Obsah (4)

§ 217§ 210§ 207§ 501

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 21. oktoober 2021 Tsiviilasja number 2-21-15270 Tsiviilasi

) § 207 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

§-st 210 tulenevalt kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele muuhulgas §-s 207 sätestatut. Seega on väärteo- ja kriminaalasjades otsuste ja määruste täitmise aegumisele sätestatud eriregulatsioon ja pärast karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja saabumist ei ole täitetoimingute tegemine enam lubatud ning täitemenetluse lõpetab kohtutäitur. Kui avaldaja ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, tuleb avaldajal esitada kohtutäiturile kaebus kohtutäituri otsusele/tegevusele (

§ 217lg 1).

1. aprillil 2021 jõustunud

ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) aegumise sätteid puudutavad seadusemuudatused on kohaldatavad ainult tsiviilnõuetele ning tsiviilnõuete aegumine on erinev väärteo- ja kriminaalasjadest tulenevate nõuete täitmise aegumisest. Kui tegemist on täitedokumendiga tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõudega, siis on selliste nõuete täitmise aegumistähtaeg 20 aastat TsÜS § 157 lg 11 järgi ja aegumine algab kohtulahendi jõustumisest. Kui kohtulahend esitatakse sundtäitmiseks kohtutäiturile ja kohtutäitur alustab täitemenetlust, siis aegumistähtaeg katkeb ja algab uuesti (TsÜS § 159 lg 1). Praegusel juhul on tegemist 2 kriminaalasjas nr X tehtud kohtulahendist tuleneva nõudega ning seega, kui nõue esitati täitmiseks

1. aastal, siis aeguks see alles
2. aastal. Seega ei ole vaidlusalune nõue aegunud ja avaldusega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. Tagada saab ainult avaldust, mille kohus on otsustanud menetlusse võtta. Kuna kohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest, siis puudub avaldus, mida tagada ning taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Lisaks on avaldused esitatud puudustega, sh on esialgse õiguskaitse avalduselt tasumata riigilõiv ja avaldused on allkirjastamata. MÄÄRUSKAEBUS
3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata ja teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu või edastada asi tagasi maakohtule asja uueks läbivaatamiseks ja kohtulahendi tegemiseks. Määruskaebuse kohaselt esitas avaldaja avalduse täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu TsÜS § 157 lg 1 alusel, mitte KarS § 82 järgi. Ehkki praegusel juhul on täitemenetluse algatamise aluseks olnud Viru Maakohtu
4. jaanuaril 2009 kriminaalasjas nr X tehtud otsus (täitedokument), kohalduvad asjas siiski tsiviilõiguse normid. Sundtäitmisel olev kohustus on oma olemuselt vargusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue. Kahjuhüvitise väljamõistmise nõude aegumist reguleerivad eraõiguse, mitte kriminaalõiguse normid. Seda isegi juhul, kui kahjuhüvitis mõistetakse välja kriminaalasja raames. Täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX on täitedokumendiks Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsus kriminaalasjas nr X, mis jõustus
7. jaanuaril
8. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema
9. jaanuaril
10. Täitedokumendist nr X tulenevad nõuded oleksid TsÜS § 157 lg 1 kuni
11. aprillini 2011 kehtinud redaktsioonis sätestatud 30-aastast aegumistähtaega arvestades aegunud kõige varem
12. aastal. Nõuded ei olnud seega
13. aprillil 2011 aegunud. Täitedokumendist tulenevatele nõuetele hakkas alates
14. aprillist 2011 kehtima TsÜS § 157 lg 1 kohane 10-aasta pikkune aegumistähtaeg, st nõuded saavad kõige varem aeguda
15. aprillil
16. Vaidlusalusele nõudele TsÜS § 157 lg-s 11 sätestatud 20-aastase aegumistähtaja kohaldamine on välistatud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 5 alusel kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 11 aegumise kohta sätestatut alates
17. aasta
18. juulist jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevatele nõuetele. Täitedokumendiks olev kohtuotsus kriminaalasjas nr X jõustus enne
19. juulil 2019 seadusemuudatuse kehtestamist, mistõttu kohaldub sellest tulenevate nõuete aegumisele 10-aastane aegumistähtaeg. Enne kohtule avalduse esitamist oli avaldaja pöördunud nõude aegumise avaldusega ka kohtutäituri poole. Kuna kohtutäitur ei saanud võlausaldajalt seisukoha nõude aegumise küsimuses, siis jätkas ta täitemenetluse läbiviimist otsust tegemata. Kohtutäitur selgitas avaldaja õigust pöörduda asja lahendamiseks maakohtusse. Erinevalt maakohtust leidis kohtutäitur õigesti, et käesoleva juhtumi korral kohtutäituri teatele ei saa esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3). Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse. 3
21. TsMS § 651 lg 1 kohaselt koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 659, § 456 lg 4 teine lause).
22. Avaldaja esitas avalduse täitemenetluse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu. Nimetatud täiteasjas on täitedokumendiks Viru Maakohtu
23. jaanuari
24. a otsus kriminaalasjas nr X ning sissenõudjaks on Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaal. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tuginenud

§-dele 207 ja 210 ja KarS §-le 82.

§-s 207 on reguleeritud täitemenetluse lõpetamine aegumise tõttu, kui täidetakse kuriteo eest mõistetud rahalist karistust ja varalist karistust.

§ 210

järgi kohaldatakse

§-s 207 sätestatut ka kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitmisele.

§-d 207 ja 210 võimaldavad seega kohtutäituril hinnata rahalise karistuse või varalise karistuse ning kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitmise aegumist ja aegumise tuvastamise korral täitemenetluse lõpetada. Kuigi täitemenetlus käesolevas asjas vaidluse all olevas täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX on algatatud kriminaalasjas tehtud otsuse alusel, ei ole täitmisel

§-des 207 ja 210 nimetatud avalik-õiguslikud nõuded, s.o kuriteo eest mõistetud rahaline ega varaline karistus ega kriminaalmenetluse kulud ega kriminaalasjas muu avalik-õiguslik rahaline nõue. Kuigi avaldaja taotles maakohtule esitatud avalduses trahvi tühistamist, jättis maakohus tähelepanuta, et sissenõudjaks oli märgitud eraõiguslik juriidiline isik. Asjaolu, et täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX on sundtäitmisel kriminaalasjas tehtud otsuse alusel eraõigusliku juriidilise isiku kahjutasu nõue avaldaja vastu, s.o täidetakse tsiviilhagi korras avaldaja vastu esitatud ja rahuldatud nõuet, nähtub ka avaldusele lisatud kohtutäituri täitemenetluse jätkamise teatest (tl 2). Seega on maakohus vääralt kohaldanud

§ 207ja § 210.

Juhul, kui maakohtul jäi avalduse sõnastusest ebaselgeks, millise nõude aegumist avaldaja taotles, tuli avaldus jätta käiguta ning kohustada avaldajat puudused kõrvaldama (TsMS § 3401 lg 1).

1. Maakohus leidis, et isegi TsÜS § 157 lg 11 järgi aegunuks nõude täitmine alles
2. aastal ning seetõttu avaldaja soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada. TsÜS § 157 lg 11 kohaselt kui TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud täitedokumendiga on tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõue, siis on sellise nõude täitmise aegumistähtaeg 20 aastat. VÕSRS § 9 lg 5 järgi kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 11 aegumise kohta sätestatut alates
3. aasta
4. juulist jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevatele nõuetele. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb uut regulatsiooni rakendada üksnes uutele nõutele, mis tulenevad kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist, mis jõustub pärast muudatuse jõustumist, kuna see on kõige enam kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega ning seetõttu riivab kõigi asjaosaliste õigusi kõige vähem. Uus regulatsioon on seotud kohtuotsuse jõustumise ajaga, kuna see on kõige selgem ja kõige vähem võimalikke vaidlusi tekitav variant. Kuivõrd käesolevas asjas täitedokumendiks olev
5. jaanuari
6. a otsus kriminaalasjas nr X jõustus
7. jaanuaril 2009, siis ei kohaldu praegusel juhul VÕSRS § 9 lg 4 järgi TsÜS § 157 lg 11 ja sellest tulenev 20-aastane aegumistähtaeg. 4
8. Kuivõrd avaldaja esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu, siis on õige ka avaldaja seisukoht, et selle avalduse kohtutäituri poolt rahuldamata jätmisel tuleb pöörduda kohtu poole

§ 501

lg 4 ja § 2231 alusel ning

§ 501

lg 5 ei võimalda esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale juhul, kui täitur jätab täitemenetluse lõpetamata. Kuivõrd maakohus kohaldas vääralt

§ 207

ja § 210, viitas maakohus ebaõigesti ka avaldaja võimalusele vaidlustada kohtutäituri tegevust

§ 217alusel.

9. Maakohus tugines asja menetlusse võtmisest keeldumisel ebaõigetele normidele, s.o

§-dele 207 ja 210 ning alates

1. juulist 2019 kehtima hakanud TsÜS § 157 lg-le 11 ning selles sätestatud 20-aastasele aegumistähtajale. Kuivõrd praeguses asjas eespoolviidatud normid ei kohaldu, tuleb asi saata maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Maakohus on põhjendatult märkinud, et avaldus oli esitatud puudustega (allkirjastamata). Asja uuel läbivaatamisel on maakohtul õigus jätta puudustega esitatud avalduse käiguta ning määrata avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 3401 lg 1).
3. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 5