Obsah (10)

§ 118§ 263§ 424§ 64§ 68§ 57§ 50§ 74§ 179§ 7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Lahendi tegemise aeg 1. november 2021 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-4407 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Apelleeritud koht

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2, § 263 lg 1 p 2 ning § 424 lg 2 järgi lühimenetluses Anti Tähevälja kaitsja kokkuleppel Kaupo Süvaoja Apellatsiooni esitaja Prokurör Kaitsja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Kaupo Süvaoja Süüdistatav Anti Täheväli. Isikukood: 39307156523; elukoht: XXX; viibib vahistatuna Tartu Vanglas; töövõimetuspensionär, ei tööta. Kriminaalkorras karistamata. Tõkend vahistamine alates 06.04.

1. RESOLUTSIOON: Jätta Anti Tähevälja kaitsja Kaupo Süvaoja apellatsioon Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
4. Anti Tähevälja süüdistatakse

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2, § 263 lg 1 p 2 ning § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. 1.1

§ 118lg 1 p-de 1 ja 2 järgi süüdistatakse A.

Tähevälja selles, et ta peksis 21.03.2021 kella 19:10 paiku Võru maakonnas Võru vallas Sõmerpalu alevikus Karja tänaval kurikaga R.R. t pähe, kehasse ja jalgadesse, tekitades kannatanule parema reieluu alumise otsa murru, pealae lahtise haava, parempoolse kõvakelmepealse verevalumi, koljuluude murru, ämblikvõrkkestaaluse verevalumi, parema kodarluu ülemise otsa murru ning vasaku sääreluu ja parema pindluu murru. Peatrauma tõttu põhjustavad vigastused eluohtliku tervisekahjustuse ning vigastused koosvõetuna põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt 4 kuud. Seega pani A. Täheväli toime

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustati oht elule ja tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud. 1.2

§ 263lg 1 p 2 järgi süüdistatakse A.

Tähevälja selles, et ta läks 31.10.2020 kella 02:28 paiku Võru maakonnas Antsla vallas Rimmi külas Triinu baari juures (s.o avalikus kohas) temale võõra E.S. juurde, vehkis käte ja jalgadega ning ütles kannatanule: „Rahapakk olgu valmis, kui sa hommikul ärgata tahad, ma tean, kus sa elad“. Seejärel istus A. Täheväli sõiduautosse kaasreisija kohale, sirutas käe relvataolise esemega (ilmselt õhupüssiga) auto aknast välja, suunas selle auto lähedal seisnud K.R. suunas, tegi paukpadrunitega kaks lasku ning lahkus sõidukiga baari juurest. Oma tahtliku tegevusega tekitas A. Täheväli kannatanutes hirmutunnet ning häiris sündmust pealt näinud A.M. , R.L. e ja läheduses viibivate teiste baarikülastajate rahu ja turvatunnet. Samuti rikkus A. Täheväli korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 2 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Seega pani A. Täheväli toime

§ 263

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise relvana kasutatava esemega ähvardades. 1.3

§ 424lg 2 järgi süüdistatakse A.

Tähevälja selles, et ta: − 23.11.2020 kella 18:40 paiku Tartu linnas Riia 1 juures juhtis mootorsõidukit Porsche Cayenne S registreerimismärgiga XXX , olles narkootiliste ainete MDMA, kokaiini, metaboliidi, amfetamiini, nordasepaami, alprasolaami ja GHB tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, mille tulemusena olid tema kehalised ja psüühilised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. A. Tähevälja pupillid olid tavapärasest suuremad, reaktsioon valgusele vähene, pulss kiire ja vererõhk kõrge, tal esinesid kerged koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired ning psühhomotoorne pidurdus. Seega esines A. Täheväljal KorS § 36 lg-s 1 kirjeldatud joobeseisund; − 20.12.2020 kella 15:45 paiku Tartu linnas Kristalli tänaval juhtis mootorsõidukit Porsche Cayenne S registreerimismärgiga XXX , olles metüülfenidaadi ja GHB tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, mille tulemusena olid tema kehalised ja psüühilised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. A. Tähevälja nägu punetas, vererõhk oli kõrgenenud ning tal olid kerged artikulatsiooni- ja koordinatsioonihäired. Seega esines A. Täheväljal KorS § 36 lg-s 1 kirjeldatud joobeseisund. Oma tegevusega rikkus A. Täheväli liiklusseaduse (LS) § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 järgi on joobeseisund alkoholi, 2 narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Tulenevalt KorS § 36 lg 4 p-st 2 on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani A. Täheväli toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki joobes juhtimise. Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega tunnistati A. Täheväli süüdi

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi ning mõisteti 5 aastat vangistust; tunnistati süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõisteti 10 kuud vangistust; tunnistati süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõisteti 10 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A. Täheväljale liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks A.

Tähevälja kahtlustatavana kinnipidamise aeg

1. aprill
2. A. Täheväljale kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistuse ära kandmiseni.

§ 424lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 alusel võeti lisakaristusena A.

Täheväljalt ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Rahuldati kannatanu R.R. tsiviilhagi ning mõisteti A. Täheväljalt R.R. kasuks välja 507,24 eurot varalise kahju katteks ja 1800 eurot mittevaralise kahju katteks. Varalise kahju hüvitis 507,24 eurot on R.R. le tasutud. KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 alusel mõisteti A. Täheväljalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena 802,24 eurot. Riigi kanda jäeti kriminaalmenetluse kulud 2516,48 eurot. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel määrati, et A. Täheväljal tuleb tasuda menetluskulud kokku 802,24 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 66,85 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 66,89 eurot. 3. Karistuse mõistmisel tõi maakohus välja järgmised asjaolud. 3.1

§ 118

lg 1 sätestab karistusena 4-12-aastase vangistuse.

§ 263

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse, ning

§ 424lg 2 sätestab karistusena kuni 4-aastase vangistuse.

Samuti kohaldatakse

§ 424

lg 4 p 2 järgi sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Arvestades, et

§ 118lg 1 ja § 424 lg 2 näevad karistusena ette üksnes vangistuse, tuleb A.

Tähevälja karistada vangistusega. 3.2 A. Täheväli pani

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime 31.10.2020,

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod 23.11.2020 ja 20.12.2020 ning

§ 118lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo 21.03.2021.

Seega pani A. Täheväli veidi vähem kui 5 kuu jooksul toime eriliigilisi kuritegusid, alustades joobeseisundis olles avaliku korra raskest rikkumisest, jätkates kahel korral narkojoobes mootorsõiduki juhtimisega ja lõpetades teist inimest kurikaga pekstes talle eluohtliku peavigastuse ja kauem kui 4 kuud kestva tervisekahjustuse tekitamisega. A. Tähevälja ütluste kohaselt tarvitas ta alkoholi ja päris tihti ka narkootikume. Kuritegude toimepanemine lõppes 3 06.04.2021, mil A. Täheväli peeti pärast I astme isikuvastase kuriteo toimepanemist kahtlustatavana kinni ja vahistati. 3.3

§ 118lg 1 sanktsiooni keskmine määr on 8 aastat vangistust.

A. Täheväli realiseeris R.R. vastu toime pandud teoga kaks

§ 118lg 1 kvalifitseerivat tunnust (p-d 1 ja 2).

Samuti võttis A. Täheväli ise R.R. ga ühendust, leppis kokku kohtumise ja võttis kohtuma minnes kaasa kurika. Seega valmistus A. Täheväli füüsiliseks konfliktiks ette ja seadis eesmärgiks kannatanule kehavigastuste tekitamise. A. Täheväli tekitas R.R. t kurikaga pekstes talle arvukalt kehavigastusi (sh 5 luumurdu ja eluohtliku peatrauma) ning jättis läbi pekstud ja verise kannatanu pimedal ja lumisel ajal sõidutee äärde lebama. R.R. leidis juhuslik mööduja, kes helistas Häirekeskusesse. A. Täheväli süü on keskmise suurusega. Kuna A. Täheväli tunnistas kohtus, et tegi R.R. juurde minnes vea ja kahetses kuritegude toimepanemist, arvestas kohus seda mõningal määral karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Samuti võttis kohus istungil tõendina vastu SEB-panga maksekorralduse, millest nähtuvalt tasus K.V. 23.08.2021 (s.o pärast A. Tähevälja kohtu alla andmist ja kannatanu R.R. tsiviilhagi menetlusse võtmist, kuid enne kohtuistungit) A. Tähevälja eest R.R. tsiviilhagis märgitud varalise kahju hüvitise 507,24 eurot. Kohus arvestas seda karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 2 mõttes.

Maakohus mõistis A. Täheväljale 5 aastat vangistust. 3.4

§ 263

lg 1 sanktsiooni keskmine määr on ca 2 aastat ja 6 kuud vangistust, kusjuures

§ 263lg 1 näeb karistusena ette ka rahalise karistuse.

A. Täheväli ähvardas joobeseisundis olles kahte talle võõrast kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega ja häiris lisaks kahe kõrvalseisja rahu ja turvatunnet. Kuna A. Täheväli ei kasutanud füüsilist vägivalda ega tekitanud avalikus kohas kellegi tervisekahjustusi, jäi tema süü suurus alla keskmise. Kuna A. Täheväli kahetses kohtus kuritegude toimepanemist, arvestas kohus seda mõningal määral karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Kohus mõistis A. Täheväljale 10 kuud vangistust. 3.5

§ 424lg 2 sanktsiooni keskmine määr on ca 2 aastat vangistust.

A. Täheväli juhtis 23.11.2020 ja 20.12.2020 (s.o vähem kui 1 kuu jooksul) narkojoobes olles kaks korda mootorsõidukit Tartu linnas. Kuna A. Täheväli ei tekitanud konkreetset liiklusohtlikku olukorda, jäi süü mõnevõrra alla keskmise. Kuna A. Täheväli kahetses kohtus kuritegude toimepanemist, arvestab kohus seda mõningal määral karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Kohus mõistis A. Täheväljale 10 kuud vangistust.

§ 50lg 3 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võeti lisakaristusena A.

Täheväljalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. 3.6

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 aastat vangistust. A. Täheväli pani toime kolm eriliigilist kuritegu (sh ühe I astme kuriteo), mille ebaõigussisu peab väljenduma ka liitkaristuses. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas kohus põhikaristust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. 3.7 Kuna kohus mõistis A. Täheväljale liitkaristuseks 6 aastat vangistust, ei tule kõne alla

§ 74alusel mõistetud karistuse (osaline) tingimisi kohaldamata jätmine.

A. Täheväljale mõistetud vangistuse osaline täitmisele pööramata jätmine pole ka sisuliselt põhjendatud. Nimelt näeb

§ 74

lg 1 ette, et kohus võib määrata, et süüdlase suhtes jäetakse 4 vangistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata, kui kohus leiab kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt pole otstarbekas. A. Täheväli pani ajavahemikus 31.10.2020 kuni 21.03.2021 (s.o veidi vähem kui 5 kuu jooksul) toime eriliigilisi kuritegusid ja kuritegude toimepanemine lõppes 06.04.2021, mil A. Täheväli kinni peeti ja vahistati. Kohtu hinnangul ei anna ühegi A. Tähevälja poolt toimepandud kuriteo asjaolud alust arvata, et talle mõistetud vangistuse ärakandmine pole otstarbekas. 3.8 Samuti ei õigusta vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist A. Tähevälja isik. Kuigi A. Tähevälja pole varem kriminaalkorras karistatud, ta kahetses kohtus kuritegude toimepanemist ja hüvitas enne kohtuistungit R.R. le tekitatud varalise kahju, pole A. Tähevälja poolt toimepandud kuritegude näol tegemist üksikute või harvade eksimustega, vaid ohtliku ja tõsise järjepideva õigusvastase käitumisega, mida soodustas vabaduses alkoholi ja pikaajaline narkootikumide tarvitamine. Nimelt nähtub A. Tähevälja karistusregistri väljavõttest, et teda karistati NPALS § 151 lg 1 järgi esimest korda juba Politsei- ja Piirivalveameti 22.08.

1. a otsusega (s.o veidi enam kui 2 aastat ja 1 kuu tagasi). Pidades silmas A. Tähevälja sõltuvusprobleemide ulatust ja kuritegelikku aktiivsust, polnud kohus kuigi kindel, et senine veidi enam kui 6-kuuline vangistus on piisavat mõju avaldanud ja A. Tähevälja ohtlikkust nii palju vähendanud, et muudab vangistuse ärakandmise otstarbetuks. Samuti ei pruugi A. Tähevälja riskikäitumise ja uute kuritegude ärahoidmiseks piisata karistusest tingimisi vabastamisega kaasnevast kriminaalhooldusest.
2. Tsiviilhagi 4.1 Kannatanu R.R. nõudis tsiviilhagis kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 507,24 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Kohtuistungil avaldas A. Täheväli, et R.R. tsiviilhagi nõuded on põhjendatud. Samuti võttis kohus istungil tõendina vastu SEB-panga maksekorralduse, millest nähtuvalt tasus K.V. 23.08.2021 (s.o pärast A. Tähevälja kohtu alla andmist ja kannatanu R.R. tsiviilhagi menetlusse võtmist, kuid enne kohtuistungit) A. Tähevälja eest R.R. tsiviilhagis märgitud varalise kahju hüvitise 507,24 eurot. 4.2 Arvestades, et A. Täheväli nõustus R.R. tsiviilhagis märgitud varalise kahju hüvitisega ja see kahjuhüvitis on R.R. le tasutud, on kohtu hinnangul tegemist hagi õigeksvõtuga TsMS § 444 lg 3 mõttes. Kuna TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, ei esita maakohus varalise kahju hüvitise nõude rahuldamise osas põhjendusi. R.R. vastav nõue on vaidlusteta põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pidades silmas, et varalise kahju hüvitis on kannatanule tasutud, taotles kaitsja kohtuistungil kõnealuses osas tsiviilhagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmist. Kohtu ei pidanud seda õigustatuks. Olukorras, kus süüdistatav võtab kannatanu hagi õigeks, pole kohtul seaduslikku alust jätta hagi rahuldamata. Samuti pole alust jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Arvestades samas, et R.R.le tekitatud varaline kahju on hüvitatud, pole tal edasises täitemenetluses õigust teistkordselt sama kahjuhüvitist saada. 4.3 R.R. mittevaraline kahju seisnes pikaajalistes kannatustes füüsilise valu tõttu, liikumisvõimetuses, abituses toimetulekul esmaste eluliste vajadustega ja elukvaliteedi pikaajalises languses. See tekitas R.R. le ka hingelist valu ja täiendavaid kannatusi. A. Täheväli tekitas julma peksmisega R.R. le arvukalt erinevaid kehavigastusi, kahjustades tema elutähtsaid kehaosi ja organeid - pead ja jalaluid. R.R. taotles mittevaralise kahju õiglast hüvitamist kohtu äranägemisel. 5 4.4 Kohtu hinnangul on R.R. mittevaralise kahju hüvitise nõude põhjendatud. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tulenevalt VÕS § 134 lg-st 2 tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 4.5 A. Täheväli peksis R.R. t kurikaga jõuliselt ja valimatult pähe, kehasse ja jalgadesse ning tekitas oma tegevusega kannatanule arvukalt erinevaid kehavigastusi (sh 5 luumurdu ja eluohtliku peatrauma). Pärast peksmist jättis A. Täheväli verise ja vigastatud kannatanu abitult pimedal ja lumisel ajal sõidutee äärde lebama. R.R. leidis juhuslik mööduja, kes helistas Häirekeskusesse. Haiglate epikriisidest nähtuvalt tehti R.R. le SA-s Tartu Ülikooli kliinikumis operatsioon ja ta viibis 21.-24.03.2021 (s.o 4 päeva) intensiivraviosakonnas. Seejärel suunati R.R. edasisele ravile SA-sse Lõuna Eesti Haigla, kus ta viibis tsiviilhagile lisatud arvete kohaselt vähemalt kuni 11.05.2021 (s.o seega viibis R.R. haiglas ravil kokku vähemalt peaaegu 2 kuud). Pärast tsiviilhagi menetlusse võtmist, kuid enne kohtuistungit 23.08.2021 (s.o ca 5 kuud pärast kuriteo toimepanemist) hüvitati kannatanule tekitatud varaline kahju. Samuti tunnistas A. Täheväli 07.09.
3. a istungil end süüdi ja avaldas kahetsust. 4.6 Kohus leidis, et R.R. tundis A. Tähevälja ründe käigus ja tagajärjel kahtlemata märkmisväärselt suurt füüsilist valu. R.R. le tehti haiglas operatsoon ja ta viibis statsionaarsel ravil vähemalt 2 kuud. A. Täheväli murdis muu hulgas R.R. mõlemad jalaluud, mistõttu polnud ta võimeline arvestatava aja jooksul kõndima ega iseseisvalt hakkama saama. Eelnevast lähtudes oli R.R. elukvaliteet mõne kuu jooksul kahtlemata tavapärasest oluliselt viletsam ning A. Täheväli tekitas R.R. le küllaltki pikaajalisi füüsilisi ja hingelisi kannatusi. Kohus hindas õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks 1800 eurot. 4.7 Kokkuvõttes rahuldas kohus R.R. tsiviilhagi täielikult ning mõistis A. Täheväljalt R.R. kasuks välja 507,24 eurot varalise kahju katteks ja 1800 eurot mittevaralise kahju katteks. Kuna R.Rle tekitatud varaline kahju on hüvitatud, pole tal edasises täitemenetluses õigust teistkordselt sama kahjuhüvitist saada. 4.8 Kuigi kaitsja taotles istungil võimalust hüvitada kahju perioodiliste maksetena, pole see kohtu hinnangul põhjendatud. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tulenevalt VÕS § 136 lg-st 2 tuleb muu hulgas kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Pidades silmas, et A. Täheväljalt mõisteti R.R. kasuks välja 1800 eurot mittevaralise kahju katteks, leidis kohus, et vastavalt selle kahju iseloomule tuleb kahjuhüvitis kannatanule tasuda ühekordselt makstava rahasummana. A. Täheväli tekitas kannatanu peksmisega füüsilist valu ja hingelisi üleelamisi ning sellega tekitatud kahju tuleb hüvitada ühekorraga, et kahjuhüvitis parandaks kannatanu olukorda lühikese ajavahemiku jooksul sarnaselt nagu kuriteo toimepanemine seda kahjustas.
4. Kriminaalmenetluse kulud 6 5.1 KrMS § 179 lg 2 sätestab, et kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Kuna kohus tunnistas A. Tähevälja süüdi muu hulgas

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi, mis on esimese astme kuritegu, on praeguses asjas

§ 179

lg 1 p 1 alusel sundraha suurus 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot (2,5 x 584 = 1460). 5.2 Nähtuvalt kriminaaltoimikusse lisatud õiendist on isiku kohtuarstliku ekspertiisi hind 61 eurot. A. Tähevälja joobeseisundi tuvastamise kulu on kokku 384 eurot. Samuti on praeguses asjas A. Tähevälja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamistel, tõkendi muutmise taotluse koostamisel ja läbivaatamisel ning vahistamise pikendamise taotluse arutamisel osalemise eest kokku 501,72 eurot. 5.3 DNA-ekspertiisi kulu 912 eurot jäeti riigi kanda. 5.4 Kokku tuli KrMS § 180 lg 1 alusel kõne alla A. Täheväljalt 2406,72 euro (1460+61+384+501,72=2406,72) väljamõistmine. Kohtuistungil palus kaitsja jätta KrMS § 180 lg-le 3 tuginedes menetluskulud osaliselt või täielikult riigi kanda või määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul, et A. Tähevälja kohustused ei muutuks liiga suureks. A. Täheväli on töövõimetuspensionär, saab Töötukassast töövõimetustoetust ja tema pension pole suur. Samuti peab on tal vaja maksta kahjuhüvitist ja ta peab ka ise millestki elama. Prokurör leidis, et menetluskulude korraga tasumine käib süüdistatavale kindlasti üle jõu ja et need võiks määrata tasumisele ositi 1 aasta jooksul. 5.5 Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestas kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Praegusel juhul on A. Tähevälja varalise seisundit puudutava tõendina kriminaaltoimikus üksnes tõend tema maksustatava tulu kohta, mille kohaselt pole Maksu- ja Tolliametil andmeid A. Tähevälja

1. a tulude kohta. Arvestades, et isikul tuleb täita oma rahalised kohustused vajadusel ka muu vara arvel ja et A. Tähevälja varatus pole tõendatud, pole kohtul ainuüksi kohtule esitatud tõendeid arvestades alust jätta menetluskuludest osa riigi kanda. Samas arvestas kohus, et praeguse otsuse alusel peab A. Täheväli viibima vanglas 4 aastat ja tasuma kannatanule R.R. le mittevaraline kahju hüvitise 1800 eurot. Kohus möönis, et enam kui 2400-eurose menetluskulu tasumine käib ka ositi 1 aasta jooksul tõenäoliselt A. Täheväljale üle jõu. 5.6 Eelnevat arvestades jättis kohus KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kuludest (s.o 2406,72 eurost) 2/3 (s.o 1604,48 eurot) riigi kanda. Koos DNA-ekspertiisi kuluga 912 eurot jääb riigi kanda seega 2516,48 eurot. A. Täheväljalt tuleb välja mõista kriminaalmenetluse kulude katteks 802,24 eurot. Võimaldamaks A. Täheväljal oma rahalisi väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida, määras kohus menetluskulude tasumine siiski ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja apellatsioon
2. Kaitsja palub kõigepealt tühistada Tartu Maakohtu otsus karistuste osas. Kohus on olnud põhjendamatult range, sest A. Tähevälja süü on alla keskmise.

§ 118

lg 1 p 1, 2 järgi tuleks mõista (pärast 1/3 maha arvamist) 2 aastat ja 7 kuud vangistust.

§ 7

263 lg 1 p 1 järgi mõista 3 kuud vangistust (pärast 1/3 maha arvamist) ning

§ 424lg 2 järgi mõista 2 kuud vangistust (pärast 1/3 maha arvamist).

Lisakaristuse osas jätta otsus muutmata. Vabastada A. Täheväli kohtulahendi kuulutamise päeval. Ülejäänud karistus jätta kandmisele tingimisi katseajaga. Veel palub apellant jätta rahuldamata R.R. varalise kahju nõude taotlus, sest see on tasutud. R.R. mittevaralise kahju nõude osas mõista välja 300 eurot ning võimaldada see tasuda osadena 12 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest. Kohtu poolt mõistetud 1800 eurot on liiga suur. A. Tähevälja sissetulekuks on töövõimetustoetus. Maakohtu menetluses välja mõistetud menetluskulud 802.24 eurot palub apellant jätta riigi kanda. Selle tasumine käib süüdistataval üle jõu. Ülejäänud menetluskulude otsustus jätta muutmata. Kui ringkonnakohus jätab 802.24 euro osas otsuse muutmata, siis palub kaitsja võimaldada see tasuda osadena 12 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Analüüsides A. Tähevälja kaitsja apellatsiooni sisulist põhjendust ning selle perspektiivi II astme kohtus jõudis kohtukoosseis konsensusele, et apellatsioonil puuduks edulootus, mistõttu tuleb see jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 8