) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Harju Maakohtu 09.07.2010 määrusega kuulutati välja R. P. pankrot. Harju Maakohtu 28.10.2013 määrusega lõpetas kohus R. P. pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja alustas kohustustest vabastamise menetluse, määrates usaldusisiku kohustusi täitma võlgniku. Käesolevaks ajaks on võlgniku R. P. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle seitsme aasta, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt
§-le 175. Tulenevalt
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
Kohus kuulas 19.01.2021 toimunud kohtuistungil ära võlgniku ja võlausaldaja S AS-i esindaja. Võlausaldajad J OÜ ja Eesti E OÜ esitasid oma seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise osas kirjalikult ning teatasid, et jäävad kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ega soovi kohtuistungil osaleda. Võlgniku pankrotimenetluses kinnitatud lõpparuande kohaselt jäi S AS-il saamata 78 126.87 eurot, E Aktsiaseltsil 675.35 eurot ja E AS-il 75.11 eurot. E AS loovutas 10.10.2011 nõude võlgniku vastu J OÜ-le. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik S AS-ile tasunud kokku 550 eurot, teistele võlausaldajatele ei ole võlgnik ühtki väljamakset teinud. Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist- kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlgnik on 19.01.2021 toimunud kohtuistungil selgitanud, et tal on puue, mistõttu on ta xxxx ulatuses töövõimetu. Kohtule on 16.12.2019 esitatud Eesti Töötukassa 13.02.2018 otsus nr xxxx, millest nähtuvalt esineb võlgnikul mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud liigeshaigusest ja millest tulenevalt on võlgnikul tuvastatud osaline töövõime kuni 19.01.
lg 5 ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §ide 131-132 kohaselt ei kuulu võlgniku igakuised sissetulekud, s.o töövõimetuspension ja puudetoetus, võlausaldajale väljamaksmisele. Riigikohus on oma 04.05.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16 asunud seisukohale, et
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole
lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta. Kohtu hinnangul on R. P. majanduslik olukord tulenevalt tema tervislikust seisundist eriti raske, võlgnik on võimaluste piires suurimale võlausaldajale, S AS-ile väljamakseid teinud ning kohus ei ole tuvastanud
Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole võlgnikul võimalik rohkem panustada oma võlgade likvideerimisse. Kohus on seisukohal, et R. P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning R. P. tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt
lg teisest lausest 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
lg 1).
lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 4 Tsiviilasi nr 2-10-23444 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.