← Eesti

2-21-14436/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 01.11.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasi I. S.i (S.) hagi O. S. vastu abielu lahutamiseks 2-21-14436 3500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I. S. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Olga Väina Kostja O. S. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Valeria Titova Kohtuistungi toimumise aeg 26.10.2021 Resolutsioon Lahutada I. S.i ja O. S. abielu, mis sõlmiti xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Taastada O. S. perekonnanimi M.. lahutatava abielu eel kantud Poolte kantud menetluskulud jätta poole endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Tagastada I. S.ile pool 09.09.2021 tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 14.09.2021 esitas I. S. (hageja) kohtule hagiavalduse O. S. (kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga oli sõlmitud xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielus hageja ja kostja elasid kolm aastat, aga kooselu kostjaga ei kujunenud ja faktiliselt abielu hageja ja kostja vahel oli lõpetatud juunikuus 2021. Juba kolm kuud abikaasad ei ela koos. Abielu kostjaga ei ole võimalik taastada kuna abikaasadel esineb igapäevaselt konflikte ja nende vahel valitseb teineteise mittemõistmine. Hageja soovib abielu lahutada. Hageja pöördumine kohtusse oli tingitud asjaolust, et kostja keeldub abielu lahutamast perekonnaseisuametis. Abielusuhete lõppemisega tuleks abielu lahutada, kuna perekond on purunenud ja abielu jätkamine on võimatu. Pooltel ei ole enam abielulisi suhteid. Pooled ei soovi enam abielulisi suhteid taastada. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt need põhjused on küllaldaseks aluseks abielu lahutamiseks. Hageja palus lahutada hageja ja kostja vahel sõlmitud abielu. Kohus võttis 16.09.2021 kohtumäärusega hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks. 28.09.2021 esitas kostja vastuse hagiavaldusele ja vastuhagi ühisvara jagamiseks. 07.10.2021 määrusega keeldus kohus vastuhagiavalduse menetlusse võtmisest ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga ja eraldas vastuhagiavalduse iseseisvasse menetlusse jagamiseks kohtukantselei kaudu (vastavalt tööjaotusplaanile kohtunik Geete Lahile) ning anda tsiviilasjale uus number. Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele nentis, et ei oma põhimõttelisi vastuväiteid hagiavalduses välja toodud nõudele abielu lahutamiseks. Kuivõrd poolte vahel on puudunud vaidlus kooselu lõppemise üle, on nõue abielu lahutamiseks iseenesest ka tarbetu (st abielu lahutamine olnuks võimalik ka kohtu vahenduseta). Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde, ei soovi leppida ega abielusuhteid taastada. Kostja oli lahutusega nõus, ei soovi leppida ega abielusuhteid taastada. Kostja soovis abielueelse perekonnanime M. taastamist. Kohus selgitas menetluskulude jaotust abieluasjas. Pooled olid nõus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused Hageja esitatud abielu tõendi nr xxxx, 08.09.2021 kohaselt poolte abielu sõlmiti xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama §-i lg 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kostja taotles perekonnanime M. taastamist. Kohus rahuldab taotluse. 2 Menetluskulude jaotamine Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg sätestatust, mille kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 punktist 3 tagastab kohus pool tasutud riigilõivust I. S.i pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.