KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2021, Tallinn Haldusasja

) § 189 lg 1 kohaselt mittetähtaegne. Hankeleping ei ole ooteaja rikkumise tõttu tühine.

§ 120

lg 2 teise lause järgi kohaldab hankija riigihangetes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kümnepäevast ooteaega.

§ 120lg 2 esimest lauset tuleb tõlgendada sotsiaal- ja eriteenuste 2

§ 189lg 1).

Õiguste kaitse ei ole piisavalt tagatud, kui hankijal on õigus sõlmida hankeleping üks päev enne õiguskaitsevahendi esitamiseks sätestatud mõistliku tähtaja möödumist. Kui hankija tegi riigihanke raames viimase otsuse kaebajale teatavaks 08.07.2021, oli kaebajal õigus esitada vaidlustus hiljemalt 19.07.2021. Seega pidi ooteaeg kehtima kuni 19.07.2021 kl 24.00 ning 19.07.2021 sõlmitud hankeleping on tühine. Hankija ei teinud 07.07.2021 otsust kaebajale kohaselt teatavaks. Kaebaja muutis 05.07.2021 riigihangete registri portaalis hanke juures kaebaja vastutava isikuna registreeritud W e-posti aadressi ning registreeris vastutava isiku uueks aadressiks ZZZ. Hoolimata sellest saatis hankija e-kirja aadressile XXX. Kaebaja ei pea kandma riski, et riigihangete register ei saada süsteemi vea tõttu hankega seotud teateid ja dokumente kaebaja poolt hanke juurde registreeritud aktuaalsele e-posti aadressile. Register ei võimaldanud ära muuta vastutavat isikut W kaebaja teise töötaja X vastu, kuid võimalik oli muuta W e-posti aadressi, mida kaebaja tegi. Riigihangete register näitas pärast muutmist kaebaja esindaja e-posti aadressi korrektselt. Kaebajal puudus võimalus saata kontrollteadet, kas see jõuab tema uuele e-posti aadressile. Kaebaja sai hankija otsusest teada 12.07.2021, kui X kontrollis riigihanke staatust. Seega lõppes vaidlustuse esitamise tähtaeg 22.07.2021.

§ 120

lg-s 2 sätestatud teate puhul on tegemist teatega

§ 47lg 1 tähenduses.

Nii

§ 189

lg-s 1 sätestatud vaidlustustähtaja kui ka

§ 120

lg-s 2 sätestatud ooteaja kulgemise algus on seotud menetlusosaliste teavitamisega, s.o ajaga, mil menetlusosaline sai oma õiguse rikkumisest / hankija otsusest teada või pidi sellest teada saama.

§ 120

lg-s 2 sätestatud ooteaja algust tuleb hakata arvestama alates vastava otsuse kohta hankes osalevatele ettevõtjatele teate edastamisest. Seega on ooteaja kulgemise alguse puhul määrav menetlusosaliste teavitamine otsustest, mitte üksnes hankija poolt info edastamine riigihangete registrisse. Teavitamise kohustus lasub hankijal. Hankijal oli lisaks riigihangete registri 3

§ 120

lg-s 2 sätestatud ooteajale ei saa kehtida teistsugused reeglid kui

§ 189lg-s 1 sätestatud vaidlustustähtajale.

Vastasel juhul saaks hankija sõlmida hankelepingu enne vaidlustustähtaja lõppu. Tallinna Halduskohtu lahend nr 3-19-2155 ei ole asjakohane. Hankija on nii kolmanda isiku kvalifitseerimisel kui ka kaebaja kvalifitseerimata jätmisel jätnud sisuliselt kontrollimata riigihanke alusdokumentide (RHAD) p-s 4.4 kehtestatud 1400 õpilase toitlustamise nõude (vt riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.06.2021 otsus nr 101-21/235781, p 12.1.2.3.1). Varasema hankelepinguga ei ole võimalik tõendada, et kumbki pakkuja oleks vastava hankelepingu raames tegelikult piiratud aja jooksul toitlustanud vähemalt 1400 õpilast. Hankija pidi pakkujate kvalifitseerimisel küsima mõlemalt pakkujalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Seda hankija ei teinud. Hankija ei kontrollinud päevast sööjate arvu. Kolmas isik toitlustas

1. a septembris orienteeruvalt 705 õpilast ja 29 õpetajat / mitteõpilast päevas.
2. a maikuus toitlustas kolmas isik 347 õpilast ja 49 õpetajat / mitteõpilast päevas. Nende andmete alusel ei vasta kolmas isik RHAD p-s 4.4 sätestatud nõudele. Kolmanda isiku poolt tegelikult toitlustatud õpilaste ja õpetajate arv jäi eelmise hankelepingu kestel suurusjärku 400– 750 portsjonit päevas.
3. THK palus jätta kaebuse rahuldamata. Hankija saatis 07.07.2021 otsuste kohta teated 08.07.
4. Vastustaja ei saanud riigihangete registris näha ega määrata, millisele kaebaja e-posti aadressile teade jõuab. Ooteaeg algas seega 08.07.2021 ja lõppes 18.07.
5. Tõendatud ei ole kaebaja väited, et e-posti aadressi vahetamine ei õnnestunud registri vea tõttu. Kaebaja ei järginud 10-päevast vaidlustuse esitamise tähtaega. Hankija 07.07.2021 otsused on õiguspärased. Riigihangete vaidlustuskomisjon tuvastas 18.06.2021 otsuses, et kaebaja ei vasta vähemalt ühele RHAD p-s 4.4 sätestatud kvalifitseerimistingimusele (p 12.1.3). Riigihangete vaidlustuskomisjoni jõustunud otsus on täitmiseks kohustuslik (

§ 200lg 6).

Muu hulgas leidis riigihangete vaidlustuskomisjon, et 1400 õpilast peab olema toitlustatavate õpilaste / töötajate arv (p 12.1.2.3.1) ning kaebaja ei toitlustanud referentslepingu alusel 1400 õpilast / koolitöötajat päevas (p-d 12.1.2.2.2 ja 12.1.2.3.3). 9. Baltic Restaurants Estonia AS vaidles kaebusele vastu. Tõendamata on kaebaja väited, et ta muutis 05.07.2021 riigihangete registris vastutava isiku eposti aadressi ning teate saatmine teisele e-posti aadressile oli tingitud registri veast. Samuti on tõendamata väide, et kaebaja tutvus hankija otsusega 12.07.2021.

§ 120lg 2 mõttes tuleb teateks pidada riigihangete registri kaudu esitatud teadet.

Hankijal ei ole võimalik pakkuja e-posti aadressi, millele teavitus saadetakse, riigihangete registris muuta. Samuti on otsused teate väljasaatmise järel riigihangete registris pakkujale nähtavad. Isegi kui kaebaja muutis 05.07.2021 vastutava isiku e-posti aadressi ning teate saatmine vanale e-posti aadressile on registri viga, ei olnud need asjaolud hankija kontrolli all. See, kas e-posti ümbersuunamine toimib või mitte, on pakkuja hoolsuskohustuse osa. Vajadusel oli võimalik kasutada riigihangete registri kasutajatoe abi. Arvestades, et kaebaja ei saanud vastutavat isikut muuta, on võimalik, et registris jäi W kui kasutaja e-posti aadress tegelikult muutmata. Kuna W oli registreerunud kasutajana e-posti aadressiga XXX, ei piisa konkreetse riigihanke juures e-posti aadressi vahetamisest, vaid muutma pidi W kui kasutaja e-posti aadressi. 4

§ 120

lg 2 seob ooteaja alguse teate esitamisega, mitte sellega tutvumisega (vt ka direktiivi 89/665/EMÜ art 2a lg 2). Ooteaeg peab kõigi riigihankes osalejate suhtes lõppema üheaegselt, ent teatega võivad pakkujad tutvuda erineval ajal.

ei sisalda ühtegi sätet, mis kohustaks ooteaega puhkepäeva järel pikendama. Erinevalt

§ 189lg-s 1 sätestatud vaidlustamistähtajast ei kohaldu Ts

ÜS § 136 lg 8 ooteajale. Tallinna Halduskohtu otsus nr 319-2155 on asjassepuutuv.

§ 189

lg-s 1 sätestatud vaidlustamise tähtaeg sõltub teise kumulatiivse eeldusena küll sellest, kas hankeleping on ooteaega järgides kehtivalt sõlmitud, ent vastupidine seos puudub.

§ 120

lg 2 lubab hankelepingu sõlmida ooteaja möödumisel hoolimata sellest, kas

§ 189lg-s 1 sätestatud 10-päevane tähtaeg on möödunud või mitte.

Vaidlustus ei olnud tähtaegne.

§ 45

lg 1 kohaselt toimub kogu riigihankega seotud teabevahetus hankija ja ettevõtja vahel elektrooniliselt, st riigihangete registri kaudu. See kohaldub ka

§ 47

lg-s 1 kehtestatud teavitamise kohustusele.

ei luba hankijal pidada teabevahetust väljaspool riigihangete registrit. Hankija 07.07.2021 otsused on õiguspärased (vt riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.06.2021 otsuse p-d p 12.1.2; 12.1.2.2.1; 12.1.2.2; 12.1.2.3.1; 12.1.2.3.3; 12.1.2.3.4 ja p 12.1.3). Kaebaja referentslepingu esemeks ei olnud (kooli)lõuna pakkumine vähemalt 1400-le õpilasele / koolitöötajale (riigihanke nr 198044 kontsessioonilepingu p 2.1; tehnilise kirjelduse p-d 1.6 ja 1.7). Kontsessioonileping tähendab, et teenuste realiseerimisega seotud äririsk on kontsessionääril (

§ 131lg 2 ja 4; Euroopa Kohtu otsus nr C-348/10, p 48).

Isegi kui kaebaja suudaks tõendada, et mõnel üksikul päeval ulatus õpilastest / töötajatest sööjate arv 1400-ni, ei tähenda see, et lepingu esemeks oli 1400 õpilase / töötaja toitlustamine. RHAD p-s 4.4 on silmas peetud regulaarset päevaste sööjate arvu. Referentslepingu CPV kood pidi olema 55524000-9 (kooli toitlustusteenused) ja referentslepingu täitmise tingimused olema määratud sotsiaalministri 15.01.2008 määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ (määrus nr 8) nõuetega.

§ 46lg 3 ls 2 regulatsioon ei kohaldu sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses.

Kaebaja referentslepingu CPV kood ei olnud 555240009 (kooli toitlustusteenused) ning lepingu täitmisele ei kohaldunud määrus nr

1. Riigihanke alusdokumentide mõistete sisustamisel tuleb lähtuda mõistliku isiku arusaamast (Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2016 otsus nr 3-16-1756, p 10; vt ka Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013 otsus nr 3-13-2040, p 21). Kolmas isik esitas pakkumuses mitmeid referentslepinguid, mis eraldivõetuna täidavad kvalifitseerimistingimuse nõuded.
2. Tallinna Halduskohtu 27.08.2021 otsusega jäeti rahuldamata P. Dussmann Eesti OÜ taotlus täiendavate tõendite (riigihangete registri logifailid) kogumiseks (p 1); jäeti P. Dussmann Eesti OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.07.2021 otsuse nr 13721/235781 tühistamise nõudes ning THK ja Baltic Restaurants Estonia AS vahel 19.07.2021 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata (p 2); jäeti P. Dussmann Eesti OÜ kaebus THK 07.07.2021 otsuste tühistamise nõudes läbi vaatamata (p 3); mõisteti P. Dussmann Eesti OÜ-lt Baltic Restaurants Estonia AS kasuks välja menetluskulu 2037 eurot (p 4) ning tühistati Tallinna Halduskohtu 04.08.2021 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse (p 5).

§ 120

lg-st 2 nähtuvalt hakkas ooteaeg kulgema vastustaja otsuste kohta teate esitamisest, mitte kaebaja poolt teatega tutvumisest. See, millal pakkujad hankija esitatud teadetega tutvuvad, ei ole hankija kontrolli all ja hankijal puuduks sellises olukorras teave, kas hankelepingu saaks kehtivalt sõlmida või mitte. Samuti võimaldaks vastupidine tõlgendus pahatahtlikel pakkujatel hankemenetluse lõpuleviimist venitada ja takistada riigihangete 5

§ 3p 5).

Ettevõtjad peavad ise olema hoolsad hankija saadetud teadete vastuvõtmisel ja e-posti kontrollimisel. Riigihangete vaidlustuskomisjon kontrollis registriandmetest, et vastustaja edastas teate 07.07.2021 otsuste kohta pakkujatele 08.07.2021 (kaebajale aadressile XXX). Seega hakkas ooteaeg kulgema alates 09.07.2021 ja lõppes 18.07.2021. Hankeleping sõlmiti 19.07.2021, s.o pärast ooteaja lõppu. Nõustuda ei saa kaebajaga, et hankelepingut ei saanud sõlmida enne 20.07.2021.

sellist tõlgendust ei toeta, vaid sätestab konkreetse 10-päevase tähtaja. Samuti ei tee

viidet TsÜS § 136 lg-le 8 või haldusmenetluse seaduse (HMS) § 33 lg-le 3 ega kehtesta nendega sarnast regulatsiooni.

ei keela vastustajal sõlmida hankelepingut kohe pärast ooteaja möödumist ega kohusta ära ootama ooteajast hiljem laekuda võivaid vaidlustusi. Teades, et ooteaja lõpp saabub puhkepäeval, on vaidlustaja enda risk, kui ta esitab vaidlustuse sedavõrd hilja, et riigihangete vaidlustuskomisjon ei jõua enne hankelepingu sõlmimist vaidlustuse nõuetelevastavust kontrollida (

§ 192

lg 1) ja hankijat vaidlustuse esitamisest teavitada (

§ 194lg-d 2 ja 3).

Vaidlustajal on küll õigus esitada vaidlustus 10 kalendripäeva jooksul oma õiguste rikkumisest teada saamisest, kuid seejuures tuli arvestada hankelepingu sõlmimise eeldatava ajaga. Kuna kaebajal oli õigusteadmistega esindaja, pidanuks ta oskama mõlema tähtaja tingimusega arvestada. Vaidlustus on esitatud

§ 189lg-s 1 sätestatud 10-päevast tähtaega rikkudes.

Kuna vastustaja saatis teate 07.07.2021 otsuste kohta 08.07.2021, pidi kaebaja saama vastustaja otsustest teada hiljemalt 09.07.

1. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja teade ei oleks jõudnud tema eposti aadressile XXX 08.07.
2. RHAD p-st 5.1 nähtuvalt otsustas vastustaja viia hankemenetluse läbi e-riigihangete keskkonnas e-hankena (

§ 181

lg 1 p 3).

§ 45

lg-st 1 tulenevalt pidi vaidlusaluse hanke juures kogu hankija ja ettevõtja vaheline teabevahetus toimuma elektrooniliselt. Praegusel juhul tähendas elektrooniline suhtlemine teavituste saatmist registri kaudu. Ka registri kaudu edastatav teave on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 47

lg-s 1 sätestatu ei tähenda, et vastustaja pidanuks saatma teavitusi täiendavalt e-posti või kirja teel. Ka registri kaudu saadetud teade saabus pakkujateni e-posti teel. Kaebaja selgitused riigihanke juurde registreeritud vastutava isiku W puhkuse ja registris e-posti aadressi vahetuse kohta ei ole asja lahendamisel määravad. Isegi kui lugeda need väited tõendatuks, ei lükka need edasi aega, mil kaebaja pidanuks oma õiguste väidetavast rikkumisest teada saama. Vastustaja 08.07.2021 teade saadeti registri kaudu kaebajale aadressile XXX. Seega jõudis teade kaebaja mõjusfääri õigeaegselt ja kaebajal oli võimalik sellega tutvuda. Kaebaja töötajate puhkused, puhkusel olevate töötajate asendamised, erinevate e-posti aadresside kasutamine ja puhkuse ajal e-posti lugemata jätmine on kaebaja töökorralduslikud probleemid, millega seotud riski kannab kaebaja. Seega oli viivitus teatega tutvumisel tingitud kaebajast. Kuigi kaebaja tutvus enda väitel vastustaja 07.07.2021 otsustega alles 12.07.2021, oli tähtaegse vaidlustuse esitamine veel mõistlikult võimalik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 11. P. Dussmann Eesti OÜ esitas 06.09.2021 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (täiendatud 08.10.2021 ja 12.10.2021), milles palub tühistada halduskohtu 27.08.2021 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. 6

§ 120lg-s 2 sätestatud ooteajale kohaldada Ts

ÜS §-i 136 koos TsÜS §-ga 137 või HMS §-i 33.

§ 120lg-s 2 sätestatud ooteaeg on tähtaeg Ts

ÜS § 134 lg 1 tähenduses. Ooteajale ei saa kehtida teistsugused reeglid kui vaidlustustähtajale. Vastasel korral koheldakse hankijat ja pakkujat erinevalt. Selline käsitlus vähendaks oluliselt pakkujate võimalust hankemenetluses oma õigusi kaitsta. Kui lugeda, et vastustaja tegi otsuse kaebajale teatavaks 08.07.2021, oli kaebajal õigus esitada vaidlustus hiljemalt 19.07.

1. Seega pidanuks ka ooteaeg kehtima vähemalt kuni 19.07.2021 kl 24.00 (TsÜS § 136 lg 8). Kaebaja kohaseks teavitamiseks ei saa lugeda e-kirja saatmist aadressile, mis ei ole (enam) riigihangete registris registreeritud menetlusosalise kontaktaadressina. Kaebaja sai hankija 07.07.2021 otsusest teada 12.07.
2. Kaebaja õigus esitada vaidlustus lõppes 22.07.2021 ning see esitati tähtaegselt. Riigihangete registri süsteemi viga seisneb selles, et register võimaldab sisestada pakkuja vastutavale isikule samaaegselt erinevaid e-posti aadresse, kuid saadab teavitusi vaid ühele neist. Infot selle kohta, et hanget puudutavad teated saadetakse üksnes registreerimislehe vaates sisestatud vastutava isiku e-posti aadressile, pakkujale e-posti aadressi muutes ei anta. Sellist infot ei leia ka riigihangete registri kasutusjuhendist. Puudub info, et hankega seotud teadete saamiseks tuleb muuta ära vastutava isiku aadress üksnes registreerimislehel. Pakkumusega seotud isikute vaates näitas register, et vastutava isiku e-posti aadressi muutmine õnnestus. Kaebajal puudus alus arvata, et muudetud e-posti aadressil teateid ei saadeta. Ka pakkumusega seotud isikute vaates kuvab register hoiatust: „Teavitusi pakkumuse kohta saab vaid vastutav isik.“ ja võimaldab vastutava isiku e-posti aadressi muuta. Riigihangete register ei võimalda pärast pakkumuse esitamist hanke juurde registreeritud pakkuja vastutavat isikut eemaldada/muuta. Muuta oli võimalik üksnes vastutava isiku e-posti aadressi. Hankeregistri süsteemsed vead ei tohiks viia selleni, et kaebaja kanda jääb risk, et riigihangete register ei edastanud vaidlustatud otsuse kohta teadet vastutava isiku uuele e-posti aadressile. Asjaolust, et kaebaja töötaja X külastas riigihangete registrit
3. a juulikuus praktiliselt igapäevaselt, ei saa järeldada, et kaebaja sai vaidlustatud otsusest varem teada või pidi varem teada saama. Mõistlikult ei saa eeldada, et kaebaja kontrolliks kõiki hankeid, milles osaletakse, igapäevaselt. Kaebaja jälgis hankija teavitusi. Võimalus hankija otsusega registris tutvuda ei ole kohane teavitamine

§ 189lg 1 tähenduses.

Rahandusministeerium on kinnitanud, et X laadis vaidlustatud otsuse riigihangete registrist alla 12.07.

1. Apellatsioonkaebusele oli lisatud taotlus kaebaja töötaja X tunnistajana ning juhatuse liikme C vande all ülekuulamiseks. Riigihangete register ei salvesta logidesse pakkumusega seotud isikute vaates pakkuja vastutava isiku e-posti aadressi muutmise kuupäeva ega kellaaega. Selline olukord on vastuolus riigihangete registri põhimääruse § 7 lg-ga
2. X viibis C juures, kui viimane üritas 05.07.2021 esmalt riigihangete registris ära muuta hanke juurde registreeritud vastutatavat isikut ning seejärel muutis pakkumusega seotud isikute vaates 05.07.2021 ära vastutava isiku W e-posti aadressi.
3. Tallinna Tööstushariduskeskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Teade jõudis e-posti aadressile, mille kaebaja oli ise registreerides määranud. Ooteaja viimase päeva langemine nädalavahetusele ei too kaasa selle pikenemist.

§ 120lg 2 ei viita TsÜS § 136 lg 8 kohaldamisele. Ooteaeg ei ole tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks 7

§ 120

lg 2 mõttes tuleb teate esitamiseks, millest algab ooteaja kulgemine, pidada

§ 47

lg 1 ja

§ 45lg 1 nõutud vormis ehk riigihangete registris esitatud teadet.

Hankija ei võinud saata otsuseid kaebajale eraldi e-posti teel. Hankija 07.07.2021 otsused olid 08.07.2021 teate väljasaatmise järel riigihangete registris pakkujale nähtavad olenemata e-posti teadete mittelugemisest. See, millisele e-posti aadressile hankija esitatud teade laekus, ei oma tähtsust. E-posti aadressi vahetus ei ole hankija risk, vaid osa pakkuja hoolsuskohustusest. Pakkujal on kõrgendatud hoolsuskohustus riigihangetes osalemisel. Teade loetakse esitatuks riigihangete registris teate esitamisega. E-posti teavitus on dubleeriv. Asjaolu, et need kaks teadet on ajaliselt sünkroonis, ei tähenda, et neil on õiguslikult sama tähendus. Järelikult on oluline, mis hetkel teade registris esitati, mitte millisel hetkel teade e-posti aadressile dubleeriti. Teade oli pakkujale kättesaadav riigihangete registris. E-posti teatega saadeti teade registrist välja. Seega ei hakanud ooteaeg kulgema e-posti teate edastamisest, vaid sellele vahetult eelnenud registris esitatud teatest. Registris esitati teade kolmandale isikule 08.07.2021.

§ 120

lg 2 seab ooteaja alguse sõltuvusse teate esitamisest, mitte sellega tutvumisest.

ei sisalda ühtegi sätet, mis kohustaks ooteaega puhkepäeva järel pikendama. Erinevalt

§ 189lg-s 1 sätestatud vaidlustamistähtajast (vaidlustus on tahteavaldus) ei kohaldu ooteajale Ts

ÜS § 136 lg 8. Isegi kui vaidlustuse esitamine oli võimalik puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval, ei pikenda see ooteaega. TsÜS § 136 lg 8 kohaldub üksnes juhul, kui riigipühale või muule puhkepäevale satub tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev. Ooteajal peavad hankija ja edukas pakkuja hoiduma hankelepingu sõlmimisest. Lepingu sõlmimise keeld ei ole ette nähtud tahteavalduse tegemiseks ega kohustuse täitmiseks. Hankija ei pea ooteaja lõppemisel ära ootama võimalikke teateid uue vaidlustuse kohta. Vaidlustus peab olema laekunud riigihangete vaidlustuskomisjonile enne hankelepingu sõlmimist ning see nõue kohaldub sõltumata vaidlustuse esitamise tähtaja kulgemisest. Registreerimislehel jäi kaebaja kontaktiks jätkuvalt XXX ning tehnilist tõrget ei olnud. Ooteaja möödumine peab tagama õiguskindluse, et hankelepingu võib sõlmida. Seda ei saa siduda subjektiivse asjaoluga. Riigihangete registri alamlehe registreerimisleht märkusest on arusaadav, et teavitusi hanke kohta saavad sellel lehel märgitud kontaktisikud. Sama lehe kontaktandmeid tuleb vajadusel ajakohastada. Pakkuja kasutusjuhendist (lk-d 41–43) nähtub, et registreerimislehel märgitakse kontaktandmed, kuhu saadetakse hanke kohta teavitusi. Muuta saab registreeringut (ka kontakte) ainult registreerimislehelt (lk 43; vt ka korduma kippuvate küsimuste p 5). Hankija 07.07.2021 otsused on õiguspärased. Kolmas isik on hankelepingut sõlmides teinud olulisi investeeringuid ja kulutusi (seadmed, tarnelepingud, töötajad jms). See risk ei saa jääda hankija ega kolmanda isiku kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 8

§ 47

lg 1 p-de 4 ja 10 kohaselt esitab hankija otsuse tegemise ajal riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate mh kvalifitseerimata jätmise otsuse ning pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta. Sellest sättest tuleneb hankijale kohustus pakkujaid enda otsusest teavitada. Riigihangete register on vahend, mille kaudu toimub teabevahetus. Riigihangete registri 22.10.2018 kasutusjuhendist hankijale nähtub, et otsusest teavitamiseks tuleb hankijal lisada registrisse vajalik dokument ning saata selle kohta teade pakkujale, samuti valida välja konkreetsed pakkujad, kellele teavitus saadetakse. Rahandusministeeriumi esitatud tõenditest nähtub, et THK lisas 07.07.2021 kl 20.39 riigihangete registrisse vaidlusaluse otsuse ning teavitus otsuse lisamise kohta saadeti 08.07.2021 kl 11.42 (fotod otsuse nähtavus ja teavitus). Sellega täitis hankija

§ 47lg-s 1 sätestatud teavitamiskohustuse.

Nagu Rahandusministeeriumi selgitustest nähtub, ei esinenud teate saatmisel süsteemis tõrkeid.

1. Kaebaja selgitas, et muutis ära hanke juurde märgitud vastutava isiku e-posti aadressi, kuid uuele e-posti aadressile teavitust ei saadetud. Rahandusministeeriumi 30.09.2021 vastusest nähtub, et W uueks e-posti aadressiks märgiti ZZZ, kuid pakkumuse meeskonna lehel. Riigihangete register saadab teateid registreerimislehel märgitud e-posti aadressile, milleks oli endiselt XXX. Riigihangete registri 22.10.2018 koostatud pakkuja esindaja kasutusjuhendi p 20.1, mis käsitleb teavitustega seonduvat, ei viita sellele, et teavitusi saadetakse üksnes sellele e-posti aadressile, mis on märgitud registreerimislehel, vaid märgitud on üksnes seda, et süsteemi kasutajatele saadetakse teavitusi. Rahandusministeeriumi 30.09.2021 esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja registreerimislehel oli pakkujaga seotud isikuteks märgitud nii W kui ka X (foto registreerimislehelt). Kaebaja pakkumusega seotud isikutest on vastutavaks isikuks märgitud W (foto pakkumuse meeskonnast). Rahandusministeerium selgitas 30.09.2021 vastuseks küsimusele, et teavitus otsusest saadetakse üksnes pakkumuse vastutavale isikule registreerimislehele lisatud e-posti aadressile.
2. Riigihangete register ei ole registreerimis- ja pakkumuste lehel tehtavate muudatuste osas piisavalt selge. Olukorras, kus pakkumuste esitamise lehel on selgitus, et teavituse pakkumuse kohta saab vaid vastutav isik ning kaebajal oli võimalik muuta vastutava isiku e-posti aadressi pakkumuste lehel – seda kinnitas ka Rahandusministeerium –, võis kaebaja põhjendatult eeldada, et e-posti aadressi muutmisel saadetakse edaspidi pakkumusega seonduvad teated muudetud e-posti aadressile. Puudub mõistlik põhjendus, miks on võimalik riigihangete 9

§ 120

lg 2 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist

§ 104

lg-s 8 nimetatud eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuse kohta teate esitamisest (edaspidi ooteaeg). Riigihangetes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kohaldab hankija kümnepäevast ooteaega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

§ 120

lg-s 2 sätestatud ooteaja kulgemise algus tõlgendatav nii, et see võiks hakata kulgema hiljem kui

§ 47

lg-s 1 sätestatud korras teate edastamisest, sest

§ 120

lg 2 kohaselt ei ole määrav isiku teada saamine oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest (vrdl nt

§ 189

lg 1; Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 määrus nr 3-19-2312, p 20).

§ 47

kohustab hankijat pakkujale esitama üksnes teate otsuste tegemise kohta ja sättest ei tulene kohustust otsuse teatavaks tegemiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 määrus nr 3-19-2312, p 25). Samuti ei seo

§ 47

hankija otsusest teavitamist selle kättetoimetamisega (vrdl nt HKMS § 72 lg-d 1 ja 2). Eelnevat toetab

§ 120

lg 2 sõnastus, mis viitab sellele, et ooteaja kulgemine algab konkreetsest objektiivsest sündmusest, milleks on

§ 47lg-s 1 märgitud teate edastamine.

Vastupidisel juhul võib ooteaeg hakata kulgema kõigi pakkujate osas erinevalt (nagu nt vaidlustamistähtaeg). Ooteaeg on konkreetne periood, mille jooksul ei ole hankijal lubatud hankelepingu sõlmimine parima pakkujaga. Ooteaja algus ega selle määratlus ei seondu konkreetse pakkujaga, vaid on kehtestatud sarnaselt kõigile hankes osalejatele, sh hankijale endale. Ka seetõttu ei ole põhjendatud tõlgendus, et ooteaja algust tuleks arvestada ajast, mil isikul oli (või pidi olema) reaalne võimalus hankija saadetud teatega tutvuda. Eelneva tõttu ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga ka selles, et kui lugeda hankija teate saatmise kuupäevaks 10

§ 47lg-s 1 sätestatud korras kaebajale teate 07.07.2021 otsuste kohta.

22. Ooteaja puhul ei ole tegemist tähtajaga, mis eeldaks isikult tahteavalduse või muu toimingu tegemist või kohustust. Samuti ei ole ooteaeg käsitatav õigust lõpetava tähtajana nagu nt aegumistähtaeg. Ooteaja eesmärgiks on anda hankemenetluses osalenud isikutele võimalus hankija otsuste vaidlustamiseks. Samuti ei kaasne ooteaja lõppemisega automaatselt hankelepingu sõlmimist – selleks on tarvilik hankija tahteavalduse tegemine, nt hankelepingu allkirjastamine. Hankijal ei ole põhimõtteliselt keelatud sõlmida hankeleping ka mõni aeg pärast ooteaja lõppu. Kuigi pärast ooteaja lõppu hankelepingu korrektne sõlmimine välistab vaidlustuse esitamise riigihangete vaidlustuskomisjonile (

§ 189

lg 1), ei ole ooteaeg tähtaeg, millega kaasneks isikule vaidlustuse esitamise võimaluse kaotamine. Ooteaja kulgemine ning selle võimalik sattumine puhkepäevale või riigipühale ei takista vaidlustuse tähtaegset esitamist. Seetõttu ei ole ooteaeg võrreldav sellise tähtaja kulgemisega, millega kaasneb isikule negatiivne tagajärg ning mille tõttu võiks olla põhjendatud kohaldada TsÜS § 136 lg-t 8 (vt ka nt Tallinna Halduskohtu 28.03.2012 määrus nr 3-12-639, p 8). HMS § 112 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust juhul, kui seda näeb ette eriseadus.

ei viita TsÜS § 136 lg 8 kohaldamise võimalusele. Samuti ei ole hankemenetlus haldusmenetlus HMS mõttes (HMS § 2 lg 2; vt ka Tallinna Halduskohtu 02.08.2017 otsus nr 3-17-1306, p 29). Seega lõppes ooteaeg 18.07.2021 ning 19.07.2021 sõlmitud hankeleping ei ole tühine. 23. Vaidlustus on võimalik esitada riigihangete vaidlustuskomisjonile 10 päeva jooksul enda õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest teada saamisest või teada saama pidamisest, kuid enne hankelepingu sõlmimist (

§ 189lg 1).

P. Dussmann Eesti OÜ esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse 21.07.2021, s.o pärast hankelepingu sõlmimist. Ooteaeg ei pikenenud vaidlustustähtaja võimaliku pikenemise tõttu. Riigihanke ja vaidlustuse menetlemise oluliseks tunnusjooneks on menetluse kiirus ja tõhusus. Seetõttu on riigihangete puhul seadusandja otsustanud hanke- ja vaidlustusmenetluse kiire läbiviimise kasuks ning sätestanud reegli, et kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankija otsuseid. Vaidlustuse esitamise tähtaja sidumine hankelepinguga teenib riigihankemenetluse läbiviimise kiiruse ja tõhususe eesmärke. Kuna kehtiva hankelepingu sõlmimise tõttu ei viiks vaidlustus vaidlustajat sihile, ei ole tõsine piirang ka see, et hankelepingu sõlmimisega vaidlustuse esitamise tähtaeg lõpeb (Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2009 otsus nr 3-09-95). Olukorras, kus hankelepingu sõlmimisele eelneb 14-päevane ooteaeg, on enamasti võimalik vaidlustus esitada 10-päevase tähtaja jooksul. Kuigi praegusel juhul on tegemist erandolukorraga, kus vaidlustuse esitamise tähtaeg ning ooteaeg olid sama pikad, on vaidlustust esitada soovival isikul võimalus lepingu sõlmimise tähtaeg välja arvutada ning oma tegevust kavandada (Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2009 otsus nr 3-09-95). Ka juhul, kui kaebaja tutvus vaidlusaluse otsusega 12.07.2021, jäi kaebajale mõistlik aeg – arvestades mh vaidlustuses piiritletud küsimuste ringi – vaidlustuse esitamiseks enne hankelepingu sõlmimist. Seega ei ole

§ 120

lg 2 tõlgendatav ka nii, et ooteaeg ei võiks lõppeda enne kõigi vaidlustustähtaegade möödumist või hankija peaks jääma ootama nimetatud tähtaegade lõppu. 24. Eelnevast tulenevalt jääb P. Dussmann Eesti OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.08.2021 otsus muutmata. 11