KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 28. oktoober 2021, Tallinn 3-21-965 Haldusasi Xi kaebus nõuetega ko

§ 155lg 5, §-d 203-204).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Kaebaja esitas 06.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi „TLPA“) kohustamist Tallinnas Xxxxxxxxx ehitise kustutamiseks ehitisregistrist ning 26.12.2019 esitatud ehitusloa taotluse suhtes otsuse tegemiseks. Kaebusest nähtuvalt esitas kaebaja 26.12.2019 ehitusloa taotluse Tallinnas Xxxxxxxxx oleva hoone lammutamiseks, ent selle taotluse menetluse ajal, täpsemalt 03.04.2020 varises hoone kokku, misjärel koristas kaebaja ehitusjäätmed ning esitas 05.05.2020 ehitisregistri kaudu teate, et hoone on hävinud ja palus selle kustutada ehitisregistrist. 26.08.2020 esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet kaebajale arvamuse avaldamiseks ehitusloa (edaspidi „lammutusluba“) andmisest keeldumise otsuse eelnõu, millele kaebaja esitas oma vastuväited 21.09.
2. Samuti nähtub kaebusest, et
3. aasta jaanuaris-veebruaris toimus kaebaja ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametniku vahel kirjavahetus, millest ilmneb, et kõnealune amet viis läbi ehitusjärelevalvet seoses ehitusseadustiku võimaliku rikkumisega Xxxxxxxxx hoone lammutamisel.
4. Tallinna Linnaplaneerimise Amet saatis 16.07.2021 – ehk käesoleva kohtumenetluse ajal – kaebajale kirja nr 4-4/2729-1, milles märkis muuhulgas: „[TLPA-s] 30.06.2021 toimunud projektide läbivaatamise komisjoni otsuse kohaselt on võimalik juba lammutatud elamu riiklikust ehitisregistrist 1 kustutada, esitades selleks ehitise täieliku lammutamise teatise. Käesolevaga teavitab amet Teid, et Xxxxxxxxx kinnistul asunud ja lammutatud elamu ehitisregistrist kustutamiseks tuleb esitada ehitusseadustiku (EhS) § 43 lg 3 kohane (antud juhul tagantjärgi) ehitise täieliku lammutamise teatis ehitise lammutamise kohta“. Kirjas osutatu kohaselt toimides esitas kaebaja 28.07.2021 ehitise täieliku lammutamise teatise, misjärel on ehitisregistris asjaomase ehitise juurde lisatud märge „lammutatud“.
5. Kaebaja esitas 16.08.2021 taotluse käesoleva kohtuasja menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 punkti 4 alusel ning palus vastustajalt välja mõista 1050 euro suuruse menetluskulu. Kaebaja täpsustas taotlust 09.09.2021 esitatud menetlusdokumendis.

1. Vastustaja leiab 6.09.2021 menetlusdokumendis, et esineb alus menetluse lõpetamiseks, ent palub kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Vastustaja tõdeb, et kaebusega taotletav eesmärk on menetluse kestel saavutatud ehk ehitisregistrisse on Xxxxxxxxx hoone kohta tehtud kanne, et see on lammutatud. Lammutusloa taotluse osas selgitab vastustaja, et selle kohta ei ole senini otsust tehtud, ent see tuleks rahuldamata jätta sisuliselt põhjusel, et tegevust, milleks seda luba vaja oleks – ehitise lammutamist – ei saa enam toimuda, kuna ehitist ei ole enam. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Leian, et menetlus tuleb lõpetada

§ 152

lg 1 p 4 alusel, kus on sätestatud, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Nimetatud menetluse lõpetamise alust tuleb tõlgendada pigem laialt – alus esineb, kui kohtumenetluse käigus toimunud vastustaja-poolse haldustegevuse tulemusena on kaebaja tegelikult saavutanud eesmärgi, mida ta kaebusega taotles. Antud juhul oli kaebaja eesmärk sisuliselt saavutada olukord, et ehitisregistri andmed Xxxxxxxxx hoone kohta vastaksid tegelikule olukorrale ehk lõpetada olukord, kus ehitisregistris kajastub olemasolevana hoone, mida tegelikult enam kinnisasjal ei ole. Kaebaja selgitas, et see eesmärk on omakorda kantud soovist asjaomasele kinnistule püstitada edaspidi uus hoone. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et eelnevalt määratletud kaebaja eesmärgi on kaebaja kohtumenetluse kestel saavutanud seeläbi, et ehitisregistrisse on tehtud kanne, et asjaomane hoone on „lammutatud“. Vastustaja selgitas kaebajale 16.07.2021 kirjas, mida viimane tegema peab, mispeale tegi kaebaja ehitisregistris vastava avalduse ja vastustaja tegi vastava kande ehk luges vastu võetuks kaebaja esitatud teavituse ehitise täielikust lammutamisest. Lammutusloa saamine iseenesest ei olnud kaebaja jaoks eesmärk omaette, vaid arusaadavalt oli kaebaja pärast ehitise kokkuvarisemist seisukohal, et lammutusluba on vajalik ehitisregistrisse kande tegemise alusena. Kuivõrd menetluse käigus ilmnes, et kande tegemine oli võimalik ka ilma ja mingisugust muud vajadust kaebajal selle lammutusloa järele ei ole, ei takista menetluse lõpetamist see, et lammutusluba senini antud ei ole. 6. Poolte vahel on põhimõtteliselt vaidlus menetluskulude jaotamise küsimuses.

§ 108

lõikes 6 on sätestatud, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse [

] § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja seisukoht, et ehitisregistrisse hoone lammutamise kohta kande tegemine oli seotud ehitusjärelevalve lõppemisega, on iseenesest usutav, sellele viitab otseselt ka TLPA 16.07.2021 kiri kaebajale. Leian siiski, et kaebuse aluseks olevaid asjaolusid ning poolte esitatud dokumentidest nähtuvalt neis menetlustes tegelikult tehtud toiminguid silmas pidades ei saa käesoleval juhul asuda seisukohale, et kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Nimelt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et esmakordselt esitas kaebaja taotluse Xxxxxxxxx hoone ehitisregistrist kustutamiseks juba 05.05.

1. Ühestki poolte esitatud dokumendist ei nähtu, et vastustaja – kellel haldusorganina oli muuhulgas selgitamiskohustus – oleks kaebajale andnud selget teavet selle kohta, 2 millal selline taotlus on võimalik läbi vaadata ja selle kohta mingisugune otsus teha või millised etapid tuleb kas kaebajal või pädevatel asutustel enne ehitisregistri kande muutmist teha. Kaebaja jäeti selgelt teadmatusse olukorras, kus ehitisregistri pidamist ja sellesse kannete tegemist puudutav õiguslik regulatsioon ei ole kindlasti lihtne ja selge. Mis puudutab järelevalvet, siis nähtub vastustaja poolt esitatud e-kirjavahetusest, et TLPA ametnik tõesti teavitas kaebajat sellise järelevalve toimumisest ja esitas viimasele küsimusi, millele kaebaja ka vastas, ent samas ei pidanud kaebaja sellest aru saama, et ehitisregistri andmete reaalse olukorraga kooskõlla viimine sõltub kuidagi sellest järelevalvemenetlusest. Asjaomastest e-kirjadest ei nähtu, et kaebajale oleks selgitatud, et ehitisregistri andmete muutmine on võimalik pärast järelevalve lõpetamist, samuti ei antud kaebajale mistahes selget teavet selle järelevalvemenetluse ja sellest sõltuvate edasiste toimingute tegemise ajalise perspektiivi kohta. Kaebuses heitis kaebaja vastustajale eeskätt ette põhjendamatut viivitamist. Tõsi, eelkõige puudutas see etteheide lammutusloa andmisega viivitamist, aga see oli tingitud kaebaja arusaamast, et ehitisregistrisse vastava kande tegemine eeldab lammutusloa olemasolu. See kaebaja seisukoht võis olla väär, olukorras, kus kaebaja oli juba
2. aasta mais sõnaselgelt avaldanud soovi, et Xxxxxxxxx hoone ehitisregistrist „kustutatakse“, oleks vastustaja pidanud kaebajale selgitama, mida sellise soovi rahuldamine eelkõige kaebajalt eeldab. Seda vastustaja ei teinud. Selles olukorras oli kaebaja poolt halduskohtusse pöördumine mõistlik samm ning iseenesest saab eeldada, et vaidluse aluseks olevate asjaoludega seotud vastustaja edasine tegevus oli siiski vähemalt teatud määral tingitud kaebuse esitamisest.

§ 108

lg 6 sisalduva lause teist osa „välja arvatud, kui […]“ tuleb tõlgendada pigem kitsalt ehk vastustajalt menetluskulude välja mõistmine on välistatud, kui kaebaja saavutas oma eesmärgi kas hoopis mingisuguse kaebuse esitamisega mitte seotud kõrvalise asjaolu tõttu või juhul kui kaebajal ei oleks talle kaebuse esitamise ajal teada olnud asjaolude tõttu olnud tegelikult põhjust kaebusega kohtu poole pöörduda, kuna ta pidi saama aru, et tema eesmärgiks olev tagajärg saabub niikuinii. Käesoleval juhul sellist järeldust teha ei saa. Hoone kokkuvarisemisest oli kaebuse esitamise ajaks möödas enam kui aasta, ehitisregistris selle hoone kustutamiseks esitatud esmase sooviavalduse esitamisest samuti aasta. Vahepealsel ajal tehtud toimingutes ja vastustaja poolt kaebajale antud teabes ei olnud midagi sellist, millest kaebaja oleks pidanud aru saama, millal teda huvitavas küsimuses mingisugunegi otsus tehakse, kusjuures lammutusloa andmisest keeldumise otsuse eelnõu kaebajale arvamuse andmiseks esitamisest oli kaebuse esitamise ajaks möödunud juba 8 kuud. Seda, kas vastustaja osutatud järelevalvemenetlus oleks 2021. aasta juulis oma lõpuni jõudnud nii ehk naa, ei ole võimalik tagantjärgi kuidagi teada saada, ent see pole ka oluline, kuna ühelgi juhul ei olnud kaebajal kaebuse esitamise ajal teavet, mille pinnalt tema oleks mõistlikult pidanud sellise järelduse tegema. Küll aga saab lähtuda sellest, et pärast kaebuse esitamist hakkasid asjad kiiremini liikuma ja kokkuvõttes saavutas kaebaja oma eesmärgi. Sellises olukorras menetluse lõpetamise korral tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja on palunud välja mõista 1050 eurot, mis koosneb 15 euro ulatuses riigilõivust ja 1035 euro ulatuses õigusabikulust, mis hõlmab 10,15 tunni ulatuses õigusnõustaja tööd menetlusdokumentide läbi töötamisel ja koostamisel. Asja sisu ja keerukust ning tehtud menetlustoiminguid silmas pidades ei saa õigusabikulu pidada ülemäära suureks. Kulu on tõendatud kaebaja 09.09.2021 menetlusdokumendile lisatud arve ja maksekorraldusega. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur 3