2-20-10349/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10349 Tsiviilasi E. T., E. T. hagi E. T. vastu elatise nõudes Hagi hind 2 x 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: E. T. (isikukood xxxx, aadress xxxx) Hageja II: E. T. (isikukood xxxx, aadress xxxx) Hagejate seaduslik esindaja: lapsevanem N. L. (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost: xxxx) Hagejate lepinguline esindaja: Erika Scholler (elektronpost erika@stklaw.ee) Kostja: E. T. (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost: xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Katrin Veldi (elektronpost: info@katrinveldi.com) RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Mõista välja kostjalt E. T. elatis alaealise lapse E. T. ülalpidamiseks summas 213,42 eurot kuus alates 17.07.2020 kuni E. T. täisealiseks saamiseni, so xxxx.
5. Mõista välja kostjalt E. T. elatis alaealise lapse E. T. ülalpidamiseks summas 213,42 eurot kuus alates 17.07.2020 kuni E. T. täisealiseks saamiseni, so xxxx.
6. Elatis tuleb tasuda N. L. arveldusarvele iga jooksva kalendrikuu
7. kuupäevaks selgitusega „elatis E., E. T.“.
8. Jätta rahuldamata tagasiulatuvalt kahju hüvitamise nõue summas 2 741,52 eurot perioodi eest alates 01.12.2019 kuni 16.07.
10. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hagejate nõue
11. E. T., E. T. esitasid 17.07.2020 hagi E. T. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt E. T. (hageja I), E. T. (hageja II) on sündinud E. T. (laste isa) ja N. L. (laste ema) kooselust. Vanemate vahelised suhted purunesid pöördumatult ning pooled ei ela koos alates 01.12.
12. Hagejad elavad püsivalt koos oma emaga N. L.’iga, kes katab igakuiselt hagejate ülalpidamiskulud ning tagab ka muud jooksvad kulutused. Laste isa täidab oma kohustusi ainult osaliselt, laste ema palus kostjat täita kohustusi täies mahus, kuid laste isa eirab ema palved. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas muutuva suurusena, arvestades elatise miinimummäära muutumist kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
13. Lisaks paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatise võlgnevus tagasiulatuvalt alates 01.12.
14. Elatise võlgnevus on kokku 4 345,42 eurot, millest kostja tasus perioodil 2 alates 01.12.2019 kuni 16.07.2020 summas 1 603,90 eurot (LISA 3 – konto väljavõte). Kostjal on elatise võlgnevus tagasiulatuvalt summas 2 741,52 eurot. Kostja vastus
15. 10.11.2020 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu järgnevaga. Õige on hageja seadusliku esindaja väide, et pooled elasid koos 14 aastat kuni
16. detsembrini 2019 a., millal kostja alustas ühisest elukohast uude elukohta kolimist. Vahetult pärast lahkuminekut olid hagejate vanemate suhted kaootilised, lapsed veetsid aega mõlema vanemaga, kuid praegu pole võimalik seda enam täpselt öelda kumma vanemaga lapsed, kui palju, koos olid.
17. Kõigile vastuvõetav suhtlemiskord lepiti kokku augustis 2020 ja see hakkas kehtima septembrist 2020, mille kohaselt lapsed veetsid isaga aega nädalavahtustel ja emaga tööpäeviti. Kevadel 2020 so eriolukorra ajal olid lapsed rohkem isaga, kuna isa ehk kostja töötas kodukontoris, siis oli kostjal lihtsam lastega tegeleda. Laste ema käis tööl, kui see oli võimalik eriolukorra ajal, siis viibis E. tihti emaga aga E. oli rohkem isaga. Suvevaheaja veetsid lapsed enam-vähem võrdselt nii emaga kui ka isaga so kostjaga. Tänaseks on vanematel väljakujunenud suhtlemiskord lastega selliselt, et lapsed on emaga tööpäeviti ja kõik nädalavahetused reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni on lapsed isaga. Samuti olid lapsed isaga terve koolivaheaja Oktoobris
18. Seega on lapsed esmaspäev kuni reede kella 19-ni emaga, reedel alates keela 19-st kuni pühapäeva õhtu kella 19-ni isaga. Kõik lühikesed koolivaheajad so 1 nädal oktoobris, veebruaris, aprillis, veedavad lapsed isaga ning jõuluvaheaja ja suvevaheaja veedavad lapsed võrdselt mõlema vanemaga.
19. Vastavalt vanemate vahel väljakujunenud suhtlemiskorrale on ebaõiglane ja põhjendamatu nõuda elatist kostjalt hagejate poolt nõutud ulatuses, kuna laste viibimise ajal isa juures peab kostja lapsi nii ülal kui ka ostab lastele vajalikke esemeid sh riideid, ehteid E.ile, droon ja autorada E.ule, akupangad, mobiili ja iPadi kaitseekraane jms.
20. Kostja peab õigeks, et elatis peaks jagunema vanemate vahel vastavalt igapäevaselt lastega veedetud ajale, mille kestel on hagejad ehk lapsed täielikult ühe vanema hooldada. Kuna kostja veedab lastega aega kooliajal, so september kuni mai, 1/3 kalendrikuust ning laste ema 2/3 kalendrikuust, siis kostja tasub elatist laste emale selle aja eest, kui lapsed on emaga ehk 2/3 osas PKS § 101 lg 1 kehtestatud miinimummäärast. Sellisel juhul jääb kostja kanda 2/3 osa elatisest, mille arvestuskäik on järgmine - 292 eurot (miinimum elatis 2020 aastal) : 3 osa = 97,33 eurot st u 100 eurot so üks osa. Kuna kostja kanda jääb 2/3 osa elatisest, siis 100 eurot x 2 osa x 2 last = 400 eurot kalendrikuus. Edaspidi võetakse arvestuse aluseks PKS § 101 lg 1 kohaselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.
21. Kostja vaidleb täielikult vastu ülalpidamise kohustuse väidetava täitmata jätmise eest perioodi 01.12.2019 kuni 16.07.2020 hüvitise nõudele summas 2741,52 eurot. Kostja 3 on seisukohal, et puudub täielikult alus ja põhjendatus nimetatud perioodi ees väidetava elatise võlgnevuse välja mõistmiseks kostjalt. Kohtu põhjendused
22. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
24. detsembri
25. a määruse nr 115 järgi on
26. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot.
27. Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et E. T. on sündinud xxxx (vanus xxxx) ja E. T. on sündinud xxxx (vanus xxxx). Laste emana on sünnitunnistusele kantud N. L. (endine V.) ja isana E. T.. Seega on N. L. ja E. T. laste hooldusõiguslikud vanemad.
28. Hagejate vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kalendrikuus hagejate ülalpidamiseks 1546,71 eurot (2 x 773,35 eurot) kuus. Hagejad on vähendanud elatist miinimummäärani ja paluvad kostjalt välja mõista elatise summas 292 eurot kuus.
29. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab maksma hagejatele elatist küsitud ulatuses või kostja täidab laste kasvatuses osalemisega oma ülalpidamiskohustust vahetult.
30. Elatise maksmiseks kohustatud kostja peab tooma esile ja tõendama asjaolud, mis tema hinnangul võimaldavad PKS § 102 lg 2 alusel mõista välja miinimumist väiksema elatise. Õige on kostja arusaam, et mõjuv põhjus viidatud sätte tähenduses võib olla ka lastele vahetult ülalpidamise andmine (Riigikohtu
31. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 17.1 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).
32. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik elatise väljamõistmisel arvestada kostja poolt eraldiseisvat panust laste ülalpidamisele. Suhtlemiskorra kokkulepet kinnitab 23.11.2020 vastuses laste ema poolt lisatud: „Septembrist oli meil E. T. kokkulepe, et koolinädala sees on lapsed minu juures, isa juures käivad vaid nädalavahetusel.“ Kohtule on lapse ema teabega tõendatud, et lapsed viibivad isa vahetul ülalpidamisel keskmiselt 8 päeva kuus. Nendel päevadel kannab kostja hagejate toidukulu. See kulu tuleks arvesse võtta elatise määramisel. Novembrikuu 2020 toidukulu oli hagejatel 364,35 eurot (vt 16.12.2020 hagejate seisukoht). Kui arvestada, et kuus on 30 päeva, siis ühe päeva kulu on 12,145 eurot ja kaheksa päeva kulu on 97, 16 eurot (= 8 x 12,145 4 eurot). Jagades 97,16 eurot kahe lapsega, siis ühe lapse kohta tuleb toidukulu elatisest maha arvata 48,58 eurot. Kui kohus peaks nõudma isa suhtlemiskorra ajal sisse samaaegselt lapse viibimiskulud ema juures, siis koormataks kostjat topelt, kuna kostja peaks osalema teise vanema kulude katmises perioodil kui isa kannab vahetult enda kulusid. Praegusel juhul esineb mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist toidukulu 48,58 eurot maha arvata.
33. Kohus selgitab, et ühekordseid oste nagu ehted, droon, autorada, akupangad, mobiili ja iPadi kaitseekraan jne ei saa elatise mõistes lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks üldjuhul pidada. Eelmärgitud esemed ei ole vältimatult vajalikud lapse ülalpidamiseks. Kui lapsevanem leiab, et nimetatud esemed on lapsele vajalikud, siis võib ta teha lisaks elatisele lisakulusid. Elatise eesmärgiks on tagada lapse eluks vajalikud esmavajadused. Kohus selgitab, et lapsevanemad võivad kokkuleppel täiendavalt lapsele erinevate asjade (nt ehted, droon, autorada, akupangad, mobiili ja iPadi kaitseekraan) ja teenuste või muude kulutustega kujundada lapse elulaadi selliseks, mis võimaldab lapse heaks teha hädavajalikust rohkem kulutusi. Kallimad ostud tuleb lapsevanematel enne ostu läbi rääkida, kas ost on lapsele vajalik ning kui palju on lapsevanem valmis ostule panustama. Elatise eesmärgiks ei ole tekitada olukordi kus vanem ostab kalli asja ära ja seejärel paneb teise vanema raha tasumise fakti ette. Sellisel viisil elatise väljamõistmine tooks endaga kaasa olukorra, kus teisel vanemal tegelikult puuduks ülevaade raha põhjendatud kasutamisest, mis ei ole kooskõlas lapse huvidega.
34. Kostja esitatud dokumentidest ei ole võimalik tuvastada kulutusi laste esmatarbekaupadele. Muul viisil ülalpidamise andmine ei saa toimuda üksikute riideesemete ostmise kaudu, vaid lahus elava vanema panus peab muul viisil ülalpidamist andes olema rahalises mõttes võrdne vähemalt seaduses sätestatud miinimumelatisega. Lastele sünnipäeva - ja jõulukingid teeb lapsevanem oma vabal tahtel ja otsustab ise kui palju ning millises osas on vanem suuteline kinke tegema. Taskuraha ei ole põhjendatud arvestada elatise alla. Vanem saab ise otsustada kui palju ning millises osas on ta võimeline oma lastele taskuraha andma.
35. Koolivälise nõustamismeeskonna otsuse nr 3.1- 2/21/890-2 kohaselt E. T. vajab suulise ja kirjaliku kõne ning tunnetus- ja õpioskuste toetamiseks ja arendamiseks regulaarseid tugispetsialistide teenuseid. Kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, millist ravi või teraapiat laps saab, miks on see tasuline ja kui palju kulub igas kalendrikuus ravile või teraapiale. Tallinna Õppenõustamiskeskuse eripedagoogi hinnangul sobib lapsele õppimine rahulikus õpikeskkonnas, väiksemas klassikollektiivis, kus on vähem segavaid stiimuleid ja õpetajapoolne juhendamine ja abi on käepärasem. Tallinna Õppenõustamiskeskuse kodulehelt selgub (kättesaadav veebis: https://tonkeskus.ee/meie-keskus), et praegu töötab keskuses 43 pädeva kvalifikatsiooniga spetsialisti: eripedagoogid ja psühholoogid ning Tallinna linna elanikele on kõik õppenõustamiskeskuse teenused tasuta. Ambulatoorse epikriisi nr 1002328316 kohaselt lõppes E. T. haigusjuhtum (xxxx) 29.05.2019, seega ca aasta enne 5 käesoleva hagi esitamist. Kohtule esitatud lapse ravidokumentidest ei nähtu, et lapsel esineks selline allergiline astma, mis põhjustab lisakulutusi – laps vajaks kalleid eriravimeid.
36. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28 ). Kostja tõi esile, et hageja emale kantakse üle lapsetoetus, siis saab kohus selle asjaoluga elatise väljamõistmisel arvestada (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Kuna peretoetused on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks, peaksid need olema ka miinimumelatisest maha arvestatud. Seda mõtet toetab ka perehüvitiste seaduses sõnastatud eesmärk (§ 15): „peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.“
37. Kohus leiab, et elatise summa määramisel saab arvestada lapsetoetusega, st 60 eurot kummagi hageja kuludest on sellega kaetud. See vähendab kummagi vanema kanda jäävat summat 30 euro võrra lapse kohta. Järelikult on kostjal veel vaja kanda 213, 42 eurot (292 eurot, millest on maha arvatud toidukulu 48,58 eurot ja lapsetoetus 30 eurot) hageja ülalpidamise kuludest.
38. Riigikohus on selgitanud, et „lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust“ (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
39. aprilli 2017 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-15-17, p 12).
40. Hagejate ema töötab Xxxx xxxx. Laste ema sissetulek on keskmiselt 3 601.05 eurot, töötasu tõendab N. L. pangakonto väljavõte. N. L.ile kuuluvad kinnistud xxxx; kinnistu asukohaga xxxx ja kinnistu asukohaga xxxx.
41. Kostja E. T. töötas kuni
42. november 2020 ettevõtetes Xxxx ja Xxxx ning samal päeval sai kostja nn lõpparve vastavalt 5441,41 eurot ja 1364,86 eurot. Praegu töötab kostja osalise töökoormusega MTÜ-s E ja kostja töötasu nimetatud ettevõttes on igakuiselt netosummas 507,22 eurot, mille tõenduseks on kostja esitanud maksekorralduse NR
43. Kostjale kuulub C OÜ, mis alustas tegevust 2016 aastal ja põhitegevusala on ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. Kuigi kostja väidab, et ettevõtte käibest ei piisa kostjale töötasu maksmiseks, siis nähtub asja materjalidest, et kostja on võimeline tulu teenima ja teeb seda läbi ettevõtluse. Kohus tegi päringu äriregistrisse ja saadud andmete kohaselt C OÜ-l seisuga 08.04.2021 maksuvõlg puudub. Kostja sai dividende summas 3 000 eurot ja jaotamata kasum oli 2019 aasta seisuga 9 278 eurot. Äriühingu 6 2020.a majandusaasta aruanne kinnitab, et C OÜ müügitulu 2020.a oli 14 996 eurot, ärikasum 4 466 eurot ja aruandeaasta kasum oli 2591 eurot. Kui kostja töötab mitmes kohas piisavat tulu saamata, siis selle asemel tuleks kostjal kaaluda endale üks korralikult tasustatav töökoht leida. Kostjale kuulub ½ mõttelist osa kinnistust asukohaga xxxx ja sõiduk xxxx, mille esmane registreerimine toimus 01.11.
45. Hinnates kostja varalist seisu, leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks elatist 213,42 eurot kuus (292 eurot, millest on maha arvatud toidukulu 48,58 eurot ja lapsetoetus 30 eurot).
46. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi eest: 01.12.2019- 31.12.2019 270 eurot kuus * 2 = 540,00 01.01.2020 - 30.06.2020 292 * 6 = 1 752,00 eurot * 2 = 3 504,00 01.07.2020 -16.07.2020 292/31*16 = 150,71 * 2 = 301,42 Hagi kohaselt on elatise võlgnevus kokku 4 345,42 eurot, millest kostja tasus perioodil alates 01.12.2019 kuni 16.07.2020 summas 1 603,90 eurot. Kostjal on elatise võlgnevus tagasiulatuvalt summas 2 741,52 eurot.
47. PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
48. Kohus leiab, et elatise võlgnevuse nõue on põhjendamata. Hagejate ülalpidamine on vaidlusalusel perioodil kostja poolt tagatud. Kostja on kohtule esitanud K KÜ maksekorraldused (vt 10.11.2020 kostja vastuse lisad 1-8), mis tõendavad, et pärast kooselu lõppu tasus kostja alates 01.12.2019 hagejate elukoha xxxx kommunaalkulud, elektrikulud, side- ja tv teenuste eest järgmiselt: - Detsembri 2019 eest - kokku summas 84,63 eurot; - Jaanuari 2020 eest - kokku summas 206,27 eurot; - Veebruari 2020 eest - kokku summas 219,52 eurot; - Märtsi 2020 eest - kokku summas 216,00 eurot; - Aprilli 2020 eest - kokku summas 214,22 eurot; - Mai 2020 eest - kokku summas 199,73 eurot; - Juuni 2020 eest - kokku summas 202,06 eurot; - Juuli 2020 eest - kokku summas 102,20 eurot.
49. Kohus leiab, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamist määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu side- ja TV teenuse eest. Kostja on täitnud hagejate eluasemevajadust, st täitnud ülalpidamiskohustust. 7
50. Lisaks on kostja vabatahtlikult tasunud hagejatele elatist alates augustist 2020 – november 2020, mida tõendavad kostja esitatud maksekorraldused (vt 10.11.2020 kostja vastuse lisad): -
51. augustil 2020 summas 584 eurot, -
52. septembril 2020 summas 584 eurot; -
53. oktoobril 2020 summas 584 eurot; -
54. novembril 2020 summas 584 eurot.
55. Täiendavalt tasus kostja 1000 eurot laste emale
56. oktoobril 2020, mida tõendab kohtule esitatud maksekorraldus (vt 10.11.2020 kostja vastuse lisa 10).
57. Kohtule pole tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumises miinimummääras ning kostja on sellest tulenevalt jätnud omapoolse kohustuse täitmata või täitnud osaliselt. Ei ole tõendatud, et laste vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega laste huve. Kui hagejad leidsid, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust, oleksid nad saanud esitada kohtule hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks varem. Üksnes sel moel oleks olnud võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi (rahuldada õigustatud isikute igapäevaseid vajadusi) ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks. Praegusel juhul tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine ohustaks kohtu hinnangul jooksvate elatisemaksete tasumist, arvestades kostja sissetuleku suurust. Kostja ei ole hoidunud kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest, on elatisemakseid tasunud regulaarselt ja osalenud hagejate ülalpidamises.
58. Kostjal tuleb tasuda hageja ülalpidamiseks igakuine põhjendatud elatis summas 213,42 eurot kuus alates 17.07.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Välja mõistetud elatis tuleb tasuda N. L. kontole xxxx. Menetluskulud
59. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.04.2021 kohtuotsus. 8