Obsah (8)

§ 663§ 667§ 423§ 426§ 173§ 168§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-101000 Tsiviilasi VK

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osaliselt menetlusõiguse rikkumise tõttu, endise kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega vähendab hagejalt 2 väljamõistetavate kulude suurust ja määrab endise kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 240 eurot. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

1. Hageja VKG Soojus AS esitas hagi Tehnika tn 3 korteriühistu vastu märkides hagi alusena, et Tehnika 3 elamul on soojusenergiaga varustamise eest tasumisel tekkinud võlgnevus. Hageja ja Tehnika 3 elamu, keda esindasid Hutter Irina, Smoljak Aleksandr ja Karlõshev Juri vahel oli sõlmitud soojuse ostu-müügileping nr S0013 (dtl 38). Korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused läksid KrtS § 66 lg 2 järgi üle korteriühistule. Kaugkütteseaduse (KKütS) § 2 p 9, § 8 lg 1 ja § 11 lg 4 järgi sõlmitakse soojusenergia müügileping samade isikutega, kellega on sõlmitud liitumisleping, s.o tarbijapaigaldise omanike või valdajatega. Seega võivad müügilepingu sõlmimist nõuda esmajoones korteriomanikud ühiselt või seda saab teha ka maja haldav korteriühistu. Korterelamu soojussõlm on ehitise oluline osa ja on Tehnika tn 3 korteriomanike kaasomandis. Kaugkütteseadus KKütS § 10 lg 11 kohaselt on korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul liitujaks korteriühistu. Korteriomanik võib olla liitujaks juhul, kui on võimalik tema tarbijapaigaldise ühendamine võrguga käesoleva seaduse nõuetele vastava liitumispunkti kaudu.
2. Kostja asendamise korral loetakse hagi esialgse kostja suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 208 lg 1 teise lause kohaselt tagasivõetuks. Hagi tagasivõtmine on

§ 423lg 1 p 2 järgi hagi läbi vaatamata jätmise aluseks.

Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426

lg 1).

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul puuduvad alused

§ 168lg-tes 3-5 sätestatud erandite kohaldamiseks.

Seega jättis maakohus õigesti senise kostja menetluskulud hageja kanda. 11. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on diskretsioonipiire ületanud ja ei ole menetluskulude suuruse määramisel kaalutlusõigust kohaselt teostanud. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Lisaks tuleb praeguses asjas arvesse võtta, et senine kostja korteriühistu asendati kolme korteriomanikuga, kes kõik on korteriühistu juhatuse liikmed. Kostja tugines esimeses kirjalikus dokumendis sellele, et tema arvates ei ole korteriühistu õige kostja. Muid sisulisi vastuväiteid senine kostja menetluses ei esitanud. Senine kostja esitas korteriühistu arvamusena ühe juhatuse liikme korteriomanik I. Hutteri seisukohad faktilise olukorra kohta. Senise kostja kohtule adresseeritud avaldused ei sisaldanud olulises mahus õiguslikku argumentatsiooni vaid kirjeldasid senise kostja positsiooni. Asjas toimus kaks kohtuistungit, kuid need kestsid kokku vähem, kui senise kostja kuludokumentides märgitud 2 tundi. Kuna asja sisuliselt ei arutatud, siis ei ole täies mahus põhjendatud dokumentide koostamisele kulunud ajakulu ega ka konsultatsioonid kliendiga. 3 Ringkonnakohus märgib, et korteriühistul oli õigusteadmistega esindajat õigus kasutada, kuid vastaspool peab esindaja kuludest hüvitama üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades menetluslikku olukorda ja senise kostja seisukohti, tuleb lugeda vajalikuks ja põhjendad kuluks õigusteenuse osutamist kahe töötunni ulatuses kokku 240 eurot. 12.

§ 178

lg 4 Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi