Obsah (7)

§ 341§ 34§ 621§ 631§ 652§ 651§ 9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-7853 Tsiviilasi OÜ

) § 621 lg 2).

1. Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis
2. mai
3. a määrusega avalduse rahuldamata. Määruse kohaselt on avaldusele lisatud ringkonnakohtu
4. aprilli
5. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-19381 jõustumata. Kande tegemiseks kinnistusraamatusse on vajalik kohtuotsuse jõustumine.

§ 341

lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 341

lg 2 p-st 2 tuleneb, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kustutamisel kustutatava asjaõiguse omaja (hüpoteegipidaja). Puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus (

§ 341lg 8).

Kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse (

§ 34lg 1).

Kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud (

§ 34lg 21).

Eelmärgitu alusel jättis kohtunikuabi avalduse rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja palub
2. mail 2021 esitatud määruskaebuses kohtunikuabi määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks vaja Laevastiku OÜ nõusolekut. Kinnistamisavalduse juurde lisatud ringkonnakohtu
3. aprilli
4. a otsuse p-s 14.2 on juhitud osapoolte tähelepanu sellele, et hüpoteek võib olla jäänud enampakkumise 2 järel ekslikult kustutamata, sest asja materjalidest ei nähtu TN-i notariaalselt tõestatud avaldust hüpoteegi püsima jäämiseks. Avaldaja soovis, et kinnistusosakond kõnealust viidet kontrolliks. Kinnistusosakonnal oli võimalik tuvastada, kas kinnistuosakonnale (või kohtutäiturile) on esitatud TN-i notariaalselt tõestatud avaldus hüpoteegi püsima jäämiseks või mitte. Kohtutäitur oleks pidanud lisama täitemenetluse seadustiku § 159 lg 1 kohase notariaalse kokkuleppe
5. oktoobri
6. a kinnistamisavaldusele. Kui kinnistusosakonnale ei ole vastavat TN-i notariaalselt tõestatud avaldust esitatud, on kohtuliku hüpoteegi kanne jäänud
7. a enampakkumise järgselt ekslikult kustutamata. Kui selgub, et kinnistusosakond on jätnud kohtuliku hüpoteegi ekslikult kustutamata, on kinnistusosakonnal endal võimalik see viga parandada ja kohtulik hüpoteek kustutada. Kinnistusosakond peaks seda tegema ka ilma avaldaja avalduseta (ametiülesannete korras). Vaidlustatud kandemääruse kohaselt ei ole avaldaja seisukohti arvestatud ega märgitud midagi selle kohta, et kohtulik hüpoteek võib olla ekslikult jäänud kustutamata. Kandemääruses on käsitletud puudutatud isiku nõusoleku vajadust, kuid see ei ole praegu asjakohane.
8. Kohtunikuabi jättis
9. mai
10. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja andis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks maakohtu Harju Maakohtu kohtunikule.
11. Maakohtu kohtunik jättis avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning edastas kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
12. Tallinna Ringkonnakohus andis
13. juuni
14. a määrusega avaldaja määruskaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Ringkonnakohtule (TsMS § 76 lg 1). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta kooskõlas TsMS § 664 lg-ga 2 läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu kohtunikuabi määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud.
16. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest maakohus võttis ekslikult menetlusse määruskaebuse määruse peale, mida avaldaja ei saanud vaidlustada.
17. Kinnistusosakond parandab kande

§ 621

lg 2 järgi kinnistamisavalduse ja kandenõusoleku alusel või omal algatusel (ametiülesande korras). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avaldaja 21. aprilli 2021. a avaldust käsitleda kinnistamisavaldusena

§ 34mõttes.

Kinnistamisavaldus on menetluslik taotlus mingi kande tegemiseks. Praegusel juhul on avaldaja palunud kinnistusosakonnal ametiülesande korras üksnes kontrollida, kas registriossa kantud kohtulik hüpoteek on jäänud ekslikult kustutamata, kuna ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a otsuse p-s 14.2 (tsiviilasjas nr 2-18-19381) on sellele tähelepanu juhitud. 3 Samuti ei ole avaldaja
3. aprilli
4. a avaldusele lisanud kande kustutamiseks

§ 341

lg 2 p-s 2 nõutud Laevastiku OÜ kui hüpoteegipidaja nõusolekut.

§ 341

lg 8 järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada ka jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, kuid avaldusele lisatud ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a otsus, millest nähtuvalt on avaldaja esitanud Laevastiku OÜ vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks, ei ole jõustunud ega viivitamata täitmisele kuuluv lahend. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Laevastiku OÜ esitanud
3. mail 2021 ringkonnakohtu
4. aprilli
5. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-18-19381 kassatsioonkaebuse Riigikohtusse ning see on menetlusse võtmise otsustamisel. Seega ei ole avaldaja ringkonnakohtu arvates esitanud kinnistamisavaldust

§ 34tähenduses.

Tegemist on üksnes avaldaja ettepanekuga (nn märgukirjaga) ebaõigeks peetava kinnistusraamatu kande parandamise menetluse algatamiseks. Eelmärgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et

1. mai
2. a määruses on ekslikult märgitud, et selle peale saab TsMS § 599 alusel esitada määruskaebuse. Selline viide määruses kaebeõigust menetlusosalisele siiski ei loo. Ringkonnakohtu hinnangul saab TsMS § 599 esimese lause kohaselt kaevata mh sellise määruse peale, millega jäeti esitatud kandeavaldus rahuldamata või rahuldati osaliselt. See säte ei reguleeri olukorda, kus avaldaja taotleb kinnistusosakonnalt ametiülesande korras ebaõige kande parandamist ja sellega seonduva menetluse algatamist. Samuti ei kohaldu TsMS § 599 teine lause, kuna kinnistusosakond ei ole praeguses asjas omal algatusel kannet teinud. Seega ei tulene avaldajale TsMS §-st 599 kaebeõigust
3. mai
4. a määruse peale.
5. Ringkonnakohtu arvates ei tulene avaldajale kaebeõigust
6. mai
7. a määruse peale ka TsMS §-st
8. TsMS § 600 lg 1 järgi ei saa kande peale kaevata, kuid registrit pidavalt kohtult võib taotleda ebaõige kande parandamist seaduses sätestatud korras. Kui kande parandamise õigus on kinnistusosakonnale seaduse järgi ette nähtud, tähendab see ühtlasi ka ametikohustust ebaõige kanne parandada. Samas ei saa kandest puudutatud ega muu isik (sh avaldaja) kinnistusosakonnalt nõuda kande parandamist omal algatusel, kui kinnistusosakond ei asu kande parandamist

§ 621lg 2 alusel omal algatusel menetlema.

Kandest puudutatud isik saab pöörduda kinnistusosakonna poole üksnes märgukirjaga (nagu avaldaja on ka teinud), kuid ei saa esitada määruskaebust, kui kinnistusosakond kande parandamise menetlust ei alusta. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda esitada määruskaebust juhul, kui kinnistusosakond ei alusta ametiülesande korras ebaõigeks peetava kande parandamise menetlust (vt ka Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-10, p 11). Samuti ei ole tegemist TsMS § 600 lg 2 esimeses lauses kirjeldatud juhtumiga ehk olukorraga, kus registrit pidav kohus muudab registrisse kantud andmeid omal algatusel. Kinnistusosakond ei ole praeguses asjas omal algatusel kannet teinud. Seega ei saanud avaldaja esitada määruskaebust
3. mai
4. a määruse peale olukorras, kus kinnistusosakond ei alustanud ametiülesande korras ebaõigeks peetava kohtuliku hüpoteegikande parandamise menetlust.
5. Ringkonnakohus lisab, et kinnistusosakonnal ei olnud praegusel juhul ka seadusest tulenevat õigust ega kohustust ebaõigeks peetava hüpoteegikande parandamise menetluse 4 algatamiseks. Kinnistusosakonnale ei ole seadusega pandud kohustust ega antud õigust teostada üldist järelevalvet kinnistusraamatu kannete õigsuse kohta. Kinnistusosakond saab ise TsMS § 600 lg 2 esimest lausest tulenevalt kandeid muuta või parandada üksnes seaduses sätestatud juhul. Seega on kinnistusraamatu pidamisel kinnistusosakonna võimalus teha kandeid omal algatusel ametiülesande korras piiratud. Seda ei muuda ka

§ 621

lg 2 esimene lause, mille järgi võib kinnistusosakond parandada kande nii kinnistamisavalduse alusel kui omal algatusel ametiülesande korras. Seda lauset tuleb mõista viitelisena, mitte normiloovana.

§ 621lg-s 1 loetletud juhtude jaoks on parandamiseks sätestatud erikord.

Kinnistusosakond saab seadusest tulenevalt kinnistusraamatus omal algatusel parandada õiguslikku tähendust mitteomavad kirjavead ja muud ilmselt eksimused (

§ 631

lg 2 ja kohtu kinnistusosakonna kodukorra (kodukord) § 175); isikuandmed nende muutumise korral andmekogude andmete või muude tõendite alusel (

§ 652

ja kodukorra § 158 lg 1); asjaõiguse üleminekul juriidiliste isikute ühinemise tõttu kande vastava registri andmete alusel (

§ 651

lg 2) ja kinnistu koosseisu kantud märke kinnistuga seotud asjaõiguse kohta teisele kinnistule, kui see asjaõigus muudetakse või lõpetatakse (

§ 9lg 4).

Samuti on kinnistusosakonnal õigus kustutada oma algatusel n-ö lubamatud kanded. Järelikult saab kinnisosakond omal algatusel üldjuhul muuta üksnes kinnistu koosseisu puudutavaid andmeid ning täpsustada või parandada kandeid, mis eelduslikult ei riiva kellegi õigusi. Seega puudub ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul seadusest tulenev alus, mis võimaldaks kinnistusosakonnal omal algatusel ebaõigeks peetava hüpoteegikande kustutada. Kande kustutamine riivaks eelduslikult hüpoteegipidaja õigusi. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja saab tsiviilasjas nr 2-18-19381 Laevastiku OÜ vastu esitatud hagi rahuldamise ja otsuse jõustumise korral esitada kinnistusosakonnale

§-s 34 sätestatud nõuetele vastava kinnistamisavalduse ja Laevastiku OÜ nõusolekut asendava jõustunud kohtulahendi (

§ 341lg 8) ebaõigeks peetava hüpoteegikande parandamiseks. 12. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad Ts

MS § 172 lg 2 ja § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest 5