Obsah (5)

§ 238§ 180§ 175§ 179§ 126

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 09.06.2021 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-21-3703 (20231702659) Kohtukoosseis kohtunik Janika Kalli

§ 238

lg 2 alusel vangistusega 1 aasta ja 4 kuud, karistuse kandmise algus alates 18.02.2019. Harju Maakohtu 16.12.2019 määrusega vabastati Zinaida Tumaševitš karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud, katseaeg 01.01.2020 kuni 30.06.2020 Tõkend-puudub. Eve Jundas Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista Zinaida Tumaševitš KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 2 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud.
2. Vähendada Zinaida Tumaševitšile mõistetud karistust 1/3 võrra. Zinaida Tumaševitš peab ära kandma 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistuse.
3. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele ilmumise päev kohtuotsuse jõustumisel.
4. Kannatanu I. B. tsiviilhagi varalise kahju hüvitamises rahuldada. Välja mõista Zinaida Tumaševitšilt I. B. kasuks varalise kahju katteks 26 940 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda I. B. arveldusarvele nr xxxx.
5. Välja mõista Zinaida Tumaševitšilt sundraha 876,00 eurot ning kaitsjatasu kogusummas 669,36 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 1545,36 tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 128,78 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „Zinaida Tumaševitš, 1-21-3703, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
6. Asitõendid: - CD plaat, mis asub toimiku materjalide juures-kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav 01.07.
7. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Esitatud süüdistus: Zinaida Tumaševitš`it süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, tekitas teisele isikule varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja nimelt: 16.09.2020 aadressil xxxx asuvas postkontoris tutvus Zinaida Tumaševitš kannatanu I. B.’ga ning Zinaida Tumaševitš esitles ennast Mariana. Zinaida Tumaševitš ütles, et I. B.le on peale pandud must maagia ja et ainult tema saab needuse maha võtta. Eksimusse viiduna ja olles Zinaida Tumaševitši psühholoogilise mõju all, ei olnud I. B. võimeline reaalselt hindama faktilisi asjaolusid ning maksis vastavalt Zinaida Tumaševitši korraldustele raha järgmiselt: - Septembris 2020 xxxx raudteejaama vahetus läheduses asuvas pargis, sularahana 300 eurot. - 2020 a xxxx raudteejaama vahetus läheduses asuvas pargis sularahana 300 eurot. 3 Samuti sooritas I. B. 02.11.2020 oma Xxxx krediitkaardi kontolt xxxx ülekande M. H.’i Xxxx pangakontole xxxx summas 200 eurot. Samuti sooritas I. B. oma Xxxx pangakontolt xxxx M. H.’i Xxxx pangakontole xxxx ülekandeid järgnevalt: 19.09.2020 summas 300 eurot 20.09.2020 summas 200 eurot 21.09.2020 summas 300 eurot 23.09.2020 summas 300 eurot 23.09.2020 summas 200 eurot 24.09.2020 summas 500 eurot 25.09.2020 summas 500 eurot 25.09.2020 summas 500 eurot 28.09.2020 summas 300 eurot 28.09.2020 summas 300 eurot 29.09.2020 summas 500 eurot 30.09.2020 summas 400 eurot 01.10.2020 summas 500 eurot 02.10.2020 summas 550 eurot 03.10.2020 summas 300 eurot 04.10.2020 summas 350 eurot 05.10.2020 summas 500 eurot 06.10.2020 summas 600 eurot 06.10.2020 summas 400 eurot 07.10.2020 summas 500 eurot 08.10.2020 summas 500 eurot 09.10.2020 summas 600 eurot 09.10.2020 summas 500 eurot 10.10.2020 summas 250 eurot 11.10.2020 summas 400 eurot 11.10.2020 summas 1000 eurot 13.10.2020 summas 500 eurot 13.10.2020 summas 100 eurot 14.10.2020 summas 900 eurot 18.10.2020 summas 550 eurot 21.10.2020 summas 550 eurot 21.10.2020 summas 400 eurot 22.10.2020 summas 550 eurot 23.10.2020 summas 900 eurot 25.10.2020 summas 600 eurot 27.10.2020 summas 600 eurot 29.10.2020 summas 300 eurot 03.11.2020 summas 450 eurot 07.11.2020 summas 440 eurot 08.11.2020 summas 400 eurot 10.11.2020 summas 1000 eurot 11.11.2020 summas 600 eurot 12.11.2020 summas 500 eurot 13.11.2020 summas 1000 eurot 13.11.2020 summas 500 eurot 14.11.2020 summas 450 eurot 16.11.2020 summas 500 eurot 16.11.2020 summas 1000 eurot. 4 Samuti sooritas I. B. palvel Z. L. 20.10.2020 oma Xxxx pangakontolt xxxx ülekande M. H. Xxxx pangakontole xxxx summas 600 eurot, mille hiljem I. B. maksis Z. L.’ile tagasi. Samuti sooritas I. B. palvel M. T. 18.10.2020 oma Xxxx pangakontolt xxxx ülekande M. H. Xxxx pangakontole xxxx summas 1500 eurot, mille hiljem I. B. maksis M. T.’ile tagasi. Ajavahemikul alates 2020 aasta septembrist kuni 16.11.2020 maksis I. B., olles eksimusse viidud ning Zinaida Tumaševitš’i psühholoogilise mõju all, sularahas ja pangaülekannetena Zinaida Tumaševitšile raha kokku 26 940 eurot, mille Zinaida Tumaševitš omastas ning kasutas isiklikeks vajadusteks, tekitades oma sellise tegevusega I. B.le varalist kahju kokku summas 26 940 eurot. Seega Zinaida Tumaševitš, varem kelmuse toime pannud isikuna, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: - Kannatanu I. B. ütlused (tlk. 1-5); AS Xxxx vastus päringule lisadega (tlk. 9-27); AS Xxxx vastus järelepärimisele lisaga (tlk. 31-57); AS Xxxx vastus järelepärimisele (tlk. 60-61); Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (tlk. 68-78); Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (tlk. 84-88); Äratundmiseks esitamise protokoll fototabeliga (tlk. 92-95); Zinaida Tumaševitši kahtlustatavana antud ütlused (tlk. 96-100). Kvalifikatsiooni ja süüdistatavat iseloomustav muu materjal: Tõend (tlk. 105); Karistusregistri teatis (tlk. 109-112); Harju Maakohtu 29.05.2019 otsus nr 1-19-3809 (tlk. 113-118); Harju Maakohtu 16.12.2019 määrus nr 1-19-3809 (tlk. 120-121); Vastus päringule 30.04.2021 nr 8-6/12486-2 (tlk. 126-127). Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on Zinaida Tumaševitšile süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Prokurör nentis, et süüdistatav tunnistas ennast süüdi ning süü omaksvõttu toetavad asjas kogutud tõendid. Karistuse mõistmisel tuleb prokuröri arvates arvestada sellega, et Zinaida Tumaševitšit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatav on tehtut kahetsenud ning avaldnud soovi pöörduda oma probleemiga psühhiaatri vastuvõtule, kuid ei ole viimast teinud. Süü suuruse osas märkis prokurör, et kui eelmises kriminaalasjas pettis süüdistatav kannatanult välja ca 7000 eurot, siis sel korral on summa juba oluliselt suurem - 26 940 eurot. Seega on käesoleval hetkel on keeruline põhjendada, miks tuleks süüdistatavat karistada tingimusliku vangistusega ja seda olukorras kus viimati karistati Zinaida Tumaševitšit reaalse vangistusega. Süüdistatav lubas asuda kannatanule tekitatud kahju heastama, kuid see ei ole tema eluviisi silmas pidades usutav. Prokurör leidis, et mõistetav karistus ei saa olla väiksem kui eelmine ja seega tuleks süüdistatav KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistada ning teda tuleks karistada 3 aasta pikkuse vangistusega. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses, järelikult tuleb mõistetavast karistusest

§ 238lg 2 alusel maha arvata 1/3.

Kannatanu tsiviilhagi palus prokurör rahuldada ning kriminaalasja menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. 5 Süüdistatava seisukoht: Zinaida Tumaševitš tunnistas ennast süüdi, avaldas kahetsust ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kannatanu esitatud hagi võttis süüdistatav õigeks. Süüdistatav leidis, et ta peab pöörduma psühhiaatri poole. Spetsialist aitaks tal pahest vabaneda. Zinaida Tumaševitš märkis, et ta hakkab kindlasti kannatanule tekitatud kahju jupikaupa hüvitama. Süüdistatav oli veendunud, et tingimuslik vangistus on kohane ja aitab tal oma elu korda saada. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja märkis, et süüdistuses esitatud faktide üle asjas vaidlust ei ole, tema kaitsealuse süü on tõendatud ja tegu õigesti kvalifitseeritud. Prokuröri taotletud karistusega kaitsja ei nõustunud. Kaitsja hinnangul tuleb karistuse mõistmisel arvestada sellega, et Zinaida Tumaševitš on xxxx, xxxx haridusega ning tema ülalpidamisel on lapselapsed - laste isad (so Zinaida Tumaševitši pojad) on vanglas. Kaitsja leidis, et tema kaitsealune peab pöörduma psühhiaatri poole, spetsialistide abiga on võimalik süüdistatava harjumusi muuta. Kaitsja arvates on süüdistatavat kõige efektiivsemalt võimalik tingimusliku vangistusega, süüdistatav võtaks endale kohustuse pöörduda psühhiaatri poole ning kohustuks hüvitama kannatanule kahju 200 euro kaupa kuus. Kaitsja nentis, et tema kaitsealuse elu on olnud raske, Zinaida Tumaševitš on ilma hariduseta, kehva tervisega ja sattunud väljapääsmatusse olukorda. Kaitsja oli veendunud, et süüdistatavale tuleks anda veel üks võimalus, määrata pikk katseaeg ja rangem põhikaristus, sest siis saab isik näidata, kas ta suudab hakata õiguskuulekalt elama. Tsiviilhagi osas kaitsjal vastuväiteid ei olnud ning ta oli nõus, et see tuleb rahuldada. Kohtu seisukoht: Zinaida Tumaševitšile heidetakse käesolevas kriminaalasjas ette seda, et ta ütles 16.09.2020 kannatanule I. B.le, et viimasele on peale pandud must maagia. Süüdistatav selgitas kannatanule, et üksnes tema saab needuse kannatanult maha võtta. Kirjeldatuga viis Zinaida Tumaševitš I. B. eksimusse, kannatanu oli süüdistatava psühholoogilise mõju all ning kannatanu tasus süüdistatavale viimase korralduste järgi ülekannetega kokku 26 940,00 eurot. Süüdistuse järgi kasutas varemgi kelmuse toime pannud Zinaida Tumaševitš kannatanult saadud raha oma tarbeks ja tekitas I. B.le varalist kahju 26 940,00 eurot. Kriminaalasja kohtueelses menetluses üle kuulatud kannatanu I. B. (ütlused tlk 1-5) ja süüdistatav Zinaida Tumaševitš (ütlused 96-100) andsid riimuvaid ütlusi selles, et nad tutvusid septembris 2020 xxxx asuvas postkontoris, kus kannatanu töötas. Kannatanu I. B. mäletas tutvumise kuupäeva selgitades, et 16.09.2020 tuli postkontorisse mustlase välimusega end Marianaks nimetav naisterahvas. Süüdistatava sõnul hakkas ta xxxx asuvas postkontoris rääkima teenindaja I.. Kohtueelses menetluses esitati süüdistatav kannatanule äratundmiseks (vt äratundmiseks esitamise protokoll tlk 92-95) ning I. B. valis talle esitatud 3 foto seast välja Zinaida Tumaševitši pildi ning selgitas, et tegemist on Maria-nimelise naisterahvaga, kellega ta tutvus 2020.a xxxx. Tutvumisele järgnenud suhtluse sisu osas on nii süüdistatav kui ka kannatanu selgitanud, et postkontoris kannatanuga suhtlema hakanud Zinaida Tumaševitš viitas kannatanut tabanud needusele. Kannatanu väitel tekkis tal süüdistatavaga vesteldes selline suhe, mille käigus hakkas naine teda veenma ja/või hüpnotiseerima. Naine andis talle 4 kivikest, mis tuli paigutada eraldi kottidesse ja endaga kaasas kanda 3 kuud. Naine hakkas talle rääkima, et ta peab raha maksma ning ta maksiski, kuid ei mäleta summa suurust – see jäi vahemikku 10-100 eurot. Kannatanu selgituste kohaselt rääkis süüdistatav talle seejärel, et talle on peale pandud must maagia. Zinaida Tumaševitš kinnitas kannatanu räägitut ning süüdistatava sõnul ütles ta I. B.le, et näeb viimasel lasuvat needust. Süüdistatav lubas kannatanult needuse maha võtta ja aidata armastust leida valge maagia abil. Zinaida Tumaševitš selgitas, et ta andis kannatanule kivikesed ja vett ning küsis nende esemete eest raha. Süüdistatav ja kannatanu selgitavad mõlemad oma ütlustes, et I. B. hakkas süüdistatavale needuse 6 eemaldamise teenuse eest maksma nii sularahas kui pangaülekannetega. Süüdistuse järgi oli kannatanu viidud eksimusse ning Zinaida Tumaševitši psühholoogilise mõju all ei olnud ta võimeline hindama faktilisi asjaolusid. Kohus nendib, et kannatanu jäi ilmselgelt uskuma süüdistatavat selles, et kannatanule on peale pandud needus ehk must maagia. Olenemata sellest, milline on teaduslik seisukoht küsimuses kas kedagi või midagi on üldse üleloomulikul teel, rituaalide, loitsude vms abil võimalik mõjutada, on selge, et teatud osa inimesi eelnevat usub ja jääbki uskuma. Kannatanu ütlustest nähtub mh see, et tal võis olla keeruline eluperiood ning sellisel hetkel on kirjeldatud inimesed tõenäoliselt altid igasugustele lahendustele, mida neile pakutakse. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et talle ei saabunud süüdistatava poolt väidetavalt läbi viidud rituaalidega ei lubatud abi ega õnne ega muud, mida Zinaida Tumaševitš talle lubas, so kannatanu uskus järelikult siiralt, et Zinaida Tumaševits teeb makstud raha eest midagi, mis oluliselt parendab tema elukäiku. Kriminaalasjas on tõendatud, et kannatanu maksis süüdistatavale viimase lubatud eesmärke täitma pidanud väidetavate (puhastus) rituaalide, kivikeste, kujukese jms eest süüdistuses märgitud summa. Kannatanu ja süüdistatav andsid ütlusi selle kohta, et ülekanded tegi kannatanu Zinaida Tumaševitši palvel kolmanda isiku M. H.i arveldusarvele. Süüdistatav märkis, et tema enda konto oli võlgnevuste tõttu arestitud ning sel põhjusel lasi ta kannatanul raha kanda oma õetütre poja kontole mida ta sai kasutada. Kannatanu sõnul hakkas ta naisele, kellega postkontoris tutvus, ülekandeid tegema regulaarselt. Ta kandis üle erinevaid summasid, kõige suurem summa oli 1000,00 eurot. I. B. sõnul ei olnud tal nii palju raha, kui süüdistatav nõudis ning sestap võttis ta laenu ning palus oma sõbrannal Z. L.el süüdistatava näidatud arveldusarvele ülekandeid teha. Kriminaalasjas on raha liikumine kannatanult M. H.i kontole ja sealt edasi süüdistatavale ning viimase lähedastele tõendatud AS-i Xxxx vastusega päringule ja selle lisadega (tlk 9-27), AS Xxxx vastusega järelepärimisele ja lisaga (tlk 31-57) ning AS Xxxx vastusega järelepärimisele (tlk 60-61). AS Xxxx vastusest päringule ja lisadest (tlk. 9-27) nähtuvad kannatanu I. B. arvelduskontode nr xxxx ja nr xxxx väljavõtted ajavahemiku 01.09.2020 kuni 07.12.2020 kohta; sh kajastub vastuses ka kannatanu sõbranna Z. L.e arvelduskonto nr xxxx väljavõte ajavahemiku 15.09.2020 kuni 21.10.2020 kohta; M. T. arvelduskonto nr xxxx väljavõte ajavahemiku 17.10.2020 kuni 19.10.2020 kohta. Viidatud väljavõtted kinnitavad kuupäevaliselt raha väljavõtmist pangaautomaatidest ja kajastavad M. H.i arvelduskontole tehtud ülekandeid. Nii sooritas 02.11.2020 I. B. oma Xxxx krediitkaardi kontolt xxxx ülekande M. H.i Xxxx pangakontole xxxx summas 200 eurot ning Xxxx pangakontolt xxxx M. H.i Xxxx pangakontole xxxx ülekandeid kokku summas 24 040 eurot. Z. L. on 20.10.2020 oma Xxxx pangakontolt xxxx teinud M. H. Xxxx pangakontole xxxx ülekande summas 600 eurot ning M. T. 18.10.2020 oma Xxxx pangakontolt xxxx M. H. Xxxx pangakontole xxxx summas 1500 eurot. AS Xxxx vastusest järelepärimises ja lisa (tlk. 31-57) on M. H.i arvelduskonto nr xxxx väljavõte ajavahemiku 01.09.2020 kuni 25.11.2020 kohta. Väljavõte kinnitav seda, et alates 2020 aasta septembrist on kannatanu korduvalt kandnud M. H.i arveldusarvele raha ning sealt on omakorda sularaha välja võetud järgmistel kuupäevadel: 12.11.2020, 16.11.2020, 17.10.2020, 26.10.2020, 04.11.2020, 07.11.2020, 08.11.2020, 09.10.2020, 11.10.2020, 11.11.2020, 12.10.2020, 13.10.2020, 13.11.2020, 14.10.2020, 15.10.2020, 23.10.2020, 28.10.2020, 11.10.2020, 13.11.2020, 15.11.2020, 16.11.2020, 19.10.2020, 20.10.2020, 27.10.2020, 12.11.2020, 29.10.2020 ning 11.10.

1. AS Xxxx vastusest järelepärimisele (tlk. 60-61) nähtub, et M. H. on alaealine, kelle volitatud isikuteks on määratud V. H. (isikukood xxxx) ja Ž. H. (isikukood xxxx). Asitõendi vaatlusprotokolli ja sinna juurde lisatud fototabeli (tlk 68-78) järgi vaadeldi fotosid Xxxx sularahaautomaatide kaameratest, kuhu on talletatud isikud, kes võtsid automaadist sularaha alaealise M. H.i pangakontolt nr xxxx. 7 Vaatluse käigus tuvastati, et Zinaida Tumaševitš võtab pangaautomaadist sularaha järgmistel kuupäevadel: 12.11.2020 kell 14.45, 16.11.2020 kell 11.06, 17.10.2020 kell 10.29, 26.10.2020 kell 13.50, 04.11.2020 kell 11.26, 07.11.2020 kell 11.52, 08.11.2020 kell 10.55, 09.10.2020 kell 12.03, 11.10.2020 kell 09.35, 11.11.2020 kell 09.19, 12.10.2020 kell 09.35, 13.10.2020 kell 14.59, 13.11.2020 kell 09.54, 13.11.2020 kell 17.26, 14.10.2020 kell 08.58, 15.10.2020 kell 10.59, 23.10.2020 kell 11.13, 28.10.2020 kell 10.40, 11.10.2020 kell 14.04, 13.11.2020 kell 13.29, 15.11.2020 kell 16.06, 16.11.2020 kell 16.09, 19.10.2020 kell 13.40, 20.10.2020 kell 13.56, P. N. võtab sularaha 27.10.2020 kell 15.56, 12.11.2020 kell 09.14, 29.10.2020 kell 11.50 ning 11.10.2020 kell 11.09, Ž. M. võtav sularaha 19.10.2020 kell 13.
2. Viimase kahe osas selgitas süüdistatav, et P. N. küll võttis osa kannatanu kantud rahast välja, kuid mees ei olnud teadlik, et raha on saadud pettusega. Zinaida Tumaševitš märkis, et P. N. käis sularaha võtmas tema palvel ning mees andis välja võetud raha talle. Ühe korra võttis süüdistatava sõnul raha välja õetütar Ž. M., kes ei olnud samuti pettusest teadlik. Süüdistatava ütlustega on seega tõendatud, et kõik kannatanu poolt kantud summad sai ta endale olenemata sellest kas ta võttis raha välja isiklikult või mitte. Kriminaalasjas on Zinaida Tumaševitši ütlustega tõendatud, et ta pettis kannatanult raha välja, kuna ta on vaene. Kohtueelses menetluses oli süüdistatav seisukohal, et ta tegi kannatanu heaks tööd (palvetas, viis läbi erinevaid rituaale jms) maksumusega 500,00 eurot, ülejäänud summa pettis ta kannatanult välja. Süüdistatav on oma ütlustes kohaselt viidanud, et töö tegemise kohta tal tõendeid esitada ei ole. Tõele näkku vaadates ei suuda kohuski nimetada ühtegi tõendit, mida oleks võimalik esitada tõendamaks seda, et kannatanul oli tõepoolest peal needus, mille olemasolu süüdistatav kannatanuga postkontoris juhuslikult kohtudes tuvastas ning üksnes Zinaida Tumaševitšil on olemas oskused, anded ja võimalused selle needuse eemaldamiseks. Kohtus võttis süüdistatav talle esitatud süüdistuse omaks ja tsiviilhagi õigeks. Süüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et ta pettis kannatanut ja tegi seda üksnes oma elujärje parandamiseks. Kannatanult saadud raha kasutas Zinaida Tumaševitš oma sõnul lähedaste toetamiseks, olmekulude katmiseks ja mängis kasiinos maha. Kohus nendib, et mittemingisugust needust kannatanul ei olnud, igal inimesel on elus häid ja halbu hetki, Zinaida Tumaševitš nägi kannatanuga suheldes viimases kerget saaki ning asus kannatanut veendes viimaselt oma elujärje parandamiseks raha välja petma. Kokkuvõtvalt nõustub kohus süüdistuses märgituga selles, et Zinaida Tumaševitš viis kannatanu eksimusse, kannatanu maksis eksimuses olles süüdistatavale kokku 26 940,00 eurot mille Zinaida Tumaševits kasutas isiklikeks vajadusteks. Kannatanu kandis varalist kahju 26 940,00 eurot. Kohtu hinnangul pani Zinaida Tumaševitš teo toime kavatsetult. Süüdistatava elukäiku vaadates on selge, et sarnane käitumismall kordub: süüdistatav kompab juhusuhtluses teise inimesega osava psühholoogina pinnast ning leides selle viljaka olevat veenab teist inimest milleski, mida viimane on valmis uskuma ning seejärel on inimene valmis talle raha maksma. Kohus märgib, et xxxx haridusega xxxx Zinaida Tumševitšil on seoses oma lähedaste ning isikliku hasartmängusõltuvusega kulusid mida ta ei suuda katta oma tuludest. Eelkirjeldatud viisil raha saamine on käesolevaks ajaks paljuski süüdistatava elustiil ning ohvri otsimine, tema veenmine jms saamaks lõpuks inimese raha maksma on eesmärgipärane ja planeeritud tegevus. Karistusregistri andmete ja kriminaaltoimikus olevate kohtuotsuste kohaselt on süüdistatavat karistatud korduvalt KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Viimati mõisteti ta süüdi Harju Maakohtu 29.05.2019 otsusega nr 1-19-3809 KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos. Seega on Zinaida Tumaševitši käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. 8 Kohtu hinnangul pani Zinaida Tumasevitš toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Zinaida Tumasevitš on süüvõimeline ning KarS
3. ptk.
4. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Tsiviilhagi: Kriminaalasjas esitas tsiviilhagi kannatanu I. B. 26 940 euro suuruses summas ning taotles selle väljamõistmist Zinaida Tumaševitšilt. Hagisumma koosneb varalise kahju väärtusest. Kohtu hinnangul on esitatud hagi põhjendatud, tegemist on summaga, mida Zinaida Tumaševitš kannatanult välja pettis. Süüdistatav Zinaida Tumaševitš võttis istungil hagid õigeks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele; toimiku materjalidest nähtuvalt on kannatanule kahju tekitatud kuriteoga. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Karistus Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud ühe kuni viieaastane vangistus. Kohus nõustub prokuröriga selles, et süüdistatava süü ei ole suurusega, mis võimaldaks kohtul kaaluda karistust alla keskmise sanktsioonimäära. Zinaida Tumaševitš pani kuriteo toime kavatsetult, kannatanult välja petetud summa on väga suur. Vaatamata sellele, et süüdistatav lubas kannatanule tekitatud kahju hakata hüvitama ei jaga kohus süüdistatava optimismi. Võimalus, et kannatanu oma raha lähiajal näeb, on kohtu hinnangul olematu. Süüdistatav kahetses ning selgitas kuriteo toime panemist piiritunnetuse ja enesekontrolli kadumisega. Kohus nendib, et Zinaida Tumaševitši kahetsus ei olnud kuigi siiras: kahtlemata kahetseb süüdistatav seda, et ta on taas olukorras kus tal tuleb oma teo eest vastutada ning esineb käegakatsutav tõenäosus, et ta võib oma vabaduse teatud ajaks kaotada. Seda, et süüdistatav tõepoolest kahetseks oma tegu ja kannatanule kahju tekitamist, kohus ei usu. Kaitsja leidis, et antud juhul täidaks karistuse eesmärgid kõige efektiivsemalt vangistus, mis jäetakse KarS § 74 alusel täielikult tingimisi kohaldamata. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Esiteks on Zinaida Tumaševitš varem sarnase teo eest karistatud reaalse vangistusega. Mingisuguseid järeldusi süüdistatav eelmisest karistusest endale ei teinud, ta leidis endale mõne aja möödumisel uue ohvri ja pani toime uue, eelmisega sarnase kuriteo. Teiseks on süüdistatava poolt tekitatud kahju võrreldes eelmise korraga märkimisväärselt suurem. Tõsi, kohus möönab, et kahju suurus on sellise kuriteo puhul mõningal määral kinni kannatanus: kahju suurus oleneb sellest, kui kaua on inimene valmis uskuma seda, mida talle räägitakse ning sellest, kui kauaks jätkub kannatanul raha süüdistatavale maksmiseks. Samas koorub kannatanu ütlustest fakt, et süüdistatav muudkui nõudis ja nõudis, tal ei olnud enam raha ning kannatanu laenas vahendeid nii krediidiasutusest kui tuttavatelt. Kannatanupoolsed maksed lõppesid I. B. ütluste kohaselt alles siis, kui tema poeg sekkus. Järelikult oli Zinaida Tumaševitš valmis raha edasi küsima, so mingisugust piiri, et nüüd tõepoolest aitab, süüdistataval ei ole – täpselt nii nagu Zinaida Tumaševitš väitis. Erinevalt süüdistatavast ei ole kohtu arvates sellise piiri kehtestamine aga küsimus, millega pöörduda abi saamiseks psühholoogi või psühhiaatri poole. Olukord on tegelikult lihtne: Zinaida Tumaševitši vajadused ja hasartmängusõltuvus nõuavad enam raha kui tal on. Seda probleemi, kui ei elata vastavalt võimalustele ning hangitakse oma vajaduste rahuldamiseks vajalikud katteallikad järjepidevalt ebaseaduslikke teid pidi, ei lahenda psühhiaater. Järelikult on süüdistatava poolt 9 soovitud ja kaitsja poolt toetatud kohustus (pöörduda erialaspetsialisti vastuvõtule) mille ta omale katseajal võtaks eelduslikult edutu. Tingimisi täitmisele pööramata vangistus kohtu arvates karistuse eesmärke ei täida. Zinaida Tumaševitšit tuleb jätkuvalt üritada mõjutada reaalse vangistusega. Kohtu hinnangul tuleb Zinaida Tumaševitšit karistada sanktsiooni keskmises määras. Süüdistatav tuleb KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistada ning teda tuleb karistada vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses ja seega tuleb mõistetud karistusest maha arvata 1/
5. Zinaida Tumaševitš peab seega kandma 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuse. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda karistuse kandmisele ilmumise päev kohtuotsuse jõustumisel. Kohus möönab, et iseenesest eksisteerb oht, et süüdistatav jätkab kuritegude toime panemist, kuid kohus ei kahtle selles, et Zinaida Tumaševitš kasvatab oma lapselapsi. Järelikult tuleb süüdistataval teha enne vangistust kandma minemist mõningased muudatused oma elukorralduses ja sel põhjusel tuleb talle anda võimalus minna karistust kandma kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb

§ 180

lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on

§ 179lg 1 p 2 kohaselt 2,5 kuupalga alammäära ehk 876,00 eurot.

Zinaida Tumaševitš on toime pannud teise astme kuriteo, mistõttu kohtuostusega kaasnev sundraha on 876,00 eurot.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Zinaida Tumaševitšile on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kogusummas 669,36 eurot EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud;

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtumenetluse pooled ei taotlenud kohtult menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ning seega mõistab kohus Zinaida Tumaševitšilt välja menetluskulud täies ulatuses. Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel mõista Zinaida Tumaševitšilt välja sundraha 876,00 eurot ning kaitsjatasu kogusummas 669,36 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 1545,36 tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 128,78 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „Zinaida Tumaševitš, 1-21-3703, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend Süüdistusaktis märgitud asitõendiga seoses otsustab kohus alljärgnevat: - CD-plaat videoalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta

§ 126lg 3 10 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

CD plaadi säilitamine ei koorma arhiveeritavat kriminaaltoimikut olulisel määral, asitõendi hävitamisega kaasneb ressursikulu. (allkirjastatud digitaalselt)