197lõike 2 mõttes.

Ringkonnakohus leiab, et hagejal ei olnud alust ilma järkamissae väljaandmisnõudeta esitada kahju hüvitamise nõuet ning kostjal oli õigus kahju hüvitamisest keelduda. Kuna hagejal ei ole kostja vastu sissenõutavaks muutunud üüri- ega kahjuhüvitamise nõuet, siis ei olnud tasaarvestusavalduse materiaalsed eeldused täidetud ja maakohus jättis õigesti sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata. 14. Ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja teavitas ringkonnakohut esindajatega lepingu lõpetamisest ning ei soovinud menetluses osaleda. Kostjal puuduvad apellatsioonimenetluses hüvitatavad menetluskulud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes kaebuse alusel. Kostja avaldas kirjas ringkonnakohtule rahulolematust maakohtu poolt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suurusega. Maakohus on menetluskulude suuruse vähendamist põhjendanud ning ringkonnakohus ei saa maakohtus kindlaksmääratud kulude suurust ilma kaebuseta muuta. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi