) § 15 lg 2 p 1 ja § 15 lg 2 p 2 alusel kinni ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. 06.10.2021 on koostatud ettekirjutus nr 1052247406 vabatahtlikult Eestist lahkumiseks, mis on täitmata ning alates 14.10.2021 sundtäidetav. Lisaks kohaldas PPA lahkumisettekirjutuses X suhtes sissesõidukeelu kolmeks aastaks.
punkti 1 sätete kohaselt – välismaalane ei ole Eestist või Schengeni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et X suhtes ei ole võimalik kohaldada
§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna PPAl on alus arvata, et vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma ning lahkuda ebaseaduslikult talle sobivasse sihtriiki – esineb välismaalase põgenemise oht. PPA on isikule andnud võimaluse vabatahtlikult Eesti Vabariigist lahkuda, kuid ta pole seda teinud. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate
§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt. Isikul on olnud PPA menetleja kontaktid, kuid isik ei ole kasutanud võimalust võtta menetlejaga kontakti. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (
5. Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et X ei täida kaasaaitamiskohustust. Kontrollimise käigus aadressil xxxxxxx, Tallinn väitis X, et tema pass asub Lasnamäel tuttava käes. Politseinikud võimaldasid isikul helistada passi valdajale, kelleks oli samas korteris elav Moldova kodanik M. B. (xx xx xxxx) ja kes kinnitas, et Xi pass oli xxxxxxxx korteris, kohvris. Seega on oht, et isik soovib menetlusest kõrvale hoiduda. Peale lahkumisettekirjutust ei ole isik teinud selle täitmiseks midagi. 29.10.2021 läbiviidud vestluse käigus selgus, et X viskas oma vana telefoni ära ning seetõttu puudus ettekirjutuse koostanud politseiametnikul võimalus võtta asjaolude väljaselgitamiseks isikuga ühendust. X sõnade kohaselt ei puudusid tal rahalised vahendid kodumaale sõitmiseks, kuid politsei poole ta oma probleemidega ei pöördunud ning varjas ennast. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi X kinnipidamisele ja kinnipidamiskeskusesse paigutamisele kuni tema riigist väljasaatmiseni kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis kindlat elu- ja ametlikku töökohta ning perekonnaliikmeid. Vastavalt
6. Arvestades eeltoodut taotleb Politsei- ja Piirivalveamet
lg 1 alusel luba X (sünd xx xx xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad
lg 1 nimetatud kinnipidamise põhimõte ja § 15 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud kinnipidamise alused ning isiku väljasaatmine ei ole võimalik 48-tunni jooksul.
lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.
lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja
lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks nädalaks. Kohus nõustub taotlejaga, et isiku väljasaatmist ei olnud võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul, sest väljasaatmisega seonduvad toimingud võtavad aega. Taotleja eeldab, et see osutub võimalikuks ühe kuu jooksul. 12.
lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad
lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.
lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kohus leiab, et antud juhul esineb alus isiku kinnipidamiseks
Politsei- ja Piirivalveamet on isiku hoiakuid ja põgenemisohtu hinnanud ning võttes arvesse taotluses välja toodud asjaolusid, ei ole antud juhul põhjust nendega mitte nõustuda. 13. Kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näib perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiõigustesse. Käesoleval juhul selliseid põhjuseid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1, annab kohus
lg 11 alusel loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid esialgu mitte kauemaks kui üheks kuuks. Politsei- ja Piirivalveamet on pidanud taolist tähtaega piisavaks ning kohus lähtub sellest. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.