lg 11 alusel kaalutlusõigus, mille käigus tuleb hinnata, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. I. H. on kohustustest vabastamise perioodil tasunud nõude katteks 301,03 eurot, mis moodustab 0,22% kogu nõudest. Seega ei ole võlgnik rahuldanud Xxxxi nõuet arvestatavas ulatuses. Riigikohus on leidnud, et nõude täitmine arvestatavas ulatuses on
lg 11 rakendamise obligatoorne eeldus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.05.2016 määrus nr 3-2-1-19-16 p. 13).
Võlausaldaja L. Š. seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 05.08.2015 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt
lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ 2 Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Samas ei ole ainuüksi võlgade tasumata jätmine või väikses ulatuses tasumine aluseks kohustustest vabastamata jätmisele. Xxxx on viitega
lg 11 (tõenäoliselt silmas peetud lg 11) ja Riigikohtu lahendile 3-2-1-19-16 asunud seisukohale, et kuna võlgnik pole täitnud nõuet arvestatavas ulatuses, siis ei ole
Kuigi võlgnik esitas taotluse ja Xxxx seisukoha veidi enne viie aasta täitumist menetluse algatamisest, siis lahendab kohus taotlust
Menetluse ajal on võlgnik saanud töötasu OÜ-st R. Võlgniku netotöötasu oli kuni 2016.a märtsini 337,81-372,50 eurot; kuni 2017.a detsembrini 253,94 eurot ning pärast seda vahemikus 217,94-240 eurot. Lisaks töötasule on võlgnik saanud pensioni 353-481 eurot kuus (võlgnik on pensionil alates 16.05.2013). TMS § 131 lg 1 p 10 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses ning TMS § 132 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata töötasu alammäärale. Kuna võlgniku töötasu on jäänud alla alampalga ning teine sissetulek on vanaduspension, siis ei ole võlgnik kohtu hinnangul rikkunud
Arvestades, et võlgnik on pensionär, siis on ta osalise tööajaga töökohta omades tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole rikkunud
Kuigi võib nentida, et võlgnik on kohati eelistanud enne pankrotiavalduse esitamist tekkinud xxxx nõude asemel täita Xxxxi ees oma uuemaid võlgnevusi (s.o selliseid, millest käesoleva menetluse tulemusena ei saa vabaneda), siis ei saa kohus pidada seda selliseks rikkumiseks, mis välistab kohustustest vabastamise. Võlgniku sissetulekute suurusi ja liike arvestades ei ole võlgnik tasunud ebapiisavalt. Kuigi võlgnik on menetluse ajal Xxxxile tasunud viimase nõude suurust arvestades väikese osa, siis ei ole võlgniku tegevus kohtu hinnangul suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele, oma vara varjamisele või selle vähendamisele. Eelnevale tuginedes ei ole alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kooskõlas
lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“
lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (
lg 3), s.o enne 13.10.2014.
lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale 3 elatise maksmise kohustused. Vastavalt
lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.