Obsah (13)

§ 655§ 158§ 116§ 188§ 100§ 101§ 635§ 637§ 76§ 111§ 638§ 644§ 113

2-20-19237 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-

§ 655lg 1 kohaselt Tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.

1. Poolte vahel sõlmitud lepingu ÜT p 11.7 nägi hagejale ette õiguse nõudja kostjalt leppetrahvi mistahes rikkumise eest, mille puhul tal tekib õigus lepingust taganeda või see üles öelda ja seda sõltumata sellest, kas hageja seda õigust ka kasutab. Kuivõrd eeldtoodu kohaselt kujunes poolte lepingu järgseks Tasu suuruseks, pärast korrigeerimisi 32 532,82 eurot, siis on hagejal 3 õigus nõuda kostja poolt lepingu olulise ja mittevabandatava rikkumise tõttu maksimaalses ulatuses leppetrahvi, st kuni 10%, seega kuni 3253,28 eurot. Arvestades seda, et kostja jättis kokkulepitud mahus tööd teostamata, põhjustas hagejale tööde üldise valmimise tähtaja osas olulise viivituse (hageja ootas pea 3 nädalat, et kostja hakkaks lepingut täitma enne seda, kui ta veendus lepingu jätkamise võimatuses ja lasi tegemata jäetud töö teisel töövõtjal ära teha), samuti hageja jäi kostja süül ilma lepingulisest garantiist, seega on kõike eeltoodut arvestades igati arusaadav ja ka mõistlik, et hageja nõuab kostjalt leppetrahvi maksimaalses mahus. Kostja vastus
2. Kohtule 18.02.
3. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Esitatud hagist võib järeldada, et Hageja väitel on Kostja rikkunud pooltevahelist töövõtulepingut, kuna ei teostanud kõiki lepingujärgseid töid. Samas ei ole Hageja välja toonud, millised lepingujärgsed tööd on vähemalt Hageja enda hinnangul Kostja jätnud teostamata. Oma nõude tõendamiseks on Hageja esitanud tööde üleandmise akti, ent esitatud akt ei ole eraldi esitatuna asjakohane, kuna puudub võimalus võrrelda seda algse hinnapakkumisega, mis oli lepingu p 2.
4. kohaselt lepingu osaks. Samuti ei saa aktist teha järeldust, et Kostja ei ole teostanud algselt kokku lepitud töid, kuna Hageja ise kinnitas hagiavalduse punktis kolm, et 26.06.2020 koosolekul jõuti akti osas kokkuleppele. Kostja esitas parandatud akti, mille Hageja kooskõlastas ning tasus nimetatud akti alusel esitatud arvetel märgitud summa. Sellega kinnitab Hageja, et lepingujärgsed tööd oli nõuetekohaselt tehtud ja Hageja poolt 30.06.2020 ka vastu võetud. Hagiavalduse punktis kaheksa on Hageja õigesti märkinud, et 10.07.2020 saatis Kostja hinnapakkumise lisatööde osas. Nimetatud Hageja selgitus kinnitab veelkordselt, et pooltevahelises töövõtulepingus kokku lepitud tööd said Kostja poolt ka korrektselt teostatud ning edasised tööd on käsitletavad lisatöödena, milliste osas oli vajalik ka töövõtulepingu poolte vaheline täiendav kokkulepe. Hageja ei ole esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et kokkulepe lisatööde tegemise ja lisatööde mahu osas oleks poolte vahel saavutatud. Kuna Kostja oli töövõtulepingus nr 17-IE-03 kokku lepitud tööd teostanud ning lisatööde teostamise ja nende maksumuse osas pooled kokkuleppele ei jõudnud, siis ei ole võimalik väita, et Kostja on lepingut rikkunud, mis annaks Hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Kuna Hageja ei ole tõendanud, et Kostja rikkus poolte vahelist lepingut, puudub alus hagi rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt palub Kostja jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused
5. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
6. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 06.01.
7. a töövõtulepingu Xxx mõisa endise XXX ümberehitamiseks SPA- ja saunakeskuseks Lepingu p 3.
8. kohaselt kohustus kostja hiljemalt 13.01.
9. a tööd üle andma selliselt, et hiljemalt 27.01.
10. a mullivanni 1 ja 3 ning tehnoruumi süvendi põhjade betoonivalu; hiljemalt 02.02.
11. a mullivanni 1 ja 3 ning tehnoruumi süvendi seinte betoonivalu; hiljemalt 11.02.
12. a suure basseini istme betoonivalu; hiljemalt 11.02.
13. a „jõgi“ ja „cold pool“ põhjade betoonivalud ja 18.02 sama seinte betoonivalud; hiljemalt 28.02.
14. a põrandate valu, kõik tööd lõpetatud ja tellijale üle antud koos dokumentatsiooniga. Lepingu p 4.
15. ja 4.
16. kohaselt kohustus hageja tasuma tööde nõuetekohase täitmise eest 28 656 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 14 päeva jooksul arve saamisest (tl 7-8). 4
17. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejale kahju tekitanud sellega, et teostas 09.07.
18. a ebakvaliteetse töö ning jättis tööd kogumahus teostamata. Hageja hinnangul ei olnud kostjal kavatsust lepingut lõpuni täita seetõttu, et lepingu p 5.
19. kohaselt oleks kostja pidanud andma panga garantiikirja. Kostja käitumine andis hagejale õiguse leping üles öelda. Lepingu üldtingimuste p 11.7 alusel nõuab hageja kostjalt leppetrahvi summas 3 253,28 euro tasumist (tl 4-5).
20. Kostja leiab, et ta ei ole lepingut rikkunud. Tööde esialgne ajagraafik muutus seetõttu, et hageja ei suutnud kostjale õigeaegselt tööfronte üle anda. Seetõttu ei olnud võimalik töid lõpetada enne seda kui hageja tööd
21. a märtsis peatas. Kostja möönab, et akti nr 3 ridadel nr 25 ja 26 märgitud tööd on teostamata, kuid selle põhjuseks on hageja käitumine tööde vastuvõtmisel ja tasumisega viivitamine. Aktis nr 03 märgitud tööd olid teostatud märtsis
22. a (tl 66), hageja tasus märtsis
23. a tehtud tööde eest alles 10.07.
24. a (tl 25). Kuivõrd tööde lõpetamine lükkus edasi hageja suva tõttu, ei saa kostja hinnangul temalt oodata, et kostja jätkaks töödega koheselt kui see on hagejale sobilik. Selle asemel, et kooskõlastada kostjaga tööde jätkamine, edastas hageja kostjale lepingust taganemise teate koos kahjunõude ja leppetrahvinõudega (tl 62). 12.

§ 158

kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 29.07.2020. a esitas hageja kostjale lepingust taganemise teate ning leppetrahvi nõude summas 10 500 eurot seoses lepingu täitmisega hilinemise eest ning kahju hüvitamise nõude lepingu lisa p 11.7 alusel summas 3 438,72 eurot (tl 26). Kohtule on esitatud vaidlusalune töövõtuleping, mille p 11.7 kohaselt iga töövõtja poolse rikkumise korral, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi summas kuni 10% lepingulisest tasust. Kui tellijal on õigus vastavalt lepingule või seadusele lepingust taganeda või see üles öelda, kuid ta ei kasuta seda õigust, on tal sellele vaatamata õigus nõuda leppetrahvi (tl 13). 13.

§ 116

lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 188

lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. 14. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hageja poolt on käesolevas menetluses tõendamata töövõtja poolne lepingu rikkumine. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on aga töövõtja oluline lepingurikkumine.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohtu hinnangul käesoleval juhul ei olnud täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks ning leppetrahvi nõudmiseks. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid, millest nähtuks, et esialgne tööde teostamise graafik oleks muutunud kostjast tulenevalt. Hageja ise on esile toonud, et tööde peatamine tulenes tellija soovist. Kohtule on esitatud tõendid ka selle kohta, et aktis nr 3 nimetatud tööd olid seisuga 10.03.2020. a teostatud (tl 66). 5 15.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt

§ 637sätestatule on töövõtuleping tasuline leping.

Seega hageja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele.

§ 76lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohtule on esitatud poolte e-kirjavahetus, millest nähtub, et 26.06.

1. a on pooled jõudnud kokkuleppele selles, et kostja jätkab töödega 29.06 ja hageja tasub akti nr 3 alusel teostatud tööde eest esitatud arve (tl 24). Lepingust taganemise teates kinnitab hageja, et kostja tõepoolest jätkas 29.06 töödega (tl 26), kuid 06.07.
2. a seisuga oli hageja jätnud endiselt kostjale märtsikuus teostatud tööde eest tasumata (tl 56). Hageja enda kinnitusel tegi ta seda alles 10.07.
3. a. (tl 3 pöördel). Kohtu hinnangul kasutas kostja põhjendatult

§ 111

lg 1 sätestatud võimalust keelduda edasiste tööde teostamisest.

§ 116

lg 2 p 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Käesoleval juhul rikkus hageja tasu maksmise kohustust ning kostjal puudus veendumus, et hageja tulevikus arveid tasub. Hageja väiteid selle kohta, et kostja keeldus tööde jätkamisest seetõttu, et hoiduda garantiikirja väljastamisest, kohus veenvaks ei pea. 29.07.2020. a lepingust taganemise avaldusest nähtub, et hageja ei soovinud tööde jätkamist kostja poolt, lepingu üldtingimuste p 11.5 sätestatud tähtaega hageja kostjale ei määranud.

§ 638

järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist.

Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Hageja kostjapoolset lepingurikkumist tõendanud ei ole. Tööd olid 30.06.

1. a hageja poolt vastu võetud. Kohtu hinnangul ei olnud 29.07.
2. a täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks ning leppetrahvi nõudmiseks, kuivõrd kostja ei olnud lepingut oluliselt rikkunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
4. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja 6 vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
5. Kostja menetluskulude nimekirja järgi (tl 87-88) moodustavad menetluskulud 2 240 eurot. Kohus leiab, et kostja menetluskulude avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude avalduselt nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust kokku 14 tundi ning see kulus alljärgnevale: hagiavaldusele vastuse koostamine, hageja seisukohtade analüüsimine, täiendav hageja menetlusdokumendi analüüs ning tõenditega tutvumine, istungiks ettevalmistumine ning kohtuistungil osalemine.
6. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 160 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 160 eurot ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 240 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 7